Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-9270 KOHTUMÄÄRUS Rakveres, 06.02.2013 Viru Maakohtu täitmiskohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Kai Rosar juuresolekul, vaatas videokohtuistungil läbi Viru Vangla Kriminaalho

) § 424, § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust.

§ 69alusel asendati vangistus 660 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud.

S.E kohustati katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 1 alusel oli S.E kohustatud käitumiskontrolli ajal heastama AS-le Multi Marger kuriteoga tekitatud kahju summas 60 eurot.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustati S.E katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osalema sotsiaalabiprogrammis. 25.04.2012 saabus kohtule Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku I. Glück erakorraline ettekanne S.E-le määratud karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorraline ettekanne on esitatud, kuna S.E ei allu kohustusele ilmuda registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks, ei osale sotsiaalabiprogrammis, hoidub kõrvale üldkasuliku töö tundide (ÜKT) sooritamisest. 25.04.2012 seisuga käis hooldusalune viimati registreerimas 01.03.

1. Hooldusalune pidi registreerimisele ilmuma 30.03.
2. Hooldusalune sel päeval registreerimisele ei ilmunud. Ametnik korduvalt helistas S.E-le, et kokku leppida uus registreerimise aeg, kuid tema telefon oli välja lülitatud. Ametnik saatis kaks kutset, kuid hooldusalune nendele ei reageerinud. Samuti teostas ametnik kodukülastuse, kuid S.E ei olnud kodus. S.E lähedaste sõnul ei tea nad, kus S.E viibib, selgus, et hooldusalune on viibinud määratud alalisest elukohast eemal kauem kui 15 päeva. 24.04.2012 seisuga on hooldusalune sooritanud 262 ÜKT tundi, tegemata on veel 398 tundi. Viimati käis hooldusalune tunde sooritamas 11.03.
3. Hooldusalune oli broneeritud sotsiaalprogrammi liiklusohutusprogramm. S.E käis programmis 10-st tunnist kohal 8 korral. Kaks viimast programmi tundi jäid hooldusalusel läbimata. Positiivseks võib hinnata seda, et hooldusalune on hüvitanud AS-le Multi Marger tekitatud kahju. Kohtuistungil väitis S.E , et ta läks Rootsi uurima võimalust teha äri kasutatud autorehvidega, et Rootsis ta alusetult vahistati ja määrati üheaastane šokivangistus, et ta ei saanud vanglast helistada ja teatada, et ta ei saa temale pandud kohustusi täita. S.E 1 väitis, et ta ei ole tahtlikult talle pandud kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud ja ta tahaks jätkata üldkasuliku töö tegemist. Kriminaalhooldaja I. Glück jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes toodud taotluse juurde.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohtuistungil on tuvastamist leidnud, et S.E ei ole järginud

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja on rikkunud

§ 75lg 2 p 8 alusel talle pandud kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Tuvastamist on leidnud ka asjaolu, et olukorras, kus ÜKT tegemise tähtaeg lõppeb 28.02.2013, on S.E tegemata 398 töötundi. Kohtul puudub alus lugeda käitumiskontrolli nõuete mittetäitmist ja ÜKT mittetegemise põhjuseid mõjuvaiks. Seadus ei näe ette ÜKT tegemise tähtaja pikendamist.

§ 69

lg 3 teise lause kohaselt võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdlase või süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdlane või süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel. Eelnevast lähtuvalt ei saa kohus S.E-le määratud ÜKT tegemise aega pikendada ja puudub seaduslik alus ka ÜKT tähtaja kulgemise peatamiseks. Arvestades S.E poolt toimepandud rikkumisi ja asjaolu, et järelejäänud aja jooksul ei ole võimalik sooritada 398 tundi ÜKT-d, siis tuleb S.E-le mõistetud vangistus tegemata ÜKT tundide ulatuses täitmisele pöörata. Viru Maakohtu 23.08.2011 otsusega asendati S.E karistus 660 tunni üldkasuliku tööga. S.E on 24.04.2012 seisuga sooritanud 262 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on veel 398 tundi.

§ 69lg 5 kohaselt võrdub kaks tundi üldkasulikku tööd ühe päeva vangistusega.

Seega peab K. Prisak kandma 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69lg-st 6 ja kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) §-dest 387, 428, 432 kohtunik m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Ingrit Glücki erakorralises ettekandes esitatud taotlus S.E-le Viru Maakohtu 23.08.2011 otsusega nr 1-11-9270 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Asendada S.E-le Viru Maakohtu 23.08.2011 otsusega määratud ja tegemata 398 tundi üldkasulikku tööd vangistusega 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks S.E kinnipidamise aeg 29.11.2012.

Viru Maakohtu 29.05.2012 määrusega kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada käesoleva määruse jõustumisel. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai või pidi teada saama vaidlustatavast kohtumäärusest. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne 2 Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 385 p-st 26 jätta süüdimõistetu S.E määruskaebus Viru Maakohtu 6. veebruari 2013 määrusele läbi vaatamata ning tagastada esitatud määruskaebus S.E-le. Riigikohtu 26.04.2013 RESOLUTSIOON Jätta S.E määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Kohtumäärus jõustus 26. aprillil 2013. a Riigikohtu №oremreferent Lea Herne 3