KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 7. juunil 2012. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-12-508 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Nurmoj
§ 180
lg 1 alusel välja mõista E.B-lt menetluskuluna tunnistajale Kaspar Lehesmetsale makstud kuluhüvitus kaotatud töötasu taranspordikulu osas kokku 50 (viiskümmend) eurot ja 79 senti riigieelarvesse. ja Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Edasikaebamise kord Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme
(7)päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe, tõendades seda oma allkirjaga kohtuotsuse resolutiivosal. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui käesoleva kohtuotsuse resolutiivosale on esitatud kassatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva möödumisel pärast esimese kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kassatsioon esitatakse kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Prefektuuri
- jaanuari
- a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,008910 (tl 29) karistati E.B liiklusseaduse (LS) § 221 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Otsuse kohaselt sõitis E.B
- detsembril
- a kell 17.20 Tartus Turu tänaval mootorsõidukijuhina ristmikule foori keelava punase tule ajal, millega rikkus LS § 58 lg
- Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud tunnistaja ütlustega ja skeemiga. Kuigi otsuse kohaselt on menetlusalune isik esitanud ka vastulause, siis jättis kohtuväline menetleja selle tunnistaja ütlustele tuginedes arvestamata.
- veebruaril
- a saabus Tartu Maakohtusse E.B kaebus (tl 1-10), milles ta taotleb Lõuna Prefektuuri
- jaanuari
- a otsuse tühistamist väärteoasjas nr 2602,11,008910 ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt sõitis menetlusalune isik ristmikule rohelise või roheliselt vilkuva fooritulega ning soovis sooritada parempööret. Ristmikule sõitnuna pidi ta aga veenduma manöövri ohutuses ja teiste liiklejate käitumises, mistõttu võttis pöörde tegemine mõneti aega. Sel ajal muutus foorituli kollaseks ja seejärel punaseks, kuid kuna ta oli juba ristmikule välja sõitnud, siis pidi ta liiklusseaduse kohaselt manöövri igal juhul lõpetama. Seega leiab menetlusalune isik, et ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud, kuna liikus ristmikule rohelise tulega ning temalt ei saa ka eeldada, et ta oleks juba ristmikule lähenedes pidanud mõtlema selle peale, et äkki roheline foorituli muutub lähiajal kollaseks. Menetlusalune isik heidab kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette ka väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel. Esiteks ei võimaldatud menetlusalusel isikul väärteoprotokolli/-toimikuga tutvuda ning ka tema vastulause registreeriti alles pärast korduvaid avaldusi. Teiseks on arvestatud tunnistajana üle kuulatud politseiniku ütluseid, mis on kaheldavad, kuna politseiniku käitumine sündmuskohal jättis emotsionaalselt ebastabiilse mulje, samas, kui üle on kuulamata jäetud teine, vahetult parempööret kogenud stabiilne tunnistaja. Menetlusalune isik leiab, et tema poolt liiklusnõuete rikkumise toimepanemise kohta tõendid puuduvad ning väärteootsus ei ole piisavalt põhistatud.
- aprillil
- a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri kirjalik seisukoht E.B kaebusele (tl 21-23). Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse rahuldamisega ja leiab, et väärteootsus tuleb jätta muutmata. Kaebusele on lisatud patrullileht, millest nähtub, et
- detsembril
- a kell 07.00 – 19.00 olid Kaspar Lehesmets ja Kristjan Palju koos Lõuna Prefektuuri liiklustalituse patrullitoimkonnas. Menetlusalune isik jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Tunnistaja K.P. ütluste kohaselt oli tema politseiautoga Sõbra tänaval Sõbra ja Turu ristis suunaga Prisma poole, ilmselt teise autona foori taga, ning ootas foori rohelise tule süttimist, kui nägi, et vasakult linna poolt tuli E.B juhitud sõiduk ja sõitis punase tulega ristmikule. Ristmikult keeras sõiduk paremale Sõbra tänavasse. Tunnistaja sõnul on fooripostid ennem ristmikku ja menetlusalusele isikule põlevad foorid olid neile sealse nurga alt väga hästi näha. Isiku ristmikule lähenedes vilkus roheline tuli, ennem stoppjoont põles juba kollane ning ennem stoppjoone ületamist süttis ka punane tuli. Kiirus võis isikul olla ligikaudu 40 km/h. Tunnistaja sõnul otsustasid nad sõidukit kontrollida, keerasid otsa ringi ja sõitsid talle järgi. Kinnipidamisel väitis menetlusalune isik, et sõitis ristmikule vilkuva rohelise tulega ning kuna tunnistaja ja paarimees nägid, et punasega, siis tekkis ka vaidlus. Tunnistaja sõnul ei olnud menetlusaluse isiku taga niivõrd lähedal teisi sõidukeid, et seismajäämisel oleks tekkinud ohuolukord. Tunnistaja B.K. ütluste kohaselt istus tema sündmuste toimumise ajal menetlusaluse isiku kõrvalistmel ja jälgis liiklust. Tänavavalgustus põles ja foori tulesid oli hästi näha. Menetlusaluse isiku liikumiskiirus võis olla paarikümne kilomeetri ringis tunnis. Tunnistaja nägi, et menetlusalune isik sõitis ristmikule rohelise tulega, mis põles seal ka pöörde ajal. Samas aga ei mäleta tunnistaja, kummal pool foor nende suhtes pöörde ajal paiknes. Seal oli rohkem kui üks foor ja tunnistaja vaatas seejuures ülemist foori või kui järele mõelda, siis oli foor vist ikkagi paremal. Menetlusaluse isiku auto ees oli veel mitmeid autosid, kes tegid samuti parempööret. Politseiautot nägi tunnistaja alles siis, kui see vilkurid põlema pani ja kinni peeti nende auto umbes Sõbra ja Raua tänavate nurga juures. Menetlusaluse isiku sõnul tal endal juhilube ei ole, kuid ta on osalenud liikluses jalakäijana. Tunnistaja K.L. ütluste kohaselt liikusid nemad Sõbra tänavalt Turu tänava poole ning seisid parasjagu punase tulega ristmikul, vist teise autona. Enda jaoks lubavat foorituld oodates jälgisid nad ka ristuva tee foorituld, mida oli ohutussaarelt paremal pool hästi näha. Sealses fooris hakkas roheline tuli vilkuma ja süttis kollane, kui üks valget värvi sõiduk sõitis veel pika kollase tulega ristmikule ja selle järel tuli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk, kes sooritas pöörde juba punase tulega. Menetlusaluse isiku liikumiskiirus võis olla 10-20 km/h. Parempööre võis tal aega võtta ligikaudu 10 sekundit või veidi vähem. Tunnistaja sõnul otsustasid nad menetlusaluse isiku rikkumise peale oma sõiduki ümber pöörata ja teda kontrollima minna. Kinni pidades väitis menetlusalune isik kord, et temale põles roheline tuli, kord kollane ja kord et roheline tuli vilkus. Kohtuotsuse põhjendid Kohus, asja arutanud ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle tühistamiseks. Isiku karistamiseks väärteoasjas on vajalik, et esineksid vastavad isikule süükspandava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning puuduksid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. E.B-le süükspandav LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseis sätestab vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest. Tunnistajate K.P. ja K.L. ütlustega ning väärteosündmuste olustikku kujutava skeemiga (tl 26) on tõendamist leidnud, et väärteosündmuste toimumise ajal sõitis menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduauto Tartus Turu tänaval kesklinna suunalt ning asus Turu ja Sõbra tänava ristmikul sooritama parempööret Sõbra tänava suunas. Tunnistaja K.P. ja K.L. kokkulangevatest ütlustest nähtuvalt seisid nemad politseiautoga sel ajal Sõbra ja Turu tänava ristmikul Sõbra tänaval suunaga Turu tänava poole ja ootasid enda ees olevas valgusfooris rohelise tule süttimist, seejuures oli nende auto ees ristmikul veel ka üks teine auto. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt jälgisid nemad lisaks enda ees olevale foorile ka ristuvaid fooritulesid, kui nägid, et paremal ristmiku keskel ohutussaare juures asuvad fooris hakkas roheline tuli vilkuma, süttis kollaseks ja seejärel punaseks. Turu tänavalt lähenes ristmikule kesklinna suunalt menetlusaluse isiku juhitud sõiduk, mille ristmikule lähenedes roheline tuli vilkus ja ennem sõiduki stoppjooneni jõudmist põles juba kollane tuli. Sõiduk sooritas parempöörde Sõbra tänavale ja ennem stoppjoone ületamist põles fooris juba punane tuli. Kuigi nimetatud ütlustega ei ole kokkulangevad tunnistaja B.K. ütlused, siis ilmneb tema ütlustest, et ta ei tajunud liiklussituatsiooni ilmselt päris täpselt ja seega tuleb eelpool toodud tunnistajate kokkulangevaid ütluseid pidada usaldusväärseks. Nimelt on tunnistaja B.K. on oma ütlustes kinnitanud, et nägi kuidas menetlusaluse isiku ristmikule sõites ning tema poolt pöörde tegemisel põles fooris roheline tuli. Samas ei ole ta osanud usaldusväärselt täpsustada, kus paiknevat foorituld ta jälgis. Esmalt on tunnistaja nentinud, et ei oska öelda, kus pool foor pöörde ajal paiknes, kuid tema vaatas ülemist foori. Samas on ta menetlusaluse isiku märkuse peale, et ilmselt nägi ta siis üleval keset ristmikku paiknevat foori, mitte temast paremal asuvat foori, vastanud, et järelemõelnuna võib kinnitada, et foor oli ikkagi paremal. Seega on tunnistaja ütlused mõneti vastuolulised ning neid ei saa usaldusväärse tõendina arvestada. Samuti tuleb tõendikogumist välja jätta menetlusaluse isiku enda ütlused, mis on vastuolulised ja ebausaldusväärsed ning ei lange kokku ka tema poolt kaebuses ja kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses toodud väidetega. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et kui tema ristmikule jõudis ja oli stoppjoone ees, siis põles fooris kindlasti roheline tuli. Samas nentis ta ka seda, et kui ta ristmikule jõudis ja hakkas pöörama, siis nägi ta silmanurgast, et roheline tuli vilkus ja läks kollaseks. Esitatud kaebuses on menetlusalune isik märkinud, et ristmikule sõitis ta rohelise või roheliselt vilkuva fooritulega ning pöörde tegemise ajal muutus foorituli kollaseks ja seejärel punaseks. Vastulauses on ta aga märkinud, et ristmiku vahetus läheduses vilkus roheline tuli kiirelt ligikaudu 2 sekundit ja läks kollaseks ning tema sõitis ristmikule kindlasti kollase tulega. Seega esinevad menetlusaluse isiku poolt toodud väidetes olulised vastuolud seoses fooritulede vahetumise ajaga ja tema asendiga seejuures sõiduteel. Eeltoodud vastuolusid põhjendas ta kohtus sellega, et kuna politseinikud alguses väitsid kindlasti, et oli punane tuli, siis ta mõtles, et võib-olla oli tõesti kollane, kuid järelemõelnuna teab, et oli ikkagi roheline. Kohus leiab, et nimetatud põhjendus ei ole usaldusväärne, arvestades seejuures ka asjaolu, et vastulause ei ole menetlusalune isik esitanud vahetult pärast väärteosündmuste toimumist vaid alles hiljem, mil tal on olnud võimalik väärteosündmused juba enda jaoks läbi mõelda. Samuti ei olnud menetlusaluse isiku ütlused järjepidevad selles osas, mis puudutas tema poolt parempöörde tegemiseks kulunud ajahulka, kuna kohtuistungil selgitas ta esmalt, et pöörde tegemiseks kulus tal 20 sekundit kindlasti ning hiljem, et kindlasti rohkem kui 6 sekundit, kuskil 10-20 sekundi vahel. Seega tuleb järeldada, et kaebuse esitaja ei pruukinud nii pöördeks kui ka ristmikule jõudmiseks kuluvaid ajaühikuid ja seejuures fooritulede vahetumist päris täpselt aduda. Samuti on menetlusalune isik kohtuistungil ise selgitanud, et ei keskendunud täpselt, millal foorituld vaatas ja millal see kollaseks läks, mistõttu on usutav, et foorituli võis olla kollane või punane juba ennem tema poolt ristmikule sõitmist. Väärteootsuse kohaselt on menetlusalusele isikule väärteo toimepanemisel ette heidetud LS § 58 lg 3 sätestatud nõude rikkumist, mille kohaselt peab juht foori või reguleerija keelava märguande korral seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees ning selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Keelavaks foorituleks tuleb liiklusseaduse paragrahvist 7 lähtudes lugeda nii kollast kui ka punast foorituld. Kohus leiab, et tunnistajate K.L. ja K.P. ütlustega on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt oma sõidukiga Turu ja Sõbra tänava ristmikul parempöörde tegemine ajal, mil tema poolt soovitud suunal liikumist reguleerinud valgusfooris põles juba liikumist keelav foorituli. Samuti on tunnistajate ütluste, väärteosündmuste olustikku kujutava skeemiga ja Turu-Sõbra ristmiku joonisega (tl 43) tõendatud, et Turu ja Sõbra tänava ristmikule on kesklinna suunast liikudes paremale sõidurajale kantud stoppjoone teemärgis, mida menetlusalusel isikul tuli parempööret tegema asudes ületada. Tunnistajate K.L. ja K.P. ütlustega on tõendamist leidnud ka see, et keelav foorituli põles menetlusaluse isiku liikumissuunal liiklust reguleerinud valgusfooris juba ennem seda, kui ta asus ristmikul pööret tegema ja ületas selleks stoppjoone. Seega ei saa menetlusaluse isiku vastuväide, mille kohaselt oli ta juba ristmikule väljasõitnuna kohustatud kollase tule süttides pöörde lõpetama, olla asjakohane, kuivõrd keelav foorituli põles talle juba ristmikule sõites ja stoppjoont ületades. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt väärteootsuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil liiklusseaduse § 58 lg 3 sätestatud nõude rikkumine ja sellega LS § 221 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmine. Subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Väärteosündmuse objektiivsete asjaolude põhjal tuleb järeldada, et menetlusalune isik pidi vähemalt võimalikuks pidama, et tema ristmikule jõudes ja stoppjoont ületama asudes põleb fooris juba liikumist keelav foorituli, kuid seda mööndes otsustas ta siiski stoppjoone ületada ja parempöörde ära sooritada. Kohus ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt E.B-le LS § 221 lg 1 järgi määratud karistus vastab tema süü suurusele ning arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi asjaolusid. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada E.B LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest sanktsiooni esimese kolmandiku keskele jääva karistusmääraga, s.o 10 trahviühikuga ning ka kohus leiab, et selline karistusmäär on põhjendatud. Esitatud kaebuses on menetlusalune isik viidanud kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja menetluse käigus oluliste väärteomenetlusõiguse rikkumiste toimepanemisele. Menetlusalune isik on märkinud, et tal ei võimaldatud väärteoprotokolli/-toimikuga tutvuda ning tema vastulause registreeriti alles pärast korduvaid avaldusi. Kohus ei ole tuvastanud menetleja tegevust, mis oleks menetlusalusel isikul takistanud oma väärteomaterjalidega tutvumist või et tema õigusi oleks rikutud vastulause vastu võtmata jätmisega. Materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik ise väärteoprotokollile selle koostamisel alla kirjutanud ja seega saanud sellest ühe eksemplari ka enda kätte. Samuti on väärteootsusest nähtuvalt võetud vastu tema vastulause, millega on sisuliselt jäetud küll arvestamata, kuid seda on otsuses ka põhjendatud. Seega ei ole kohus nimetatud aspektist väärteomenetlusõiguse oluliste rikkumiste esinemist tuvastanud. Samuti leiab menetlusalune isik kaebuses, et tema õigusi on rikutud ühe tunnistaja ütluste arvestamise ja teise tunnistaja ülekuulamata jätmisega. Kohus leiab, et ka nimetatud asjaolu puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Menetlejal on kohustus tõendeid koguda, neid hinnata ning usaldusväärsuse puhul tõendikogumis väärteootsuse tegemisel arvestada. Antud juhul on kohtuväline menetleja tunnistaja üle kuulanud, tema ütluseid hinnanud ning pidanud neid usaldusväärseks. Seega on neile väärteootsuse tegemisel ka tuginetud. Samuti on nimetatud ütlustele tuginemist pidanud võimalikuks kohus. Kuna kohtuväline menetleja on pidanud kogutud tõendeid piisavaks, siis ei ole üle kuulatud menetlusaluse isiku poolt viidatud tunnistajat. Samas aga on nimetatud tunnistaja üle kuulatud kohtus ning on vahetult veendutud tema poolt tajutud tõendamiseseme asjaoludes, misläbi on tagatud ka menetlusaluse isiku kaitseõiguste realiseerimine. Kuigi menetlusalune isik leiab kaebuses ka, et tema poolt liiklusnõuete rikkumise toimepanemise kohta piisavad tõendid puuduvad ning seega on väärteootsus põhistamata, ei ole kohus nimetatud asjaolu tuvastanud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on oma otsustust piisavalt põhistanud, tuues välja nii selle, millistele tõenditele tuginedes on otsustus tehtud, kui ka selle, miks on menetlusaluse isiku vastulause jäetud arvestamata. Kohus ei ole tuvastanud ka muude oluliste väärteomenetlusõiguse rikkumiste esinemist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks. Menetluskulud kohtumenetluses VtMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.
§ 180
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
§ 175
lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks ka tunnistajale
§ 178kohaselt makstavad summad (s.h saamata jäänud sissetulek ja sõidukulud).
Seoses väärteoasja kohtuistungil viibimisega on kohtule esitanud saamata jäänud sissetuleku ja sõidukulude hüvitamise taotluse tunnistaja Kaspar Lehesmets kokku summas 50,79 eurot. Kohus on tunnistaja taotluse täies ulatuses rahuldanud. Seega tuleb nimetatud summa E.B-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista. Kohtunik :