KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.oktoober 2011.a Paide Kriminaalasja number 1-11-10682 Kohtunik Sirje Lahesoo Kohtuistungi sekretär Kaja Aljama Krim

§ 263

p-de 1 ja 4 järgi J.U süüdistuses

§ 263

p-de 1 ja 4 järgi Menetlus Kokkuleppemenetlus Prokurör Merike Lugna Süüdistatav E.B , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxx , xxxxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 05.09.2011.a J.U, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx , xxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 05.09.2011.a Kaitsja Priit Tartu, vandeadvokaat (mõlema süüdistatava) RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada E.B

§ 263p-de 1 karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

ja 4 järgi ning mõista talle 1.1.

§ 74lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult E.B suhtes kohaldamata.

Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui E.B 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontroll-nõudeid: - elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1.2. Määrata E.B katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata E.B-le kriminaalhooldaja. 1.3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada J.U

§ 263p-de 1 ja 4 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud.

2.1.

§ 74lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult J.U suhtes kohaldamata.

Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui J.U 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontroll-nõudeid: - elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Kriminaalasi nr 1-11-10682 - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2.

1. Määrata J.U katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata J.U-le kriminaalhooldaja. 2.
2. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista E.B-lt ja J.U-lt solidaarselt J. S. (konto nr xxxxxxxxxxxxxxxx AS Swedbank) kasuks 103.20 (ükssada kolm eurot ja 20 senti) eurot.
4. Välja mõista riigituludesse menetluskulud: 3.
5. E.B-lt 92.95 eurot kaitsjatasu ja kulu koos käibemaksuga, 417.03 eurot sundraha ja 2.60 eurot postikulu. 3.
6. J.U-lt 92.95 eurot kaitsjatasu ja kulu koos käibemaksuga, 417.03 eurot sundraha ja 2.60 eurot postikulu. 3.
7. Lubada E.B tasuda menetluskulud (512.58 €) riigituludesse ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, makstes iga kuu mitte vähem kui 42.72 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 3.
8. Lubada J.U tasuda menetluskulud (512.58 €) riigituludesse ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, iga kuu mitte vähem kui 42.72 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 3.
9. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 või kontole nr 221023778606, viitenumber 2800049696 ning selgitusse märkida „Süüdimõistetu nimi (E.B või J.U), krim.asi nr 1-11-10682, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus E.B süüdistatakse selles, et tema 03.09.2011.a kella 03.30 paiku avalikus kohas xxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxx t 4 maja ees parklas isikute grupis koos J.U-ga, lõi koeduvalt käte ja jalgadegas J. S. näo ja keha piirkonda, tekitades J. S. ninaluu murru, näole hematoomid ja marrastused ning põhjustades talle füüsilist valu. Avaliku korra raske rikkumisega pani E.B toime

§ 263p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.U süüdistatakse selles, et tema 03.09.2011.a kella 03.30 paiku avalikus kohas xxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxx linnas xxxxxxxxxxxxx 4 maja ees parklas isikute grupis koos J.U-ga, lõi koeduvalt käte ja jalgadegas J. S. näo ja keha piirkonda, tekitades J. S. ninaluu murru, näole hematoomid ja marrastused ning põhjustades talle füüsilist valu. Avaliku korra raske rikkumisega pani E.B toime

§ 263p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlus kohtus 1. Kohtuistungil kinnitas E.B, et on süüdistuses märgitud teo toime pannud, et ta on süüdistusest ja kokkuleppe sisust aru saanud, et ta on kokkuleppes väljendanud oma tõelist tahet ning et ta nõustub kokkuleppega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et süüdistatava kokkulepe on olnud tema tõelise tahte avaldus ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Eeltoodut arvestades tuleb E.B süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör E.B süüdi tunnistamist

§ 263p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud. Kriminaalasi nr 1-11-10682 2

§ 74

alusel jäetakse karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui E.B 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.

2. Kohtuistungil kinnitas J.U , et on süüdistuses märgitud teo toime pannud, et ta on süüdistusest ja kokkuleppe sisust aru saanud, et ta on kokkuleppes väljendanud oma tõelist tahet ning et ta nõustub kokkuleppega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et süüdistatava kokkulepe on olnud tema tõelise tahte avaldus ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Eeltoodut arvestades tuleb J.U süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör J.U süüdi tunnistamist

§ 263

p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 74

alusel jäetakse karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui J.U 18kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid.

1. Tsiviilhagi on esitanud J. S. summas 103.20 eurot (sõiduauto remondikulu 100 eurot, ravikulud 3.20 eurot). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Juhan Sampkale kuriteoga tekitatud kahju peavad E.B ja J.U täies ulatuses solidaarselt hüvitama.
2. KrMS § 175 lg 1 p-dele 4, 9 ja 10 kohaselt on kriminaalmenetluse kuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja muud kulud (postikulu). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitavad menetluskulud süüdimõistetud. Süüdistatavad ja kaitsja taotlesid luba tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlustele vastu. 4.
3. E.B määratud kaitsjana osales kriminaalasja menetluses vandeadvokaat Priit Tartu, kellele määratud tasu ja kulu hüvitis koos käibemaksuga kohtueelses menetluses on 58.46 eurot ja kohtumenetluses 34.49 eurot. Seega on kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku koos käibemaksuga 92.95 eurot. 4.
4. J.U määratud kaitsjana osales kriminaalasja menetluses samuti vandeadvokaat Priit Tartu, kellele määratud tasu ja kulu hüvitis koos käibemaksuga kohtueelses menetluses on 58.46 eurot ja kohtumenetluses 34.49 eurot. Seega on kaitsja tasu kriminaalmenetluses kokku koos käibemaksuga 92.95 eurot. 4.
5. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 417.03 eurot. Sellises suuruses sundraha peab kumbki süüdimõistetu tasuma riigituludesse. 4.
6. Postikulu (kohtukutse, kohtu alla andmise määruse saatmine süüdistatavatele) käesolevas kriminaalasjas on riigi vahendite arvel kantud 5.20 (2 x 2.60) eurot. Selle kulu kannavad menetlusosalised võrdes ulatuses, st kumbki 2.60 eurot. Arvestades menetluskulude suurust ja kriminaaltoimikus olevaid dokumente süüdistatavate sissetulekute kohta peab kohus põhjendatuks lubada E.B ja J.U kanda menetluskulud osade kaupa kohtumääratud tähtaja jooksul iga kuu kohtu määratud ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 3