-1 lg.3 määrata K.L-ile elektroonilise valve pikkuseks 8 (kaheksa) kuud.
Kohustada K.L katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada K.L katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end töötuna arvele Töötukassas kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibima avalikes kohtades, kus tarvitatakse alkoholi - osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata K.L kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
Vabastada K.L karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEVI taotlus, määrata tema poolt K.L-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. asja materjalidega tutvumine 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, käibemaks 6,40 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Irina GROMTSEV) kohtulikus menetluses makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 2 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav K.L-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.L on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 01.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121; §120 ja §199 lg.2 p.4, 7 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §68 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 2 kuud 29 päeva alates karistuse kandmisele asumisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetav läbis vangistuses sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja EQUIP, paikneb avavangla osakonnas ja õpib xxx klassis. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 455,93 €, vangistuse ajal toetab rahaliselt õde. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja õde, suhted on head. Kinnipeetava tutvusringkonnas on mitmeid kriminaalkorras karistatud tuttavaid, ta on alkoholijoobes teiste poolt kergesti mõjutatav. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist 13-aastaselt, kuriteod on samuti toime pandud alkoholijoobes, on tarvitanud amfetamiini ja marihuaanat. Alkoholijoobes võib kinnipeetav kaotada enesevalitsuse ja käituda agressiivselt, ei suuda varasematest kogemustest õppust võtta, kordab samu vigu. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on ema ja õde, kinnipeetavaga suhtlevad nad pidevalt telefoni ja kirja teel. Samuti on nad kinnipeetavat võimaluste piires toetanud rahaliselt. Kinnipeetava ema ja õde kinnitasid, et toetavad kinnipeetavat peale vabanemist nii moraalselt kui materiaalselt ning andsid kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetava ema ja õde töötavad. Kinnipeetav on varasemalt töötanud ja perekonda materiaalselt toetanud, seetõttu ei ole alust arvata, et ta peale vabanemist ei asu tööle. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, tema suhtes on koostatud 2 erakorralist ettekannet. Varasem kriminaalhooldus loodetud tulemust ei andnud, kuna kinnipeetav pani katseajal toime uue kuriteo. Ennetähtaegse vabanemise korral võivad probleemiks osutuda suhtlemise alustamine endiste sõpradega, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja päritoluperekonna toetuse kadumine. Kinnipeetav peaks pöörduma psühholoogi vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 6 kuud. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav K.L taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et esimene kord vanglas viibimine on talle mõjunud, ta on üle saanud probleemidest alkoholiga ning ei kavatse enam kuritegusid toime panna. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leidis maakohtu istungil, et kõik eeldused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on täidetud ja palus taotlus rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, on käesoleval ajal tegemist tema esimese reaalse vangistusega. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest 3 aastat 2 kuud 29 päeva on ta käesolevaks ajaks ära kandnud peaaegu 2 aastat. Vangistuses on kinnipeetavale sellel ajal määratud vaid üks karistus – noomitus. Seega ei ole tegemist raske distsiplinaarsüüteoga. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on elamispinnaga, kus kinnipeetav elas ka varem, tal on s eal oma tuba. Korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele ning korteris elavad kinnipeetava ema ja õde on kirjalikud nõusolekud seadme paigaldamiseks andnud. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud, kuid tema seletustest maakohtu istungil nähtub, et tõenäoliselt on tal võimalus vabanemise korral asuda tööle õe töökohta. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vabaduses kogu aeg töötanud ja perekonda materiaalselt toetanud, mistõttu on usutav, et ta asub ka seekord esimesel võimalusel tööle. Samast arvamusest nähtub ka, et nii kinnipeetava ema kui õde, kes mõlemad töötavad, on kinnipeetavat kuni tööleasumiseni nõustunud materiaalselt toetama. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal säilitanud oma suhted ema ja õega, suhted on head ja toetavad ning suheldi peamiselt telefoni ja kirja teel. Seega on kinnipeetaval vangistusest vabanemisel olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. 4 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vangistuses läbinud kõik talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Samuti on ta tegelenud oma alkoholisõltuvusega ja läbinud sellega seotud sotsiaalprogrammid. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Arvestamisele kuulub siinkohal ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega ja vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud enamjaolt seaduskuulekalt. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuritegude raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 8 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 23.10.2013. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile. Lisaks sellele peab maakohus põhjendatuks ja vajalikuks ka KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt hakkas kinnipeetav alkoholi tarvitama 13-aastaselt, teda on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest ja ka kuriteod on ta toime pannud alkoholijoobes. Kinnipeetav on ise tunnistanud probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Tööle asumine või end töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld ja avalikes kohtades viibimise keeld, kus tarvitatakse alkoholi, vähendab võimalusi alkoholi kuritarvitamiseks ja seega ka uute kuritegude toimepanemise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik nii seoses alkoholi kuritarvitamisega, kui ka tulenevalt kinni9peetava poolt toimepandud kuritegude sisust, eelkõige seoses vägivalla tarvitamisega. Siiski jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna katseaeg on suhteliselt pikk ja selle käigus peab vajadus selguma. Ülaltoodu alusel tuleb kinnipeetav karistuse kandmisest Viru Vanglas vabastada tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. 5 Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks, rahuldab vandeadvokaadi vanemabi taotluse selles ulatuses ning seoses kinnipeetava vabastamisega jätab kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.