järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav N.Z ik XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.01.2013 Kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) Harju Maakohtu 30.03.2011 otsusega
MS § 238 lg 2,
lg 1,
, § 75 alusel vangistusega 1 kuu ja 29 päeva, katseajaga 18 kuud.
lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks; 2) Harju Maakohtu 16.07.2011 otsusega
MS § 238 lg 2,
lg 1,
lg 2 alusel vangistusega 4 kuud ja 16 päeva, mis asendati
lg-te 1, 3 ja 4 alusel 272 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati 1 aasta. Väärteokorras karistatud 16-l korral Kaitsja advokaat Maano Saareväli RESOLUTSIOON 1 1. N.Z süüdi tunnistada
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 2.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.01.2013, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3.
lg 1 alusel asendada N.Z-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 418 (nelisada kaheksateist) tundi. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 24 (kahekümne nelja) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada N.Z-i üldkasuliku töö tegemise ajal, so 24 (kahekümne nelja) kuu vältel järgima
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 6.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4 ja 5 kohaselt kohustada N.Z-i järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MS § 245 sätetest on 01.04.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aleksander Tšitšerovi, süüdistatav N.Z-i ja tema kaitsja Maano Saarevälja vahel järgnev kokkulepe: 1.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus N.Z-ile karistuseks 7 kuud vangistust; 2.
lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka 1 päev eelvangistust (16.01.2013 kl 04:15 kuni 16.01.2013 kell 15:30). Seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 6 kuud ja 29 päeva vangistust; 3.
lg 1 alusel asendatakse mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, so 418 tundi; 4.
lg-te 3 ja 4 kohaselt määratakse üldkasuliku töö tegemiseks 24 kuud, mille vältel kohustub süüdistatav järgima järgmisi kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil XXX, • ilmuma kriminaalhooldaja poolt märatud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 5, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1; § 248 lg 1 p-st 5; 3 §-st 249; §-st 311; §-st 313;
; § 68 lg-st 1; § 69 lg-st 1, 3 ja 4 asub kohus seisukohale, et N.Z kuulub temale
ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks koopiate tegemise kulu, joobe tuvastamise kulu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. N.Z on täisealine ja töövõimeline isik ning sõltumata sellest, et ankeetandmete kohaselt tal töökoht puudub, kohus leiab, et puudub õiguslik alus osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks. Nimelt tuleneb kriminaaltoimiku materjalidest, et süüdistavav on Soomes registreeritud äriühingu Andreco osanik ja juhatuse liige (tl 43-45), kes ühtlasi on alates 01.02.2013 viibinud perioodilistel lähetustel Prantsusmaal seoses ehitusalase tehnoloogilise väljaõppe ja tööpraktikaga. Seega võib järeldada, et süüdistatav saab sissetulekut vaatamata töökoha puudumisele muudest allikatest. Lisaks, analüüsides süüdistatava karistusregistri väljavõtet, nähtub ka see, et varasemalt süüdistatavale mõistetud rahatrahvid on N.Z raskusteta tasunud. Eelnevast tulenevalt ei tuvasta kohus menetluskulude väljamõistmisel selliseid objektiivseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse menetluskulude vähendamiseks või nende ositi tasumiseks. Seega peab kohus vajalikuks N.Z-ilt välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses ja selline kohustus tuleb N.Z täita 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.