1-10-17379/18

(10922500085)Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Lehte Jürjan Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav I.H Isikukood: XXX; elukoht: XXXX kodakondsus määrtalemata RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata I.H tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu 06.01.2011.a. otsusega mõistetud karistusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 14.02.

1. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht I.H tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.01.2011.a. otsusega KarS § 331 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurenti mõistetud karistust Harju Maakohtu 03.04.
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu 19 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust. Karistusaeg algas 06.01.
3. a ja lõpeb 25.02.
4. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist saabus 01.02.2012.a. I.H on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vangistust kannab teist korda. Varasemalt on I.H toime pannud nii vägivalla kui ka 1 varavastaseid kuritegusid, vägivallaga on seotud röövimine ja kehaline väärkohtlemine. Kuriteod on toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil tingituna sõltuvusest narkootikumidest. Viimane kuritegu on toime pandud vanglas. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.H uimastisõltlane.
5. ja
6. a määrati ta tööle vangla tööhõivesse majandustöölisena, kuid ta keeldus töötamast.
7. a arvati ta sotsiaalsete oskuste treeningu sotsiaalprogrammi, kuid ta ei ilmunud kohale. Vangistuse ajal läbinud mitmed sotsiaalprogrammid: agressiivsuse asendamise treeningprogramm, anonüümsete narkomaanide tugigrupp ja uimastisõltuvust käsitlev sotsiaalprogramm „Teadus ja vaim“. I.H on distsiplinaarkorras karistatud 15-l korral. I.H elas enna vangistust koos vanematega ja läheb sinna elama ka vabanemisel. I.H on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja tingimused selleks on olemas. Vangistuse ajal toetas ema poega materiaalselt. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub, kuid loodab tuttavate kaudu tööle saada. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja kaks venda. Vanematega on suhted head ja toetavad. Vangla ei toetab I.H vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik arvamuse kohaselt on I.H tingimisi enne tähtaega vabanemise korral vajalik talle määrata riskide maandamiseks järgmised: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - alluma ettenähtud ravile, kui on selleks nõusoleku andnud. I.H seletas kohtuistungil, et elektroonilise valvega on nõus. Viimane kuritegu toime pandud karistuse kandmise ajal. Varem karistatud 6 korral, reaalset karistust kandnud 2 korda. Varem tarvitas sõltuvusaineid, aga praegu mitte. On tarvitanud fentanüülkanepit, extasit. Alkoholi vahel tarvitas, aga sellega ei olnud probleeme. Vabanemisel läheb tööbüroosse, sest tahab tööle minna, lähedased abistavad: isa ja vend. Vanem vend, ema ja isa on lähedased. Väike töökogemus on. Olen töötanud ehitusel abitöölisena. Lõpetanud kursused. Distsiplinaarkorras vanglas karistatud 15 korda. Varem suitsetas, sellest rikkumised. Tallinna vanglas ei olnud võimalik kursustel käia, olid konfliktid valvuritega. Tartu vanglas saab kursustel käia ja ei ole nii palju konflikte. Praegu on rehabilitatsioonisektsioonis. Elamisluba oli varem alaline aga augustis oli läbivaatamine, et alalist ära võtta ja anda ajutine. Ta ei tea, mis on sellest saanud. Prokurör leiab, et vabastamiseks puuduvad sisulised alused süüdimõistetu isikust olenevalt, mis tulenevad KarS §-st 76 lg-st
8. Vabastamise esmaseks eelduseks vangistatu edasine õiguskuulekas käitumine, s.t hoidumine uute kuritegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvid üldiselt. Läbi sisuliste aluste analüüsi selgub, et kas esinevad vabastamise alused ehk kas vangistatu vastab teatud kriteeriumidele, mille kaudu saab prognoosida tema võimaliku mitteõiguskuuleka käitumise riski suurust ja sellest tulenevalt teha ka järeldusi vabastamise põhjendatuse kohta, arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid üldiselt. Analüüsides I.H sisulisi aluseid, asub prokurör seisukohale, et ei saa toetada I.H ennetähtaegselt vangistusest vabastamist sisuliste aluste puudumise tõttu alljärgnevatel põhjustel: I.H on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 7-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui viibinud ka katseajal, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on distsiplinaarkorras karistatud 15-l korral. Kusjuures viimase 3 kuu jooksul on talle määratud 5 distsiplinaarkaristust. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta suutnud teha oma tegudest piisavaid järeldusi ning erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks ka vangistuses. Kuna tema käitumine ei ole muutunud õiguskuulekaks, siis on ka uue kuriteo toimepanemise riskid maandamata ja I.H vabastamine ei ole põhjendatud. 2 KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et I.H tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. Ka kinnipeetava varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda vabastamist esimesel tähtajal. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud ½ karistusajast. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. I.H on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve alla vabanemiseks ning tehnilised tingimused selleks on olemas. Materiaalseteks alusteks on elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. I.H puudub töökoht ja seetõttu kindel elatusallikas. Vangla iseloomustusest järeldub I.H soovimatus töötada. Vangla pakutud töökohast ta keeldus. Elatusallika puudumine võib kiiresti viia uute kuritegudeni. I.H on varem korduvalt karistatud isik. Karistuse kandmise aega iseloomustab distsiplineerimatus. Tema eluviise iseloomustab aktiivne õigusrikkumine ja normide eiramine. Eeltoodud põhjustel I.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine esimesel tähtajal ei ole võimalik arvestades tema isikut, varasemat kuritegelikku eluviisi. Ene Muts täitmiskohtunik 3