S §68 lg 1 kohaldamisega 7 kuu ja 22 päevase vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel kohustati T.S-i täitma KarS § 75 lg 1 pp 1 -5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on talle määratud kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine seisneb selles, et T.S ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ida Prefektuuri järelepäringu vastusest selgus, et T.S 04.04.2012.a. kell 20.43 olles alkoholijoobes avalikus kohas Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas Uus tänav maja nr. 5a trepikojas skandaalitses ning väljendas ennast ebasündsalt. Oma tegevustega rikkus avaliku korda ning isikute rahu. Vastavalt indikaatorivahendi kasutamise protokollile 05.04.2012, kasutades 04.04.2012 kell 20.55 indikaatorivahendit tuvastati T.S alkoholijoove 1,37 mg/l. 14.06.2012 saadud järelepärimise vastusest Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonnast selgus, et T.S-i (ik. xxx) suhtes algatati 03.06.2012 kriminaalasi nr. 12240102445 KarS 1 § 121 tunnusel, millest selgub, xxx paiku aadressil xxx lõi T.S oma õde Ixxx Kxxx kolm korda jalaga keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. T.S-ile ei tehtud politsei poolt alkoholitesti, kuid 04.06.2012 arestimajas antud ütluses T.S selgitas, et 03.06.2012 viibides oma õe juures tarvitas alkoholi. Nimetatud käitumisega rikkus T.S kohtu poolt määratud lisakohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 21.06.2012.a. antud seletuses T.S seletab, et tema ei mäleta mitte midagi rikkumise kohta, mis oli toime pandud 05.04.2012.a. Samas seletab, et 03.06.2012.a. olles alkoholijoobes tema ja tema õe vahel tekkinud tüli käigus, T.S lõi ühe korra oma õde vastu nägu. Tunnistab, et enne seda tarvitas kanget õlut. Tunnistab, et on teadlik kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. T.S on rikkunud kaks korda kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Läbiviidud motiveerivad vestlused alkoholi mitte tarvitamise kohta ei ole andnud tulemusi. T.S ei varja, et tal on probleeme alkoholiga, kuid ta ei ole mitte midagi teinud selleks, et muuta oma eluviisi. T.S on varem rikkunud väärteokorras 21 korda alkoholiseadust ning 18 korda rikkus avaliku korda. Kriminaalhooldaja arvab, et arvestades seda, et T.S olles Viru Maakohtu kohtuotsusega 21.03.2012.a. karistatud 7 kuu ja 22 päevase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, on jälle toime pandud uue kuriteo katseajal, siis on alust arvata, et T.S võib hakata jätkuvalt toime panema kuritegusid. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik taotleb T.S-ile määratud karistuse täitmisele pööramist. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt 05.04.2012 indikaatorivahendi kasutamise protokollile, xxx kasutades indikaatorivahendit tuvastati T.S alkoholijoove 1,37 mg/l. Peale seda 04.06.2012 arestimajas antud ütluses T.S selgitas, et 03.06.2012 viibides oma õe juures tarvitas alkoholi. Seega T.S rikkus temale KarS § 75 lg 1 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. T.S rikkus temale pandud kohustust karistuse kandmisest vabastamise tingimusi. Kriminaalhooldusametnik ei ole põhjendanud, miks ei ole kaalutud võimalusi KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalusi karistuse kandmise jätkamiseks vabaduses.
lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus ei toeta kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus T.S-i suhtes on ebaõnnestunud. 2 T.S-i töövõimetus on 80 % seoses peatraumaga. Isik ei ole rikkunud registreerimisnõudeid ja püüab edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Informatsioonist uue kriminaalasja algatamise kohta märgib kohus, et käesoleval ajal on ennatlik seondada T.S-ile tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine sõltuvalt uuest kriminaalasja asjaoludest ja karistuse täitmisele pööramise sisuline otsustamine tuleb jätta lahendamiseks sõltuvalt uue kriminaalasja menetlemise tulemustest lähtuvalt. Käesoleval ajal tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine on ennatlik ja erakorralises ettekandes esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes
, § 432, kohus MÄÄRAS Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus ja jätta täitmisele pööramata T.S-ile (isikukood xxx) Viru Maakohtu 21.03.2012 kohtuotsusega nr 1-12-1573 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg2, § 424 ja § 391 järgi KarS § 64 lg 1,
S § 68 lg 1 kohaldamisega mõistetud karistus. Määruse ärakiri saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.
p 26 kohaselt süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale ei saa esitada määruskaebust. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.