Kriminaalasi nr 1-10-12897 MÄÄRUS 03.oktoober 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Natalja Tselikova sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja Roman Levini osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu K.I vangistusest vabastamist, l e i d i s: tingimisi enne tähtaega K.I tunnistati Pärnu Maakohtu 18.oktoobri 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1012897 süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel K.I-le Tartu Maakohtu 10.juuni 2009.a otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Mõistetud karistusele liideti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel K.I-le Viru Maakohtu 01.oktoobri 2010.a otsusega mõistetud karistus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistes liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati mõistetud karistusaja hulka K.I eelvangistuses viibitud aeg 01.-03.september 2009.a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 03.august 2010.a. Kohtuotsus jõustus 06.novembril 2010.a. Tartu Maakohtu 07.märtsi 2011.a määrusega kriminaalasjas nr 1-10-12897 jäeti K.I Pärnu Maakohtu 18.oktoobri 2010.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus edasikaebamata 18.märtsil 2011.a ning uus ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes K.I KarS § 76 lg 1 p 2 alusel 18.septembril 2011.a. 15.septembril 2011.a. kohtusse saabunud K.I KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi ennetähtaegset vabastamist arutavaks kohtunikuks kriminaalasjas nr 1-10-12897 on vastavalt kohtu tööjaotusplaanile määratud Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum. 26.septembril 2011.a saabus Tartu Maakohtusse K.I avaldus, milles ta taotleb kohtunik Anneli Tanumi taandamist tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamiselt, kuna kohtunikul on nimetatud asjas juba väljakujunenud seisukoht, mida ta on väljendanud 2010.a määruses kriminaalasjas nr 1-10-
- Kohtuistungil jäi K.I taandamistaotluses toodud seisukohtade juurde, selgitades, et kuna kohtunik on juba varasemalt otsustanud ta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätta, siis ei saa ta sel korral olla erapooletu otsustamaks, kas ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud või mitte. K.I kaitsja on seisukohal, et kui süüdimõistetu leiab, et kohtunik võib olla ebaobjektiivne, siis on tal see õigus. Kaitsja mingeid vastuväiteid kohtuniku suhte ei esitanud. Kohtunik, kuulanud ära K.I ja tema kaitsja arvamused, leiab, et taandamistaotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul ei esine KrMS § 49 lg 1 sätestatud kohtuniku taandamise aluseid ega sama sätte lõikes 4 sätestatud asjaolusid, mis piiraksid kohtuniku õigust kohtukoosseisu kuuluda. Ainsana KrMS § 49 sätestatud kohtuniku taandamise alustest võiks kaalumisele tulla asjaolu, et kohtunik ei saa muul põhjusel olla asja arutamisel erapooletu. Kohtulahendite infosüsteemist ja süüdimõistetu isiklikust toimikust nähtub, et kohtunik Anneli Tanum on lahendanud mitmel korral K.I-ga seotud kriminaalasju – teinud 17.aprillil 2007.a kriminaalasjas nr 1-07-7806 määruse K.I vara arestimiseks; teinud 19.veebruaril 2008.a ja 10.juunil 2009.a K.I suhtes süüdimõistvad kohtuotsused kriminaalasjades nr 1-08-2395 ja 1-09-8991; kuulutanud 09.detsembri 2009.a määrusega K.I kriminaalasjas nr 1-09-8991 karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise tõttu tagaotsitavaks; teinud 07.märtsil 2011.a kohtumääruse K.I kriminaalasjas nr 1-10-12897 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta. Kohtunik leiab, et eeltoodud asjaolu ei ole aga aluseks, mis tingiks kohtuniku erapoolikuse ja välistaks tema poolt käesolevas asjas K.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamise. Kohtuniku otsustused on tehtud kriminaalasja toimiku materjalide ning kohtus avaldatu põhjal, kus käesoleval süüdimõistetul on olnud võimalus juures viibida ja osaleda ise asja arutamisel. K.I väide, et kohtunik on varasemalt tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisel juba oma seisukoha kujundanud ja seega ei saa käesoleval ajal enam erapooletut otsustust ennetähtaegse vabastamise kohta teha, on alusetu ega saa olla põhjenduseks kohtuniku taandumisel. Samuti ei toonud K.I välja ei taotluses ega kohtuistungil ühtegi põhjendatud seisukohta, mis annaks alust kahelda kohtuniku ebaobjektiivsuses vaid viitas ainult enda arvamusele. Kuna käesolevaks ajaks on K.I viimatisest tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisest möödunud üle 6 kuu, mille jooksul võivad ennetähtaegse vabastamise põhjendatust mõjutavad asjaolud (eelkõige vangistuse aegse käitumisega ja vabanemise järgsete elutingimuste ja vabastamise tagajärgedega seonduvad) olla muutunud ning samuti on süüdimõistetul olnud rohkem aega kohtule oma usaldusväärsust ja motivatsiooni muutumiseks tõestada, siis tuleb kohtunikul asja uuel arutamisel kõiki nimetatud asjaolusid uuesti kaaluda ning selle põhjal kujundada uus arvamus, mis vastab asja arutamise aegsetele tingimustele ja isikut iseloomustavatele materjalidele. Seega leiab kohtunik, et kuigi sama kohtunik on juba varasemalt K.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise suhtes oma seisukoha kujundanud, siis tuleb tal asja uuel läbivaatamisel lähtuda siiski uutest asjaoludest ning oma seisukohta muutunud asjaoludele tuginedes korrigeerida, misläbi on tagatud ka asja arutamise erapooletust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 50, kohtunik m ä ä r a s: Jätta rahuldamata K.I taotlus kohtuniku taandamiseks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisest kriminaalasjas nr 1-10-
- Käesolev kohtumäärus ei ole edasikaevatav. Kohtunik