Prokuröri abi Urmo Paal Süüdistatav Tõkend Kaitsja elukoht XXX, isikukood: XXX, F.E kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus, töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 20.10.2010 Harju Maakohtu poolt
Kahtlustatavana kinnipidamine alates 31.03.2013 Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.E
järgi mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
31.03.2013.a. kuni 02.04.2013.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata F.E Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Vabastada kinnipeetud F.E kohtusaalis.
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel F.E ´ le kuuluv mootorsõiduk Subaru Legacy registreerimismärgiga XXX, kui kuriteo toimepanemise vahend. 5 Välja mõista F.E ´lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „F.E 1-13-3051 , sundraha“ ja „F.E 1-13-3051, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa F.E süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.03.2013 kella 21.45 ajal Harjumaal Saku vallas Kiisa alevikus Tõdva-Hageri maantee 7 kilomeetril suunaga Hageri poole kuni tema kinnipidamiseni Raplamaal Kohila vallas Aespa külas A/Ü Kapa 80 maja juures, mootorsõidukit Subaru Legacy, reg. märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,26 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,14 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus F.E liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla 2 joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti tema juhtis 04.03.2013 kella 00.13 ajal Harjumaal Saku vallas Kiisa alevikus Nurga tn 4 maja juures mootorsõidukit Subaru Legacy, reg. märgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,56 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/g (lõplik tulemus 2,49 mg/g)). Sellise käitumisega rikkus F.E liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 1,50 milligrammi ühe grammi kohta või rohkem. Seega F.E pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuulist vangistust.
3 (kolm) päeva lugeda karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 7 (seitsme) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päevane vangistus.
lg 1 ja 3 alusel jätta F.E ´le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 7 kuud ja 27 päeva tema suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.E temale määratud 2 (kahe) aastane katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 lg 2 p 6 kohaselt kohustada F.E järgima katseajal kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes
lg 1, konfiskeerida F.E ´le kuuluv mootorsõiduk Subaru Legacy registreerimismärgiga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus F.E ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava F.E poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab F.E süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab F.E süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et F.E esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. F.E ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et F.E varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et F.E ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. F.E ´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu kokku 108 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.