lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.06.2008.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu ja 4 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Katseaega pikendati Lääne-Viru Maakohtu 20.05.2005.a määrusega 6 kuu võrra; 2) 16.03.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5, 7 järgi vangistusega 10 kuud.
lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta.
Lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva; 3) 27.08.2007.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5, 7, § 25 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud.
alusel mõisteti tingimisi vangistus 10 kuud katseajaga 2 aastat; 4) 12.06.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 1, § 22 lg 3, 5, § 60, § 65 lg 2, § 68 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva.
Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla Z.A vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h vangistusega. Ta on kuriteo toime pannud katseajal, mis näitab, et süüdimõistetule ei ole eelnevad karistused avaldanud soovitud positiivset mõju ja ei ole hoidnud teda edaspidi süütegude toimepanemisest. Pikaaegne sõltuvus narkootikumidest suurendab uute kuritegude riski ning vangla järelevalve ja abi tarvitamisest loobumise plaani realiseerimisel on kriminaalhooldusega võrreldes intensiivsem ja tõhusam. Pikaaegne mittetöötamine, legaalsete sissetulekute puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise riske, ning kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on uute kuritegude toimepanemise tõenäosusprotsendid prokuröri hinnangul vabastamiseks toetuse avaldamiseks liiga suured. Kaitsja toetab Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kaitsja sõnul soovib Z.A oma elu muuta. Ta on osalenud erinevates programmides, lõpetanud 9.klassi, suitsetamise jättis maha, kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole ning tema käitumine vanglas on olnud hea. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht ning ta soovib leida töökoha. Kaitsja arvab, et vangla on oma eesmärgi täitnud ning palub vabastada Z.A tingimisi enne tähtaega vangistusest. Z.A sõnul on ta muutunud ning soovib alustada uut elu, normaalselt elada ja töötada. Tõdeb, et distsiplinaarkaristused olid karistuse alguses. Tal on olemas lähedased, kes teda toetavad ja kindel elukoht. Vangistuses on läbinud kõik programmid, mis talle määrati ning vangistuse jooksul on ka töötanud. Z.A sõnul on tal varem kriminaalhooldus olnud, kuid tekkisid probleemid, kuna ei ilmunud registreerima. Kriminaalhooldusel on viibinud kahel korral ning mõlemal korral on kinni ka läinud. Narkootikume ta tarvitada enam ei soovi ning vanade sõpradega ta enam suhtlema ei hakka. Ta märgib, et kõik, mis prokurör on öelnud, on õige, kuid hetkel ta ei ole enam selline inimene ning ta on muutunud. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Z.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus nõustub prokuröri arvamusega, et Z.A tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. On küll positiivne, et käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu tegelenud eneseanalüüsiga, osalenud erinevates programmides ja õppinud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Z.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja käesolevalt kannab karistust kuritegude eest, millised pani toime varasemate kohtuotsustega määratud katseaegadel. Vaatamata asjaolule, et ta oli varem vangistuses viibinud, pidas kohus võimalikuks teda uut karistust mõistes tingimuslikult vabastada vangistuse kandmisest. Süüdimõistetu ei teinud sellest järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus pidas veelkord võimalikuks karistust mõistes jätta süüdimõistetu vangistusse saatmata, asendades vangistuse üldkasuliku tööga. Z.A ei teinud sellest järeldusi ega kasutanud talle antud võimalusi karistust vabaduses kanda – ta ei asunud määratud ajal tööd sooritama, vaid jätkas uute kuritegude toimepanemist. Lisaks ei täitnud ta ka nõuetekohaselt kriminaalhooldusega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid. Karistuse kandmisest vabastamine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral sama karistuse raames. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva karistuse kandmisest vabastamise kohaldamisel sama karistuse raames kaotab selline soodustus oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Eelneva põhjal leiab kohus, et Z.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.