1-13-1788/5

(12230117483)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi D.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav D.J ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht puudub, elukoht: XXX, asukoht: Vangla. Tõkend: vahistamine alates 12.12.2012, kahtlustatavana peeti kinni 26.10.2012 kuni 27.10.2012, 07.12.2012, 08.12.2012 kuni 10.12.2012, 10.12.2012 kuni 11.12.

1. Varem kriminaalkorras karistatud 10 korda, viimati: Harju Maakohtu 02.05.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, karistus kantud, vabanes 30.07.2012 Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
2. D.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.
3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada D.J-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 1
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 26.10.2012 kuni 27.10.2012, 07.12.2012, 08.12.2012 kuni 10.12.2012, 10.12.2012 kuni 11.12.
5. so 7 (seitse) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates D.J-i vahistamisest, so alates 12.12.
7. D.J-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.
8. D.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.J , 1-13-1788, kaitsjatasu“.
9. D.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.J, 1-13-1788, sundraha“.
10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11. Rimi Eesti Food AS-i esitatud tsiviilhagi 13,77 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista D.J-ilt Rimi Eesti Food AS-i kasuks 13 (kolmteist) eurot ja 77 (seitsekümmend seitse) senti, mis tuleb tasuda Rimi Eesti Food AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank, märkides selgitusena „D.J, 1-13-1788, tsiviilhagi”.
12. Asitõendid: 2 CD-plaati, mis asuvad toimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas on D.J-ile süüdistus esitatud selles, et tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 26.10.2012 kella 18.58 paiku Tallinnas, Kärberi 42 asuvas Säästumarketis võttis varguse eesmärgil 2 pakki kohvi Paulig Classic maksumusega 4.59 eurot pakk, kokku Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 9.18 eurot, pani need endale põue ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 07.12.2012 kella 18.25 paiku Tallinnas, Pae 76 asuvas Säästumarketis võttis varguse eesmärgil 3 pakki kohvi Paulig President maksumusega 4.59 eurot pakk, kokku Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 13.77 eurot, pani need endale jope alla ning möödus kassadest kauba eest tasumata. 2 Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna 08.12.2012 kella 19.30 paiku Tallinnas, Estonia pst 9 asuvas Solarise keskuses, R-kioskis ladus endale varguse eesmärgil kotti 4 tahvlit Kalevi piimašokolaadi maksumusega 1.45 eurot tahvel, kogumaksumusega 5.80 eurot, 1 paki Kalevi šokolaadinööpe maksumusega 2.10 eurot, 3 pakki komme Toffefee maksumusega 2.25 eurot pakk, kogumaksumusega 6.75 eurot ja 2 pakki komme Raffaello maksumusega 3.40 eurot pakk, kogumaksumusega 6.80 eurot, kokku AS-le R-Kiosk Estonia kuuluvat kaupa maksumusega 21.45 eurot ning lahkus kauplusest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni müüja ning turvatöötaja poolt. Samuti tema, süstemaatiliselt varguseid toimepannud isikuna, 10.12.2012 kella 18.45 paiku Tallinnas, Mustamäe tee 45 asuvas kaupluses Comarket ladus varguse eesmärgil endale seljakotti 17 pudelit šampooni Head & Shoulders maksumusega 2.85 eurot pudel, kogumaksumusega 48.45 eurot, 3 pudelit šampooni Syoss maksumusega 3.90 eurot pudel, kogumaksumusega 11.70 eurot, 2 pudelit palsamit Syoss maksumusega 3.90 eurot pudel, kogumaksumusega 7.80 eurot ja 1 pudeli šampooni Syoss maksumusega 5.11 eurot, kokku ABC Supermarkets AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 73.06 eurot ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel D.J võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav D.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 26.10.2012 episood • 26.10.2012 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nähtub, et 26.10.2012 kell 18:58 Rimi Eesti Food AS-i Kärberi Säästumarketis asukohaga Kärberi 42, Tallinn, varastati 2 pakki kohvi Paulig kogumaksumusega 9,18 eurot. Kaup tagastati kauplusele. /t.l 38/ • 26.10.2012 koostatud tunnistaja JV ülekuulamisprotokolli kohaselt tema 26.10.2012 kella 18:49 ajal, viibides Kärberi Säästumarketi juures, nägi kauplusesse sisenemas noormeest, kes kaupluses olles võttis müügiriiulilt kaks pakki kohvi, pani need jope alla ning kell 18:58 ületas kassaliini jättes võetud kohvide eest maksmata. Isik oli ões kinnipeetud kuni politseitöötajate saabumiseni. Kaup oli rikkumata. /t.l 40 – 42/ • 27.10.2012 koostatud kahtlustatava D.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 26.10.2012 kella 19:00 paiku läks kauplusesse Kärberi Säästumarket, et varastada kohvi edasimüümiseks. Kaupluse müügisaalis võttis kaks pakki kohvi Paulig Classic, pani need jope alla põue ning möödus kassadest jättes võetud kauba eest tasumata. Seejärel peeti ta kinni ões viibinud kaupluse turvatöötajate poolt ning turvakontrolli käigus tagastas süüdistatav varastatud kohvipakid. /t.l 48 – 52/ • Väljatrükk Harju Maakohtu 02.05.2012 otsusest, mille kohaselt D.J on varasemalt süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik. /t.l 27/ 07.12.2012 episood • 07.12.2012 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldustest nr 336 nähtub, et 07.12.2012 kell 18.25 peeti Rimi Eesti Food AS Pae Säästumarketi kaupluses asukohaga Pae tn 76, Tallinn, kinni meesterahvas, kes möödus kassadest jättes kauba kohv President 11 tk eest tasumata 50,49 eurot. /t.l 61/ • 14.01.2013 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldustest nr 336 nähtub, et 07.12.2012 kell 18.25 peeti Rimi Eesti Food AS Pae Säästumarketi kaupluses asukohaga Pae tn 76, Tallinn, 3 kinni meesterahvas, kes möödus kassadest, jättes kauba 3 paki kohv President eest summas 13,77 tasumata. /t.l 60/ • 07.12.2012 koostatud tunnistaja JA’i ütlustest nähtub, et 07.12.12 viibis ta tööl kaupluses Pae Säästumarket ja nägi videosalvestusest kuidas noormees, kellel oli seljas oranži värvi jope ja jalas sinist värvi teksaspüksid, võttis 11 pakki kohvi President 500 g ja pani need pakid endale jope alla. Pärast seda, kell 18.25 väljus meesterahvas esimese kassa kaudu müügisaalist ning lahkus kauplusest kell 18.
13. Poole tunni pärast tuli see meesterahvas tagasi kauplusse ja üritas taas kohvi välja viia, kuid kui ta nägi turvatöötajat, siis jättis kohvipakid kauplusse. Pärast seda kui meesterahvas ületas kassaliini, oli ta kinni peetud. Kohvi viis meesterahvas välja summas 50,49 eurot. Kohv ei ole kauplusele tagastatud. /t.l 64 – 65/ • 14.01.2012 koostatud kannatanu Rimi Eesti Food AS volitatud esindaja JNütlused, mille kohaselt Pae Säästumarket avaldus ja kaupluse turvatöötaja JA ütlused olid ekslikud, hiljem vaatas kannatanu esindaja kohvi vargusega seotud videosalvestust ja veendus, et 07.12.2012 kauplusest Pae Säästumarket meesterahvas varastas 3 pakki kohvi President, ühe paki maksumusega 4,59 eurot, mitte 11 pakki, nagu oli kirjutatud avaldusse. Antud vargusega Rimi Eesti Food AS-ile oli selle meesterahva poolt tekitatud materiaalne kahju summas 13,77 eurot. Antud summale soovib Rimi Eesti Food AS esitada tsiviilhagi. /t.l 67 – 69/ • 07.12.2012 koostatud kahtlustatava D.J-i ütlused, milles ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ning selgitab, et 07.07.2012, kella 18.00 paiku läks kauplusse Säästumarket, mis asub Pae tänaval selleks, et varastada kohvi. Viibides kaupluse müügisaalis võttis 11 pakki kohvi President, peitis need pakid jope alla ja lahkus kauplusest, sealjuures ei maksnud ta millegi eest. Kohvi müüs kohe Lasnamäe turul maha, tundmatule inimesele, 2,50 euroga paki eest. Pärast seda läks taas kauplusse Säästumarket selleks, et varastada veel kohvi. Viibides kaupluse müügisaalis hakkas võtma kohvi ja peitma jope alla, kuid kui ta nägi, et teda märkas kaupluse turvatöötaja, siis pani kohvipakid tagasi riiulile. Kui väljus müügisaalist, siis oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt ning toimetatud politseisse. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. /t.l 76 – 80/; • 14.12.2012 koostatud asitõendi turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll, millest oli näha, et meesterahvas oranži värvi jopes, musta värvi pükstes, käes ostukorv kell 18:25 võttis kolm korda midagi riiulilt ning pani oma jope põue (fotod 1-6). Kell 18:26 väljus meesterahvas müügisaalist (foto 7). /t.l 84 – 88/ 08.12.2012 episood • 08.12.2012 koostatud AS R-Kiosk Estonia avalduse kohaselt oranži jope, siniste teksade ja seljakotiga kodanik möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauplusest võetud kauba (Kalevi piimašokolaad 4 tk kokku maksumusega 5,80 eurot, Kalevi šokolaadinööbid maksumusega 2,10 eurot, Toffefee 3 tk kokku maksumusega 6,75 eurot ja Rafaello 2 tk kokku maksumusega 6,80 eurot) eest kokku summas 21,45 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. /t.l 91/ • 08.12.2012 koostatud tunnistaja IR’i ütlustest nähtus, et 08.12.2012 tema olles tööl RKioskis klienditeenindajana aadressil Estonia pst 9, Tallinn, kell 19:30 paiku nägi kaupluses oranži jopega meesterahvast, kes ladustas oma seljakotti R-Kioski šokolaade ning hakkas ära minema kauba eest maksmata. Tunnistaja vajutas häirenuppu ning jooksis isikut kinni pidama. Isik peeti kinni turvatöötajate poolt ning turvakontrolli käigus avastati meesterahva seljakotist: Kalevi piimašokolaad 4 tk kokku maksumusega 5,80 eurot, Kalevi šokolaadinööbid maksumusega 2,10 eurot, Toffefee 3 tk kokku maksumusega 6,75 eurot ja Rafaello 2 tk kokku maksumusega 6,80 eurot so. kaupa summas 21,45 eurot. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. /t.l 92/ • 08.12.2012 koostatud tunnistaja TS’i ütlused, mille kohaselt tema, olles tööl Solarise keskuses, sai 08.12.2012 kell 19:31 häire R-Kioskist. Kohale jõudes nägi klienditeenindajat kinni hoidmas oranži jopega meesterahvast, kes oli R-Kioskist varastanud kaupa. /t.l 93/; • 09.12.2012 koostatud kahtlustatava D.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 08.12.2012 õhtul käis ta Solarise keskuse R-Kioskis, kus võttis kassa juurest riiulilt maiustusi ja pani need endale seljakotti. Ta ei näinud müüjat kassas, mistõttu läks väljapääsu poole arvates, et kaugemal on ka kassa olemas, kuhu ta saab 4 võetud kauba eest tasuda. Süüdistataval oli kaasas 20 eurot. Kui süüdistatav väljapääsu poole läks, tuli tema juurde naisterahvas ning küsis kas ta maksta ei soovi. D.J vastas, et soovib, kuid seejärel peeti ta veel 3 meesterahva poolt kinni ja teostati turvakontroll. Kahetseb juhtunut. /t.l 100 – 102/ 10.12.2012 episood • 10.12.2012 koostatud ABC Supermarkets AS avaldusest nähtub, et 10.12.2012 kell 19.00 ajal Marja Comarketis aadressil Mustamäe tee 45, Tallinn, isik pani toime õigusvastase teo kauba (šampoon Syoss 2 tk, Syoss palsam 2 tk, Syoss šampoon 1 tk, Syoss šampoon 1 tk, H/S šampoon 17 tk) suhtes, kokku summas 73,06 eurot. /t.l 2/; • 10.12.2012 koostatud tunnistaja VR ütlused, mille kohaselt tema olles tööl Marja Comarketis 10.12.2012 turvatöötajana märkas, kuidas meesterahvas oranži jopega pani kaupa seljakotti ning peale kella 18:45 läbis kassad kauba eest maksmata. Tunnistaja pidas meesterahva kinni ja toimetas ta turvaruumi. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. /t.l 4/ • 11.12.2012 koostatud kahtlustatava D.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 10.12.2012 kella 18.30 ajal läks Tallinnas Marja Comarketisse, et varastada midagi, mida saab hiljem maha müüa. Tal oli vaja raha, et osta endale narkootikume. Kaupluses ladus oma seljakotti kahte sorti šampoone Head ja Sholders ning Syoss. Kohe peale kotti šampoonide panemist väljus kaupluse müügisaalist kassa kaudu ning ta peeti kinni turvatöötaja poolt. /t.l 11 – 13/ • 23.01.2013 koostatud asitõendi turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt 10.12.2012 kell 18:40:49 sisenes kauplusesse oranži värvi jopet kandev meesterahvas, kes tõstis müügisaalis riiulilt 18:41:50-18:42:18 kaupa kotti. Kell 18:43:14 möödus kahtlustatav kassast kauba eest tasumata ning ta peeti kell 18:43:30 kinni turvatöötaja poolt. /t.l 30 - 34/ • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2011 oli 0 eurot. / tl 29/ Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava D.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS, AS R-Kiosk Estonia ja ABC Supermarkets AS avaldusi, kannatanu esindaja JN ütlusi, tunnistajate JV, JA’i, IR’i, TS’i ja VR ütlusi, Harju Maakohtu 02.05.2012 otsuse väljatrükki, asitõendite vaatlusprotokolle, teatist keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.J-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Harju Maakohtu 02.05.2012 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda 4 varavastase süüteo toimepanemises. Süüdistatavale inkrimineeritud vargused on toime pandud vähem kui kolme kuu jooksul, neist kolm nelja päeva jooksul. Selline järjekindel ja sihipärane käitumine ning süüdistatava karistusandmed näitavad, et varguste toimepanemine on süüdistatava ainukeseks elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuivõrd kolm inkrimineeritavatest kuritegudest jäi katse staadiumi ning üks viidi lõpule, tuleb neid kuritegusid kogumis hinnata lõpuleviidud vargusena. Seega on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on Rimi Eesti Food AS esitanud tsiviilhagi 13,77 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud kohvipakkide maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas D.J, kes seda 5 on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 13,77 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista D.J-ilt Rimi Eesti Food AS kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll ülekuulamistel ja kohtuistungil toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavat on varasemalt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, käesolevas kriminaalasjas on menetletavad süüteod toime pandud vähem kui kolme kuu jooksul ning vaatamata sellele, et teda vahepeal kinni peeti ja üle kuulati ja ta ülekuulamistel toimepandut kahetses, jätkas süüdistatav koheselt peale vabastamist järjekindlalt samalaadsete süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatava süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 10 korda. Viimati on 02.05.2012 Harju Maakohtu otsusega D.J-ile mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel vangistus 3 kuud, millise karistuse kandmiselt ta vabanes 30.07.
14. Uue kuriteo on süüdistatav toime pannud 26.10.2012, so vähem kui kolme kuu möödumisel karistuse ärakandmiselt vabanemisest. Samuti nähtub süüdistatava karistusandmetest, et teda on korduvalt väärteokorras karistatud NPALS § 15¹ ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. D.J-i kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta pani vargusi toime eesmärgil saada raha narkootikumide ostmiseks. Seda arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd ta käituks kriminaalhooldust takistavalt ega oleks suuteline käituma õiguskuulekalt ja järgima kontrollnõudeid. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes ei KarS § 69 ega § 74 sätteid ning süüdistatavale tuleb mõista reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus, mis peaks vähemalt karistuse ärakandmise ajal välistama süüdistatava poolt uute NPALS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemise ja süüdistatava ründed võõra vara vastu. Karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kuritegude rohkust ja tekitatud kahju suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd varalist kahju tekitas süüdistatav vaid ühe kuriteoga. Samuti oli tekitatud varaline kahju suhteliselt väike. Seega peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus 6 võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd süüdistatav ei soovi teha ei varasematest karistustest ega järjestikustest kinnipidamistest varguste toimepanemiselt mingeid järeldusi ning jätkab järjekindlalt varavastaste kuritegude toimepanemist. Seega ei ole lühiajalised vangistused oma eesmärki täitnud. Mis puudutab KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavaid menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud välja mõista täies ulatuses. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha. Süüdistatav on täisealine ja töövõimeline isik, kellel karistusandmetest nähtuvalt töösoodumus puudub juba aastaid. Kuigi süüdistatava karistusaeg lõppeb enne rahaliste kohustuste täitmiseks sätestatud maksimaalset üheaastast tähtaega, siis on kohus süüdistatava eluviisist tulenevalt veendunud, et süüdistatav ei asuks ka lühikese menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks jääva aja jooksul neid menetluskulusid hüvitama, mistõttu leiab kohus, et välja mõistetavate menetluskulude tasumiseks tuleb jätta lühim tähtaeg, tagamaks menetluskulude osas koheselt otsuse täitmisele pööramise ja täitemenetluse alustamise, mis annaks aluse pöörata nõuet võlgniku võimaliku olemasoleva vara vastu. Märt Toming kohtunik 7