4,8, § 266 lg 1 järgi liitkaristusega vangistusega 2 a 10 k (vabanes karistuse kandmiselt 09.02.2011.a.), vahi all alates 22.04.2012.a. J.E, isikukood XXX, elukoht XXX kriminaalkorras karistatud 7 korda, viimati 05.06.2008.a. Harju Maakohtu otsusega
4,5, § 200 lg 2 p. 4,7 järgi vangistusega 4 aastat. Vabanes ennetähtaegselt Harju Maakohtu 19.10.2010 määruse alusel 01.11.2010.a. tingimisi katseajaga 1 aasta 3 kuud 4 päeva. Harju Maakohtu 05.07.2011.a. määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele (kannab karistust alates 20.06.2011.a.) Süüdistus B.I –
7,8,9, § 349, § 202 lg 1 J.E –
4,5,7 Menetluse liik Kriminaalasja nr. lühimenetlus 12230102831 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista B.I
7,8,9 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud. Süüdi mõista B.I
Süüdi mõista B.I
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.06.2011.a., 01.03.2012.a..- 02.03.2012.a. kokku 3 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 22.04.2012.a. Tõkend - vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Süüdi mõista J.E
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.06.2008.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (seisuga 21.09.2012.a. ärakandmata karistus 3 päeva) ja mõista liitkaristuseks J.E-le 4 kuud ja 3 päeva vangistust. KrMS § 130 lg 4 1 alusel kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks J.E suhtes tõkendit – vahistamine alates 21.09.2012.a., mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Karistuse kandmise algust arvestada tõkendi – vahistamine kohaldamisest , s.o. 21.09.2012.a. Tsiviilhagid: Välja mõista B.I-lt: 1)OKkasuks 150 eurot (arve nr. XXXXXXXXXXX Swedbank), 2)AY kasuks 475 eurot (arve nr. XXXXXXXXX Swedbank), 3)RJ kasuks 330 eurot (summa kanda AS T arvele nr. XXXXXXX Swedbank), 4)AS T kasuks 640 eurot (arve nr. XXXXXX Swedbank); 5)VI kasuks 315 eurot (arve nr. XXXXXXXXX Swedbank), 6)DPkasuks 200 eurot (arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank), 7)JB(endise nimega D ) kasuks 50 eurot (arve nr. XXXXXXXXXXXXX Swedbank), 8)SK kasuks 610 eurot (arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank), 9)BSkasuks 375.20 eurot (arve nr. XXXXXXX Krediidipank), 10)AI kasuks 627 eurot (arve nr. XXXXXXXXX Swedbank), 11)IU kasuks 1299.55 eurot (arve nr. XXXXXXXXXXXXXXSwedbank), 12)SZkasuks 265.32 eurot (arve nr. XXXXXXXXXXSwedbank), 13)B OÜ kasuks 245 eurot (arve nr. XXXXXXXXX SEB), 14)G OÜ kasuks 125 eurot (arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank), 15) AK kasuks 372 eurot (arve nr. XXXXXXX SEB), 16) AK kasuks 1600 eurot (arve nr. XXXXXXXXXX), 17)EBkasuks 310 eurot (arve nr. XXXXXXXXXXXX Sampo Pank), 18)KPkasuks 765 eurot (arve nr. XXXXXXXXXX Swedbank), 19)™kasuks 1857.55 eurot (arve nrXXXXXXXXXX SEB) 2 Välja mõista J.E-lt 443 eurot SZ kasuks (arve nr. XXXXXXXX Swedbank). E Ž i tsiviilhagi summas 64 eurot – jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista B.I-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha - 435 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu 249.60 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata B.I kriminaalmenetluse kulude summas 684.60 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 57.05 eurot. Välja mõista J.E-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 435 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjatasu 57.52 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata J.E kriminaalmenetluse kulude summas 492.52 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 41.04 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi eest tasutud summa 285 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber
199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 25.02.2012 esitas Tallinnas, Narva mnt 38 asuvas Forion Invest OÜ pandimajas käekella Ulysses Nardin Swiss pantimisel lepingu nr N 1207 sõlmimisel BS’ile väljastatud ID kaardi nr XXX eesmärgiga omandada lepingust tulenevad õigused. Samuti tema, 29.02.2012 esitas Tallinnas, Narva mnt 38 asuvas Forion Invest OÜ-le kuuluvas pandimajas mobiiltelefoni Sony Ericsson W150i pantimisel lepingu nr N 1230 sõlmimisel BS’ile väljastatud ID kaardi nr XXX eesmärgiga omandada lepingust tulenevad õigused. 6 Sel moel B.I teise inimese nimele väljastatud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pani toime
Samuti tema ajavahemikul 15.06.2011 kella 23.00 – 16.06.2011 müüs tundmatule isikule sülearvuti Emachines №tebook maksumusega 400 eurot, mille J.E oli varastanud 15.06.2011 kella 23.00 paiku Tallinnas, XXX asuvast korterist. Sel moel B.I süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara turustamisega pani toime
J.E-le on esitatud kahtlustus selles, et tema varem varguseid toimepannud isikuna 15.06.2011 varastas koos B.I-ga Tallinnas, XXXasuva ühiselamu trepikojast E Ž ’ile kuuluva jalgratta Merida maksumusega 480 eurot koos kotis olnud võtmetega maksumusega 28.76 eurot, kokku esemeid maksumusega 508.76 eurot, mis olid E Ž ’ilt varastatud 05.06.2011 Tallinnas, Sõpruse pst ääres asuva parditiigi juurest. Samuti tema, varem varguse toimepannud isikuna 15.06.2011 kella 22.55 paiku Tallinnas, XXXasuvas korteris võttis ära SZ’le kuuluva mobiiltelefoni №kia 7360 koos laadijaga maksumusega 12.78 eurot, sülearvuti Emachines №tebook maksumusega 400 eurot, TELE2 internetipulga maksumusega 33 eurot, kokku kannatanule kuuluvaid esemeid maksumusega 445.78 eurot, kui kannatanu üritas teda takistada, põgenes J.E varastatud esemetega hüpates aknast välja. Sel moel J.E varem varguseid toimepannud isikuna võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kuid vägivalda kasutamata ja isikute grupis pani toime
OTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatavad tunnistasid end täielikult süüdi neile esitatud süüdistuses. Kohtus nad enda ülekuulamist ei taotlenud, mistõttu kohus võtab otsuse tegemisel arvesse nende kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kriminaalasja raames on kannatanud seoses vargusega tekitatud kahjuga esitanud tsiviilhagid järgmiselt: I 1) OKsummas 150 eurot (kahju tekkis ukseluku lõhkumisega); 2) AY summas 475 eurot (varastatud esemete maksumus); 3) RJsummas 330 eurot (varastatud esemete maksumus); 4) AS Tempest summas 640 eurot (varastatud esemete maksumus 440 eurot ja klaasi lõhkumisega tekitatud kahju 200 eurot); 5) VI summas 315 eurot (varastatud prillid 15 eurot, lõhutud automakk 250 eurot ja klaasi vahetamisega tekkinud kahju 40 eurot); 6) DP summas 200 eurot (varastatud ese); 7) JB(endise nimega D ) summas 50 eurot (klaasi lõhkumisega tekitatud kahju); 8) SK summas 610 eurot (varastatud esemete maksumus 600 eurot, esipaneeli lõhkumine 50 eurot, teler maksumusega 40 eurot tagastati); 9) BS summas 375.20 eurot (varastatud esemete maksumus 315 eurot, ukseluku lõhkumisega seotud kulud 75.20 eurot, kott maksumusega 15 eurot on talle tagastatud); 10) AI summas 627 eurot (varastatud esemete maksumus); 7 11) IUsummas 1299.55 eurot (varastatud esemete maksumus 1365,50 eurot, tagasi saanud esemeid 66 euro väärtuses); 12) SZsummas 265.32 eurot (klaasi lõhkumisega tekitatud kahju); 13) B OÜ summas 245 eurot (varastatud esemete maksumus); 14) Gaston OÜ summas 125 eurot (varastatud CD-mängija maksumusega 50 eurot ja lõhutud klaasi maksumus 75 eurot); 15) AKsummas 372 eurot (varastatud esemete maksumus 237 eurot ja lõhkumisega tekitatud kahju 135 eurot); 16) AK summas 1600 eurot (varastatud esemete väärtus); 17) EB summas 310 euro (varastatud eseme väärtus 230 eurot ja lõhkumisega tekitatud kahju 80 eurot); 18) KP summas 765 eurot (varastatud esemete väärtus 665 eurot ja lõhkumisega tekitatud kahju 100 eurot); 19) ™ summas 1857.55 eurot (varastatud esemete väärtus); Kohtulikul tõendite uurimisel on tuvastatud, et eelnimetatud kannatanutele tekitas kahju B.I , kelle süü talle inkrimineeritud kuritegudes
lg 2 p 7,8,9 järgi on tõendamist leidnud, mistõttu tal tuleb kannatanutele tekitatud kahju hüvitada. Tsiviilhagi on esitanud ka kannatanu SZ summas 443 eurot, mis seisnes sülearvuti maksumuses 400 eurot koos netipulga maksumusega 33 eurot. Samuti tekitati varaline kahju seoses sellega, et tasus interneti kasutamise eest 10 eurot kuus, mida reaalselt kasutada ei saanud. Mobiiltelefon on talle tagastatud. Kuna kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et SZle tekitas kahju J.E, kelle süü talle inkrimineeritud kuriteos
Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute ütlustes neile tekitatud kahju ulatuse osas ning tsiviilhagidele ei ole vastuväiteid esitanud ka süüdistatavad ise, mistõttu tuleb neilt sisse nõuda vargusega tekitatud kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna mõlemad süüdistatavad tunnistasid kohtuistungil kannatanute hagisid, kuuluvad hagid rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. II Antud kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud ka E Ž summas 64 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitati seoses jalgratta ja korterivõtmete vargusega E Ž varalist kahju kokku 508,76 eurot. 01.07.2011.a tagastati E. Ž kuuluv jalgratas, kuid ratas ei olnud enam endises olukorras. Seoses võtmete vargusega tekitati kahju 28,76 eurot ning seoses sellega, et jalgratta osad (jalg, kott, sadul, joogipudel, pakiraam, lukk) olid puudu või vahetatud, siis seoses sellega tekitati varalist kahju 35,24 eurot. Seega soovib kannatanu varalise kahju 64 eurot väljamõistmist süüdistatavalt. Süüdistatavad B.I ja J.E ning nende kaitsjad vaidlesid E. Ž tsiviilhagile vastu, kuna süüdistatavad varastasid vaidlusaluse jalgratta XXX ühiselamu trepikojast, kuid 8 varasemalt oli ratas juba varastatud Šnelli tiigi äärest ning süüdistatavad rattalt midagi ära ei võtnud, samuti ei varastanud korteri võtmeid. Kohus leiab, et tulenevalt KrMS §-st 310 lg 1 tuleb E Ž i esitatud tsiviilhagi summas 64 eurot jätta rahuldamata. Kohtuliku uurimise käigus on küll tõendamist leidnud E. Ž kuuluva jalgratta vargus B.I ja J.E poolt, kuid jalgratta kahjustamist ning koti ja võtmete vargust ei saa nende poolt toimepanduga seostada, mistõttu ei ole nemad ka süüdi kannatanule tekitatud kahjus tsiviilhagis nõutavas summas. Kohus luges tuvastatuks, et tsiviilhagis näidatud kahju ei tekkinud B.I ja J.E õigusvastase tegevuse käigus, vaid võis tekkida ajal, mil toimus esmane jalgratta vargus Tallinnas, Sõpruse pst ääres asuva parditiigi juurest. Karistus Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on mõlema süüdistatava puhul puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,
sanktsioon rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning
Prokurör taotles B.I süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p.7,8,9 järgi 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega,
lg 1 järgi 1-kuulise vangistusega ja
Lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga taotleb liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jääks liitkaristusena vangistus 1 aasta ja 8 kuud, millest 6 kuud ära kanda koheselt. Ülejäänud karistuse taotleb mõista tingimisi 2-aastase katseajaga koos kriminaalhooldaja järelvalvega ning lisakohustusena määrata mitte tarbida narkootikume. Kohus nõustub prokuröriga osas, et B.I ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, kuna B.I on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vangistusega, kuid isik on jätkanud kuritegude toimepanemist, tehes seda järjest intensiivsemalt. Varavastaste süütegude järjepidev toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistataval puuduvad piisavad vahendid, mille eest tasuda rahalist karistust ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ulatuslikud tsiviilhagid ning menetluskulud, mistõttu ei oleks rahaline karistus tema puhul ka täidetav. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Lähtuvalt kehtivast kohtupraktikast ei nõustu kohus prokuröriga osas, et B.I oleks võimalik karistada lühiajalise, n.ö. šokivangistusega ning jätta suuremas osas karistus tingimuslikult täitmisele pööramata. Prokuröri põhjenduse kohaselt on B.I omad järeldused teinud, on vabatahtlikult üles tunnistanud ka episoodid, milliseid tal poleks olnud vaja tunnistada, sest keegi teine peale tema nendest ei teadnud. See on vastutust kergendav asjaolu. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 p-s 21 märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Sellist lühivangistuse toimet oleks raske loota aga isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud vabaduse võtmisega seonduvat. 9 B.I on isik, kes on kahel korral kriminaalkorras karistatud, viimase kohtuotsusega (Harju Maakohtu 12.05.2008.a otsus) mõisteti talle 2 aasta ja 10-kuuline vangistus, mille kandmiselt ta vabanes 09.02.2011.a. Seega ei saa loota, et B.I-le kui juba pikaajalist vangistust kandnud isikule, saaks lühiajaline vangistust mõjuda distsiplineerivalt ning oleks karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning õiguskorda arvestav. Süü vabatahtlik ülestunnistamine ja seega süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine on küll karistust kergendav asjaolu, kuid seda võtab kohus arvesse vangistuse pikkuse määramisel. Antud kriminaalasja raames on tuvastatud varguste episoodide arvuks 19 ning lisaks vargustele on B.I pannud toime veel kolm kuritegu, mis on kvalifitseeritavad
Kuriteoepisoodide rohkus on B.I süüd suurendavaks asjaoluks ja annaks aluse karistada teda
Siiski arvestades eelpoolnimetatud karistust kergendavaid asjaolusid ja ka puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub kohus prokuröriga taotletava karistuse määra osas ning peab võimalikuks karistada B.I sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aasta ja 6-kuulise vangistusega. Võttes arvesse just B.I poolt oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, mõistab kohus ka
ja § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest B.I-le karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistuse vastavalt 6 kuud ja 3 kuud. Prokuröri poolt taotletav karistuse määr nimetatud kuritegudes oleks liialt leebe ning ei oleks õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. B.I-le liitkaristust mõistes kuritegude kogumi eest
lg 1 alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, sest sellisel juhul jääks ta osade kuritegude eest sisuliselt karistamata. Just episoodide rohkus tingib selle, et liitkaristus tuleb B.I-le mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõistetavaks liitkaristuseks on 2 aastat ja 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 1 aasta ja 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg 21.06.2011.a., 01.03.2012.a..- 02.03.2012.a, s.o kokku 3 päeva ning kandmisele kuulub seega 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 22.04.2012.a. Prokurör taotles J.E süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p.4,5,7 järgi 4-kuulise vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks jääks 2 kuud ja 20 päeva vangistust, mida suurendada viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks jääks vangistus 2 kuud ja 23 päeva. J.E on pannud toime II raskusastmega kuriteo. Arvestades, et J.E on oma süüd tunnistanud, tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning raskendavad asjaolud puuduvad, peab kohus põhjendatuks karistada J.E vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 6kuulise vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb 4 kuud vangistust. Prokuröri poolt taotletavat 4-kuulist karistust peab kohus aga liialt leebeks, kuna sülearvuti varguse episoodi pani J.E toime kannatanu suhtes eriti küüniliselt, s.o kannatanu nähes varastatuga akna kaudu põgenemise teel ning seda ajal, mil kannatanu teda takistada püüdis. Liialt leebe karistus ei oleks õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav, samuti ei mõjutaks piisaval määral J.E hoidumast edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. 10 J.E pani uued kuriteod toime katseajal, olles Harju Maakohtu 19.10.2010.a määruse alusel ennetähtaegselt vabastatud Harju Maakohtu 05.06.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Harju Maakohtu 05.07.2011.a määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele. Seega tuleb
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.06.2008.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (seisuga 21.09.2012.a. ärakandmata karistus 3 päeva) ja mõista liitkaristuseks J.E-le 4 kuud ja 3 päeva vangistust. J.E-le ei olnud käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkendit. Kuna tal eelmise kohtuotsuse järgi on kandmata karistuseks vaid kolm päeva ja see täitub enne käesolevas asjas otsuse jõustumist, siis on põhjendatud KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks J.E suhtes tõkendit – vahistamine alates 21.09.2012.a., mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada tõkendi kohaldamisest. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 12.10.2012.a. Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.