lg 3 alusel mitte vabastada I.G talle 31.05.2012.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-1964
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. 2 Süüdimõistetu I.G kaitsja advokaat Valli Kallaste 04.04.2013.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Kallaste Advokaadibüroo (asukoht Võru linnas) kasuks 81 eurot 20 senti (summa on ilma käibemaksuta, büroo ei ole käibemaksukohuslane) advokaat Valli Kallaste süüdimõistetu I.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi ja õigusabi osutamiseks kantud kulutuste eest kokku. KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista I.G-lt riigituludesse menetluskuluna 81 eurot 20 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „Jaanus laurits, 1-12-1964, menetluskulu 05.04.2013.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu vanglasse I.G-le. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD I.G on kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1. 20.11.2003.a Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4,7,8 järgi 10 kuu vangistusega,
järgi 8 kuu vangistusega,
lg 1 alusel 1 aasta vangistusega
11.01.2007.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega 6 kuu vangistusega
17.10.2007.a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega
,
p 1,4,
lg 1 järgi
MS § 238 lg 2,
lg 2 järgi 8 kuu 10 päeva vangistusega, mille kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 25.06.2008.a; 4. 11,04,2011,a Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja kohtuotsusega
p 1 järgi 6 kuu vangistusega,
alusel kanda 5 kuud 28 päeva vangistust
31.05.2012.a Tartu Maakohtu, Võruy kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 p 7,8,9 järgi 3 aasta vangistusega,
järgi 4 kuu vangistusega,
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 2 aastat vangistust;
lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 28 päev vangistust, mille kandmise alguseks loeti 27.09.2011.a. I.G on talle 31.05.2012.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud
04.04.2013.a kohtuistungil avaldas Jaanus laurits soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.
lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära I.G ja tema kaitsja ning olles tutvunud prokuröri kohtule edastatud arvamusega menetletavas kohtuasjas, on seisukohal, et I.G varasemat elukäiku arvestades ei ole põhjendatud I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 24-aastast I.G on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Esimene süüdimõistev kohtuotsus tehti I.G suhtes 2003.a. Senini I.G suhtes kohaldatud meetmetest mitte ükski pole suutnud panna I.G uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kolmel korral on I.G suhtes kohaldatud
lg 1,3 alusel vangistuse alternatiivina katseajaga kriminaalhooldust ja ühel korral reaalset vangistust, mille kandmiselt vabastati tingimisi ennetähtaegselt. Neljanda süüdimõistva kohtuotsuse alusel katseajaga kriminaalhooldusel olles pani toime üle 25 varguse ja ühe kehalise väärkohtlemise, milliste eest käesolevalt karistust kannab. Eelnevalt kajastatud I.G varasemast elukäigust nähtuvalt ei pea kohus põhjendatuks I.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. I.G-le on karistusregistri teatiselt ja viimases süüdimõistvas kohtuotsuses kajastatud süüdimõistvate kohtuotsuste ülevaatest nähtuvalt antud palju võimalusi vabadusse jäämiseks, kuid I.G on ise jätnud need võimalused otstarbekohaselt kasutamata, jätkates mitteõiguskuulekat käitumist. 3 4 Kinnipeetava iseloomustuses on hinnatud I.G-st lähtuvat uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul kõrgeks – 68%. Tartu Vangla ei toeta I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt kantavast vangistusest on positiivne see, et I.G puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud ühes taasühiskonnastavas programmis – Agressiivsuse asendmaise treening. Samas on need asjaolud siiski ebapiisavad I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks, kuna varasem ennetähtaegne vabastamine ja varasemalt kohaltaud katseaegadega kriminaalhooldused ei ole I.G suhtes otstarbekohaseks meetmeks osutunud, sest I.G on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatust ja ka I.G enda 04.04.2013.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on kuritegude toimepanemise jätkumise põhjuseks olnud alkohol ja hasartmängusõltuvus kasiinodes käimise näol. Vangistuse ajal I.G alkoholi liigtarbimise problemaatikaga ja kasiinosõltuvuse problemaatikaga tegelenud ei ole. Võimalikud uue kuriteo toimepanemise riskid on jäänud madaldamata. Neil asjaoludel on I.G vabadusse naastes temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged. Viimases I.G suhtes koostatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas on muuhulgas ette nähtud, et I.G osaleks sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Õige Hetk, milliste raames oleks võimalik I.G saada tuge teda vabaduses ebaseaduslikule teele kallutanud probleemidest vabanemisele alkoholi liigtarbimisele ja kasiinosõltuvusele. Eelkirjeldatud asjaoludel ei pea kohus põhjendatuks I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Järelejäänud karistusaja jooksul on oluline, et I.G jätkaks vangistuses positiivsete muutuste kinnistamist ja osaleks talle võimaldatavates taasühiskonnastavates programmides, et vabadusse naastes oleksid temast lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid viidud võimalikult madalale. Vabadusse naastes on I.G võimalus enda elu õiguskuulekalt elamisega jätkamiseks. Kohtunik Heli Sillaots 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.