) § 20 lg 1 ja liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1, § 76 p 3 nõudeid, millega pani toime
Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik T.S. ütluste kohaselt on tema menetlusaluse isikuga puutunud tööalaselt kokku ühel korral seoses käesolevas asjas menetletavate sündmustega, mil tema oli koos P.P. tööl ning raadiosaatja kaudu anti kella 12-15 vahel teada, et Tähe tänaval liigub sõiduauto Opel, mille juht on arvatavasti joobes. Nimetatud sõiduk sõitis neile vastu Tähe ja Võru tänava vahelisel lõigul ning selles oli kaks isikut. Tunnistaja ja P.P. pöörasid oma auto ringi ja sõitsid nimetatud Opelile järgi, mis suundus Aardla tänava „Alko“ poe juurde. Poe vaateväljas peatasid nad patrullauto ja nägid kuidas Opeli juhiistmelt väljus meesterahvas, kusjuures kõrvalistmel olnud isik jäi autosse. Tunnistaja suundus paarimehega sõiduki juurde ja andsid vilkuritega peatumismärguande. Tunnistaja küsis autost väljunud isikult dokumenti, kuid isik ei olnud rahul, et miks temalt küsitakse niisama tänaval dokumenti. Isik esitas dokumendid B.L-i nimele ning seejärel lasti tal alkomeetrisse puhuda, mis näitas alkoholisisaldust üle lubatud piirmäära. Isik tunnistas alkoholijoovet, kuid eitas seda, et oleks kõnealust Opelit juhtinud. Selgus, et isikul puudus ka kehtiv juhtimisõigus. Tunnistaja on kindel, et nimetatud heledam Opel Omega, mis võis olla pikap-tüüpi ei saanud olla poe juures juba varasemalt ning tegemist on sama sõidukiga, mille suhtes väljakutse tehti, kuna väljakutsest said nad piisavalt täpse joobekahtlusega isiku poolt juhitava auto kirjelduse ning pidasid autot pärast kohtumist liikumisel ka silmas. Samuti olid nad varem eelnimetatud poe juurest mööda sõitnud ega mäleta, et auto oleks seal seisnud. Autos kõrvalistmel olnud meesterahvas viidi arestimajja, kuna oli selgelt alkoholijoobes ja seega ei võetud ka tema tunnistust. Teisi isikuid kõnealuses Opelis ei olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtus, et B.L-i poolt väärteoprotokollis kajastatud väärtegude toimepanemine on väärteomaterjalidega ja tunnistaja ütlustega tõendatud ning ta tuleb neis süüdi tunnistada. Kohtuväline menetleja leidis, et karistus tuleb mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt ning arvestades rikkumiste olemust, menetlusaluse isiku varasemat liikluskäitumist ja karistusi on põhjendatud mõista karistuseks 14 päeva aresti. Kohtuistungile B.L ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumisest teadlik ja lubas istungile saata oma kaitsja, keda aga istungile ei ilmunud. Kuna kohtule ei esitatud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ja menetlusalune isik ei teatanud oma ilmumatajätmise põhjustest, arutas kohus väärteoasja VtMS § 90 lg 1 alusel menetlusaluse isiku ja tema kaitsja osavõtuta. Kohus leiab, et B.L-i poolt 19.juunil 2011.a mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l, on tõendamist leidnud: - väärteoprotokolliga nr AB 1221691 (tl 2); - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl 4) ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 3), millelt nähtub, et B.L on 19.juunil 2011.a kella 13.45 ja 13.49 vahel mõõdetud Aardla tänaval tõendusliku alkomeetriga alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,70 mg/l, millest arvati maha mõõtemääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks lugemiks saadi 0,65 mg/l; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 5), mille kohaselt kõrvaldati B.L 19.juunil 2011.a kell 13.33 mootorsõiduki Opel Omega Caravan registreerimismärgiga 425 TDO juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või on ta joobeseisundis ning samuti puudub tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; - tunnistaja T.S. poolt kohtuistungil antud ütlustega, mis langevad kokku dokumentaalsete tõenditega ning kohtul pole alust kahelda ütluste usaldusväärsuses. Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud
lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sama sätestab ka alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud
Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel esitama seadusest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud liiklusseadus mootorsõidukijuhile sellist kohustust ette ei näe. Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud LE § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Sama sätestab ka alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud
Kuna eeltooduga on tõendamist leidnud B.L-i poolt mootorsõiduki juhtimine 19.juunil 2011.a kell 13.30 ning asjaolu, et seejuures puudus tal mootorsõiduki juhtimise õigus, siis rikkus B.L sellega teo toimepanemise ajal kehtinud
lg 1 ja LE § 70 p 1 nõudeid, milline rikkumine kujutas endast teo toimepanemise ajal
Kuna käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt LE § 70 p 1 sätestatud kohustust mootorsõidukijuhil enam ei ole, siis tuleb B.L-i väärteoasjast nimetatud rikkumine välja jätta ning lugeda, et B.L pani
lg 1 sätestatud väärteo (käesolevalt
lg 1) toime vaid
lg 1 (käesolevalt
Samuti on tõendamist leidnud, et 19.juunil 2011.a kell 13.30 juhtis B.L mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus ületas lubatud piirmäära, rikkudes sellega teo toimepanemise ajal kehtinud LE § 76 p 3 (käesolevalt
lg 5) nõudeid, milline rikkumine kujutas teo toimepanemise ajal endast
lg 2 (käesolevalt
1 Subjektiivsest küljest tegutses B.L
lg 1 ja § 74 19 lg 2 väärteokoosseisude toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning ilma selleta mootorsõidukit juhtima hakates täidab ta oma tegevusega nimetatud süüteokoosseisu tunnused. Samuti teadis ta asjaolu, et mootorsõidukit juhtides ei tohi olla alkoholi tarvitanud ning alkoholi tarvitanuna ja lubatud piirmäära ületanuna juhtima asudes täidab ta oma teoga nimetatud süüteokoosseisu tunnused. Sellele, et Gert-Erk B.L pidi eelnimetatud asjaolusid teadma, viitab tema varasem korduv karistatus samasugustes väärtegudes. Eeltoodust hoolimata asus ta aga siiski mootorsõidukit juhtima ilma juhtimisõiguseta ja seisundis, kus alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus ületas lubatud piirmäära. Kohus ei ole tuvastanud, et B.L oleks väärtegude toimepanemisel esinenud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, arvestades kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga ning hinnates kõiki tõendeid 1 nende kogumis, leiab, et B.L tuleb süüdi tunnistada
lg 1 (
lg 1) ja § 7419 lg 2 (
Kuna B.L pani 19.juunil 2011.a mootorsõidukit juhtides faktiliselt toime ühe teo, kuid realiseeris sellega samaaegselt kaks eraldi kvalifitseeritavat väärtegu, siis tuleb talle mõista üks karistus lähtuvalt KarS § 63 lg 1. Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud
lg 1 sätestas karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti ning sama karistuse näeb ette ka alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud
Kuni 30.juunini 2011.a kehtinud
lg 2 sätestas karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani ning sama karistuse näeb ette ka alates 01.juulist 2011.a kehtima hakanud
B.L-i käitumises kohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Arvestades rikkumiste sisu ja konteksti ning B.L-i käitumist peale rikkumiste toimepanemist, leiab kohus, et talle tuleb karistuseks mõista arest. B.L on varasemalt korduvalt väärteokorras rahatrahvidega karistatud, peamiselt liiklusseaduse alusel, ühel korral ka alkoholiseaduse alusel. Määratud rahatrahvid on kõik käesolevaks ajaks kas tasutud või aegunuks tunnistatud. Aresti B.L-ile varasemalt mõistetud ei ole, kuid teda on korduvalt joobes juhtimise eest karistatud ka kriminaalkorras. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused ei ole isikule piisavat mõju avaldanud ning ta on oma käitumisega jätkuvalt välja näidanud enda negatiivset suhtumist õiguskorda ja seaduskuulekusse. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et B.L-ile tuleb mõista karistus kahe toimepandud rikkumise eest, siis leiab kohus, et on põhjendatud mõista talle karistus, mis jääb sanktsiooni keskmise piiridesse. Kohus on tuvastanud, et käesolevas väärteoasjas 02.septembril 2011.a kuulutatud kohtuotsuse resolutiivossa on ekslikult märgitud, et B.L tuleb süüdi tunnistada ja karistada
lg 2 (
lg 2) ja § 74 19 lg 1 (
lg 2) järgi, kuigi tegelikult olnuks õiged sätted
lg 1 (
lg 1) ja § 74 19 lg 2 (
Kohus leiab, et kuna väärteoasja materjalidest ja istungiprotokollist on näha, et tegelikult on kohtuväline menetleja menetlenud ja kohus arutanud B.L-i väärteoasja
lg 1 ja § 74 19 lg 2 järgi, siis on ilmselge, et kohtuotsuse resolutiivosas valede sätete märkimisel on tegemist üksnes kirjaveaga, mis ei muuda otsuse tegelikku sisu ja mis tuleb parandada. Eeltoodust tulenevalt tuleb käesolevas väärteoasjas 02.septembril 2011.a kuulutatud kohtuotsuse resolutiivossa teha parandus ning lugeda õigeks, et B.L uleb süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks liiklusseaduse § 741 lg 1 (
lg 1) ja § 7419 lg 2 (
Süüdi tunnistada ja mõista B.L-ile karistuseks liiklusseaduse § 74 § 201 lg 1) ja § 74 19 lg 2 (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.