) § 39 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles D.D tunnistati süüdi
Menetlusalune isik D.D isikukood: 34710204221xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p 1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Jätta D.D kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse juhtivinspektor Zinaida Saare 28.05.2012 otsuse peale väärteoasjas nr 930012000623 rahuldamata ja nimetatud otsus sisuliselt muutmata. Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata rahatrahvi summa 200 eurot tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul. Igakuiselt tasuda 20 (kakskümmend) eurot kuni summa täieliku tasumiseni. Rahatrahvi summa esimene makse tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja ehk 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest Maksu- ja Tolliameti SEB panga arvelduskontole nr 100 520 31 000 004, Swedbank arvelduskontole nr 22 101 326 4447, Nordea Panga arvelduskontole 17002872300 või Sampo Panga arvelduskontole 333499990003, märkides viitenumbriks 000323281580. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Maksu- ja Tolliametile ja D.D-le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt. 2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 15-päevase tähtaja viimane päev langeb puhke- või pühapäevale, loetakse 15-päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev. MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor Janno Mänd koostas 30.04.2012 D.D suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et ta xxx ajal hoidis oma töökohas xxx Föderatsiooni maksumärkidega sigarette koguses 1400 tükki. Protokolli kohaselt,
lg 2 järgi maksumärgistatakse tubakatoote müügipakend alkoholi-, tubaka- ja kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) kohaselt. ATKEAS-e § 11 alusel on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisuse nõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist.
lg 1 p 2,3 alusel loetakse tubakatoote käitlemiseks tubakatoote kauplemine, hoidmine, ladustamine ning edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Sama seaduse § 6 lg 2 alusel isiku valduses oleva tobakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse ATKEAS-t. Kuna sigarettide pakenditel, mis olid D.D töökohas aadressil xxx xxxu linnaosaxx sätestatud nõuetele vastavad maksumärgid, on tegemist maksumärgistamata sigarettidega. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna D.D töökohas tuvastati sigarette 1400 tk, mis ületab ATKEAS § 57¹ lg 1 sätestatud koguse, on tegemist kaubandusliku kogusega. Kuna sigarettide pakenditel, mida hoiustas D.D oma töökohas asusid Vene Föderatsiooni maksumärgid ning puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid, on tegemist maksumärgistamata sigarettidega kaubanduslikus koguses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et D.D ütluste ja teo asjaolude järgi on alust arvata, et isik tahtlikult ladustas ja hoidis maksumärgistamata tubakatooteid kaubanduslikus koguses ja kaubanduslikul eesmärgil. Hoides ning ladustades oma töökohas Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette koguses 1400 tk, on D.D toime pannud
lg 1 sätestatud väärteo, s.o maksumärgistamata tubakatoote hoidmine, ladustamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrolltalituse juhtivinspektor Zinaida Saare 28.05.2012 otsusega nr 930012000623/6 karistati D.D
lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o summas 200 eurot selle eest, et D.D 10.04.2012 hoidis oma töökohas xxx Föderatsiooni maksumärkidega sigarette 1400 tükki. Tubakaseaduse § 51 lg 8 alusel konfiskeeriti LM (punane) 1400 sigaretti. 3 04.06.2012 saabus Viru Maakohtule D.D kaebus Maksu- ja Tollimaeti 28.05.2012 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 930012000623. KAEBUS Kaebuse esitaja palub kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi vähendada või asendada see üldkasuliku tööga. Kaebuse esitaja palun arvesse võtta, et ta on juunikuust töötu pensionär, abikaasa on samuti pensionär. Trahvi maksmisega tekivad tal raskused. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub VTMS § 132 p 1 kohaselt jätta kohtuvälise menetleja 28.05.2012 otsus nr 930012000623/6 muutmata ning D.D kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja vaidlustab 28.05.2012 otsuses nr 930012000623/6 kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristuse suuruse osas, kus ta palub vähendada määratud rahatrahvi või asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Kohtuväline menetleja märgib, et kaebaja poolt eelnevalt nimetatud asjaolusid arvestatakse KarS § 56 lg 1 järgsel karistuse määramisel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse mõistmise aluseks süü ning karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel.1 RKKK otsuse number 3-1-1-40-04 punkt 7 kohaselt toimub igasugune mõjustamine läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks– prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma – arvestama ka süüdlase isikut. Seega on kaebaja poolt väljatoodud asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt arvestatud karistuse määramisel eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, mitte kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on D.D-le määratud karistus
lg 1 järgi.
§-s 39 sätestatud rikkumise eest on ettenähtud karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Otsuse nr 930012000623/6 kohaselt on D.D-le määratud rahatrahv 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on D.D pannud väärteo toime otsese tahtlusega, mis osutab vajadusele mõjutada isikut eripreventiivsel eesmärgil nii, et see oleks piisavalt mõjus. D.D eesmärk oli soetada Venemaalt toodud sigarette, mis on Eesti kaubanduses müüdavatest sigarettidest aktsiisi- ja käibemaksu võrra odavad ning neid edasi müüa. D.D sellisest tegevusest oli teadlik ka tema tööandja. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud D.D tegevuses KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud tubakatoodete näol on tegemist aktsiisikaubaga, mistõttu taoliste rikkumiste toimepanemine ohustab riigi maksulaekumisi, peab karistus olema ka õiguskorra kaitsmise huvide kaitseks piisavalt tõhus. 4 Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu ka sigarettide kogusele s.o 1400 tk, mis leiti D.D töökohas raudkapis. Nimetatud kogus ületab alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 571 lg-s 7 sätestatud koguse, mis on aluseks kaubandusliku koguse määramisel, ca kahekordselt. Maksu- ja Tolliameti seadusjärgne roll ühiskonnas on tõhus ja täpne maksude haldamine, ettevõtluse hõlbustamine ning ühiskonna ja majanduse kaitsmine. Salakaubaveo tagajärjel jäävad riigil saamata maksud, mis seadusjärgse majandustegevusega oleks laekunud. Ühiskonna kaitse seisukohalt on oluline inimese tervise kaitsmine. Salakaubana Eestisse sisseveetud tubakatoodete käitlemise üle pole mingisugust kontrolli, seega pole tagatud näiteks muuhulgas ka tubakatoodete kvaliteedinõuete täitmine. Seega lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja veendunud, et 28.05.2012 otsuses nr 930012000623/6 D.D-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 50 trahviühikut on õigustatud ning seaduslik. Kohtuvälise menetleja arvates ei piisa D.D mõjutamiseks vähemast. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi üldkasuliku tööga, leiab kohtuväline menetleja, et selleks puudub kaebemenetluses maakohtus nii materiaal- kui menetlusõiguslik alus. Nii KarS § 72 kui ka VTMS § 211 sõnastusest nähtuvalt on rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga võimalik alles jõustunud karistusotsuse täitmisele pööramise faasis. VTMS §-s 132 sätestatud kaebemenetluses tehtavate maakohtu lahendite loetelu ei võimalda samuti vastupidise järelduseni jõuda. Analüüsides kõiki tõendeid kogumis ja koostoimes on kohtuväline menetleja veendunud, et kohtuvälise menetleja 28.05.2012 otsus nr 930012000623/6 D.D suhtes on seaduspärane ja õige. D.D-le
KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus läbiotsimise protokolliga 10.04.2012 nr 930012000623/3 millest nähtub, et vastavalt 08.03.2012 koostatud läbiotsimismäärusele, teostasid IMTK TKO LKT ametnikud 10.04.2012 D.D töökohas aadressil xxx xxx D.D andis vabatahtlikult välja 70 pakki (1400 tükki) Venemaa maksumärkidega sigarette LM (punane). Ülalnimetatud sigaretid LM (punane) koguses 70 pakki (1400 tükki) pakendati rohelist värvi kilekotti, millele paigaldati tollitõkend ET0042325 ning jäeti asitõendina hoiule Ida MTK-sse aadressil Vestervalli 7, Narva. Menetlusalune isik andis kohtuvälises menetluses ütlusi, et sigaretid, LM punased, 70 pakki asusid lukkseparuumi seifis aadressil Männi 12. Sigaretid olid osaliselt toodud Ivangorodist, osaliselt ostetud kohapeal tuttavate suitsetajate palvel. Samuti palus seda enda jaoks ka tema tööandja, kelle poolt oligi põhjustatud antud situatsioon. Sigaretid on ostetud ja müüdud sama hinnaga. Ploki hind müümisel on 14 eurot. Sigarette on ostnud inimeste käest, kes käivad Venemaal kaupa toomas. 5 Tunnistaja poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustest on näha, et ta töötab xxx xxx juhatuse liikmena alates 2011.a. juunist. Temale teadaolevalt tegeleb Venemaa sigarettide müügiga. On juhtinud D.D tähelepanu sellele, et ametiruumides ei tohi tegeleda sigarettide müügiga ja nende hoidmisega. D.D töötab xxx vanemlukksepana. Töökoda asub xxx
lg 1 p 2,3 kohaselt on tubakatoote käitlemine tubakatootega kauplemine, tubakatoote hoidmine, ladustamine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Sama seaduse § 6 lg 2 kohaselt isiku valduses oleva tubakatoodete hulga määramisel kaubanduslikuks koguseks kohaldatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (edaspidi ATKEAS).
lg 2 kohaselt tubakatoote müügipakend maksumärgistatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt. ATKEAS § 61 lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud. Sama paragrahvi
lg 1 sätestab, et maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et kogutud materjalidega on tuvastatud, et D.D 10.04.2012 hoidis ja ladustas oma töökohas xxx Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette koguses 1400 tükki. Kuna käideldi enam kui 800 sigaretti, siis on ATKEAS §-le 571 tuginevalt alust väita, et käideldud tubakatooted ei olnud mõeldud isiklikuks kasutamiseks. D.D hoiustas müügi eesmärgil 1400 sigaretti, s.o kaubanduslikus koguses
Seega pani menetlusalune isik toime
lg 1 sätestatud rikkumise, maksumärgistamata tubakatoode hoidmise, ladustamise kaubandusliku eesmärgil või kaubanduslikus koguses, mill eest on ette nähtud karistus rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. D.D tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kaebuse esitaja palus vähendada trahvisummat või asendada rahatrahv ühiskondliku tööga. Rahatrahvi asendamise kohta üldkasuliku tööga märgib kohus järgmist: Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 järgi maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks 6 tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg 1 järgi kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS-s 69 sätestatud korras. Seega puudub kohtul kaebemenetluses nii materiaal- kui menetlusõiguslik alus. Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga on võimalik alles jõustunud karistusotsuse täitmisele pööramise faasis. Kohus ei tuvastanud D.D süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. D.D on
lg 1 sätestatud väärteo eest karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni alammäära lähedal. Kohus ei ole tuvastanud D.D puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja D.D süü suurust, on kohus veendunud, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on põhjendatud ja piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. D.D ei ole varem väärtokorras karistatud. Kuna väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud tubakatoodete näol on tegemist aktsiisikaubaga, mistõttu taoliste rikkumiste toimepanemine ohustab riigi maksulaekumisi, peab karistus olema ka õiguskorra kaitsmise huvide kaitseks piisavalt tõhus. Salakaubaveo tagajärjel jäävad riigil saamata maksud, mis seadusjärgse majandustegevusega oleks laekunud. Ühiskonna kaitse seisukohalt on oluline inimese tervise kaitsmine. Salakaubana Eestisse sisseveetud tubakatoodete käitlemise üle polekontrolli, seega pole tagatud näiteks muuhulgas ka tubakatoodete kvaliteedinõuete täitmine. Sellest tulenevalt ei näe kohus võimalust D.D-le määratud karistuse kergendamiseks ning karistus tuleb jätta muutmata. Samas leiab kohus, et arvestades D.D varalist olukorda, on mõistlik kohalda KarS § 66 lg-s 2 sätestatut ja anda temale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv summas 200 eurot 10 kuu jooksul, tasudes igas kuus 20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.