S § 121, 199 lg 2 p 4,7,8; 266 lg 2 p 1,3 järgi 9 k 28 p vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 1 a 1 k 28 p vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 846 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 k, väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 21.09.2011, - Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada F.Z KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul selliselt, et alates juunist 2012.a. tuleb tasuda igakuuliselt vähemalt 24 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista F.Z-ilt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista F.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 5 alusel välja mõista F.Z-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui 2 süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Alaealine K A (sündinud xxxx) ja F.Z (sündinud xxx) tunnevad teineteist juba aastaid. 15.07.2011 kella 24.00 paiku läks K A xxxx elava E Ti juurde. Seal oli ka F.Z koos oma elukaaslase R L-Gega. F.Z ja R. L-G viibisid elumaja teisel korrusel, olid arvutis. K. A ajas veidi aega E. T juttu ja ütles, et läheb ära. Seepeale karjus F.Z teiselt korruselt, et aura minema. K. A oli sellisest ütlemisest häiritud ja läks teisel korrusel olevalt F.Z-ilt küsima, mis viha viimane tema peale kannab. F.Z ei vastanud K. A midagi, tõusis arvuti juurest püsti ja ründas K. A, võttis viimasel riietest kinni ja viskas eemale. Saadud tõukest kukkus K. A peaga vastu seina ja seina ääres olevale voodile, siis F.Z lõi K. A lahtise käega ja rusikaga korduvalt näkku, löögid sattusid K. Aile vastu käsi, ta pani käed kaitseks näo ette ja osa lööke tabasid vasakut näopoolt, rebis K. Ai juustest, kui K. Ail õnnestus voodist püsti tõusta, siis F.Z surus ta jõuga põrandale ja võttis K. Ail kõrist kinni ning pigistas nii, et K. A tundis lämbumist. F.Z elukaaslane püüdis meest takistada ja rahustada, kuid F.Z oma elukaaslast ei kuulanud ja jätkas K. Ai ründamist, kuni E. T tuli teisele korrusele ja rebis jõuga F.Z K. Ai kallalt ära. Nüüd sai K. A joosta esimesele korrusele, kus vaatas peeglisse ja nägi, et tal on nägu verine, näos olid kriimustused, huul katki, ninast ja kõrvast tuli verd. Seljasolev jakk ja teksapüksid olid õmblustest katki rebenenud. K. A kutsus endale õe järele ja õde viis ta kohe Rakverre kiirabisse. AS Rakvere Haigla kiirabis fikseeriti ja diagnoositi K Ai vigastused: marrastused vasema põsesarna piirkonnas, nina turse, lahtine peahaav, põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtine haav. F.Z end toimepandus süüdi ei tunnista. II Süüdistuse sisu F.Z süüdistatakse selles, et tema 15.07.2011 kella 24.00 paiku xxxx E Ti elukohas isiklike suhete pinnalt tekkinud sõnavahetuse käigus haaras alaealisel K Ail kõri juurest riietest kinni ja tõukas hooga seina ääres olevale voodile selili, mille tulemusena K A kukkus peaga vastu seina, tiris voodis selili lamavat K Ai korduvalt juustest ja lõi talle korduvalt käega ja rusikaga näkku, kannatanu püüdis kätega oma nägu kaitsta ja löögid sattusid kannatanule vastu näo kaitseks pandud käsi ning osa lööke tabasid kannatanu vasakut näopoolt, surus voodilt püsti tõusnud K Ai jõuga põrandale ja haaras tal kätega kõrist kinni ning pigistas, mille tulemusena kannatanu ei saanud hingata, kannatanule tuli appi E T, kes tõmbas jõuga F.Z kannatanu kallalt ära. F.Z tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse – marrastused vasema põsesarna piirkonnas, nina turse, lahtise peahaava, põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtise haava. Seega F.Z , põhjustades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb F.Z süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 288 eurot, mis juhindudes KarS § 66 lg 1,3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates juunist 2012 igakuuliselt vähemalt 24 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 31. maiks 2013.a. IV Kohtu põhjendused
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt F.Z süüdistuses saabusid kohtusse 17.05.2012.a. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 17.05.2012.a. Süüdistatav ja kaitsja kohtule tulenevalt
§-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Kohus leiab, et F.Z süü on tõendatud kannatanu K Ai ütlustega, AS-st Rakvere Haigla väljastatud K Ai patsiendikaardi nr R195081 koopiaga, tunnistaja E Ti ütlustega, kannatanu H A ütlustega ja tunnistaja K A ütlustega. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus leiab, et vastavalt prokuröri ettepanekule kuulub F.Z-ile mõistetava rahalise karistuse osas kohaldamisele KarS § 66. Kohus F.Z käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava F.Z puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava F.Z puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. 4 V Tsiviilhagi
kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on alaealise kannatanu K Ai ema H A esitanud tsiviilhagi summas 8 eurot, mis on riiete parandamiseks tehtud kulutused. Tuvastatud on, et kannatanule K Aile põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava F.Z käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt F.Z-ilt VÕS § 127, 130, 1043, 1045 lg 1 p 2 ja
VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 435 eurot,
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 38,40 eurot ja
lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot.
Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 30. juunil 2012. a. №oremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.