Obsah (7)

§ 201§ 90§ 33§ 76§ 203§ 205§ 242

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2012. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-4624 Kohtunik Peet Teidearu Väärt

) § 90 lg 1 p 1, § 76 lg 1 ja § 33 lg 4 sätestatud nõuete rikkumise eest

§ 201lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 järgi Kar

S § 63 lg 1 kohaldades rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. Otsuse kohaselt juhtis J.B

1. augustil
2. a kell 15.49 Tartumaal Vara vallas Kaarli-Ätte tee 1-l kilomeetril riikliku registreerimismärgita mootorsõidukit, samas kehtestatud korras registreerimata ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ning ei kandnud kinnirihmatud motokiivrit. Sellega rikkus J.B

§ 90

lg 1 p 1, § 76 lg 1 ja § 33 lg 4 nõudeid ning pani toime

§ 201lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 sätestatud väärteod.

Väärtegude toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud tunnistaja ütlustega. Otsuse kohaselt puuduvad J.B puhul karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

1. septembril
2. a saabus Tartu Maakohtusse J.B kaebus (tl 1), milles ta palub temale Lõuna Prefektuuri
3. augusti
4. a otsusega väärteoasjas nr 2602,12,005320 määratud rahatrahvi vähendamist, kuna hetkel õpib ta koolis, elab ühiselamus, perekond teda ei toeta ning tal tuleb elada täiesti omal käel.
5. oktoobril
6. a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri kirjalik seisukoht J.B kaebusele (tl 8). Kohtuväline menetleja leiab, et J.B-le määratud karistus on põhjendatud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata, eriti arvestades seda, et isik on ka varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud. Lõuna Prefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 11) nähtuvalt on J.B
7. augustil
8. a kell 15.49 Tartumaal Vara vallas Kaarli-Ätte tee 1 km-l kõrvaldatud sõiduki Orion juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Isikusamasuse tuvastamise aktist (tl 10) nähtuvalt on J.B isikut politsei poolt tuvastatud
9. augustil
10. a kell 16.10 Tartumaal Vara vallas Kaarli-Ätte tee 1 km-l. Tunnistaja Marek Mõttuse ütlustest nähtuvalt oli tema
11. augustil
12. a Tartumaal Vara vallas Aovere-Kallaste-Omedu mnt 5 km-l tööl, kui märkas Kaarli-Ätte teel sõitvat mootorratast, mille juhil puudus kiiver. Koos paarimehega keerasid nad nimetatud mootorrattale teele vastu ja peatasid selle kella 15.49 ajal Kaarli-Ätte tee 1 km-l sinise ja punase vilkuri märguandega. Kontrollimisel selgus, et mootorratast juhtis J.B , kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, sõiduk ei kandnud sõidu ajal peas kohustuslikku motokiivrit ning sõiduk oli registreerimata. Kohtuotsuse põhjendid Kohus, hinnanud kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et J.B kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri
13. augusti
14. a otsus väärteoasjas nr 2602,12,005320 tühistamata. Kohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetlemisel olulisi väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

§ 33

lg 4 kohaselt peab mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel juht kandma kinnirihmatud motokiivrit.

§ 76

lg 1 kohaselt peab mootorsõiduk olema kehtestatud korras registreeritud ning sellel peab olema riiklik registreerimismärk, kusjuures liikluses kasutatav mootorsõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tunnistaja ütlustest, Lõuna Prefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ning isikusamasuse tuvastamise aktist nähtub kooskõlas, et

1. augustil
2. a kell 15.49 on J.B Tartumaal Vara vallas Kaarli-Ätte tee 1-l kilomeetril peetud kinni ja kõrvaldatud mootorratta Orion juhtimiselt. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei kandnud J.B mootorratta juhtimisel kinnirihmatud motokiivrit ning tema poolt juhitud mootorratas ei olnud ka kehtestatud korras registreeritud ja sellel puudus riiklik registreerimismärk. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest ja Lõuna Prefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et J.B puudus mootorratta juhtimisel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna ka J.B ise on rikkumiste toimepanemist tunnistanud, siis tuleb lugeda tõendatuks tema poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas

§ 33

lg 4, § 76 lg 1 ja § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõuete rikkumine.

§ 201

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

§ 203

sätestab vastutuse kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest.

§ 205

sätestab vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või sellele mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.

§ 242

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Kuna eeltooduga on tõendatud, et J.B puudus väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorratast juhtides vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning tema poolt juhitud mootorratas oli kehtestatud korras registreerimata ja sellel puudus riiklik registreerimismärk, siis tuleb lugeda tõendatuks tema poolt

§ 76

lg 1 ja § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisega

§ 201lg 1, § 203 ja § 205 sätestatud väärtegude toimepanemine.

Samuti on eeltooduga tõendatud, et väärteootsuses toodud ajal ja kohas ei kandnud J.B mootorratta juhtimisel kinnirihmatud motokiivrit, millega rikkus

§ 33

lg 4 nõuet ja pani toime

§ 242lg 1 sätestatud väärteo.

Subjektiivsest küljest tegutses J.B

§ 201

lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 sätestatud väärteokoosseisude toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega. Ei ole eluliselt usutav, et J.B, 18-aastase isikuna, ei oleks teadnud, et mootorsõiduki juhtimisel peab isikul olema vastava kategooria juhtimisõigus, sõiduk peab olema nõuetekohaselt registreeritud ja registreerimismärgiga varustatud ning mootorratast juhtides peab isik kandma nõuetekohaselt ka motokiivrit. Seega pidi ta teadma, et tema tegevus kujutab endast väärtegu, kuid sellest hoolimata otsustas siiski vastava tegevuse kasuks ning asus mootorratast juhtima. Kohus ei ole tuvastanud J.B puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Karistusseadustiku (KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei ole tuvastanud, et J.B puhul esineks karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.

§ 201

lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest.

§ 203

sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

§ 205

sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut.

§ 242lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Kar

S § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. KarS § 48 kohaselt on väärteo eest kohaldatava aresti maksimaalmäär 30 päeva. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuväline menetleja on leidnud, et J.B on pannud

§ 201

lg 1, § 203, § 205 ja § 242 lg 1 sätestatud väärteod toime faktiliselt ühe teoga ning on pidanud võimalikuks karistada teda KarS § 63 lg 1 kohaldades

§ 201lg 1 järgi 90 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

Tegemist on sanktsiooni viimasesse kolmandikku kuuluva karistusmääraga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on faktiliselt ühe teoga ning seega tuleb isikule mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeimat karistust. Kohus nõustub ka sellega, et J.B on võimalik karistada santsiooni kergema karistusliigi, s.o rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja poolt J.B-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid. Tegemist on liiklusrikkumisega, mis võib kujutada potentsiaalselt ohtu nii teo toimepanija enda kui teiste isikute elule, tervisele ja varale, eriti arvestades seda, et juhtimisõiguseta isiku teadmised liiklusnõuetest ja ka mootorratta valitsemisest võivad suure tõenäosusega olla mõneti puudulikud. Samuti tuleb arvestada sellega, et tegemist on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud isikuga ning käesolevalt on talle karistus määratud mitme väärteorikkumise eest kogumis. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmisest oluliselt suurema karistusmäära määramine on põhjendatud ning karistuse vähendamiseks puudub alus ka kaebuses toodud asjaolusid arvestades. Peet Teidearu Kohtunik