← Eesti

4-13-976/6

Väärteoasi nr. 4 – 13 - 976 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. aprillil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: F.E osavõtuta kohtuvälise menetleja: PPA Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Mari – Liis Reidi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
  2. märtsil 2013 a. F.E kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2230, 13, 001812 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjelduse kohaselt taotleb mõistetud rahatrahvi vähendamist asjaoludel, et kindlustus on tehtud 6 kuuks. Ta on invaliid ja töötu, tal on väga keeruline sellisest olukorrast välja tulla. Väga vabandab tekkinud olukorra suhtes. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et trahvisumma on suur, kuid pool sanktsiooni maksimummäärast ning isikul on kehtivaid liiklusalaseid väärteokaristusi, millest üks on keelatud seisundis sõiduki juhtimine. Leiab, et kaebaja ei ole oma väiteid invaliidsuse ja töötuse kohta tõendanud kohtule ega kohtuvälisele menetlejale. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebajale määratud trahv võiks jõusse jääda. Kohtule esitatud väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt 15.01.2013 a. kell 13.17 F.E juhtis mootorsõidukit, mille suhtes puudus kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud kehtiv poliis. Väärteo otsuse kohaselt, rikkudes LS § 33 lg. 2 p.9 sätteid ja väärteo kvalifikatsioonina Liikluskindlustuse seaduse § 66 – 1 lg. 1 järgi mõisteti rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 200.00 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitu alusel F.E teos puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus tutvus kohtule esitatud materjalidega ja leiab, et esitatud kaebuses F.E on oma seadusevastasest käitumisest aru saanud, teinud endale ka vastavad järeldused ja vormistanud liikluskindlustuse poliisi. Seetõttu kohus peab vajalikuks kaebaja sellist käitumist arvestama kui karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka tema majanduslikku olukorda, kahetsust, samuti kaebaja tervislikku seisundit - invaliidus, kuigi kohtul puuduvad selle kohta tõendid, kohtul ei ole alust kahelda tema poolt esitatud väidetes, toimepandud väärteo raskust ja ohtu liikluses, seetõttu kohus leiab, et tema suhtes mõistetud rahatrahvi on võimalik vähendada ning rahatrahv tasuda ositi. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: 1 F.E poolt esitatud kaebus kuulub osalisele rahuldamisele. 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2230, 13, 001812 F.E karistamise kohta Liikluskindlustuse seaduse § 66 – 1 lg. 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 200.00 eurot osaliselt tühistada. 3 F.E suhtes Liikluskindlustuse seaduse § 66 – 1 lg. 1 järgi mõista rahatrahv 25 trahviühikut s.o 100.00 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel mõistetud rahatrahv tasuda ositi 4 (nelja) kuu jooksul, kuid mitte vähem kui 25.00 eurot kuus. Lõplikult rahatrahv tasuda
  3. augustiks 2013 a. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. 4 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.