Kriminaalasi nr 1-09-18441 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 oktoober 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 19 oktoobril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-18441 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus R.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu R.J Asukoht: Tartu Vangla, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx vabanemisel: RESOLUTSIOON Jätta R.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 03.12.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18441 KarS § 118 p 1, 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 11.02.2010.a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-6810 asendati R.J-ile Tartu Maakohtu 11.05.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 120 tundi üldkasulikku tööd, 2 kuu vangistusega ning see karistus liideti Tartu Maakohtu 03.12.2009.a otsusega mõistetud karistusega, liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud vangistust. 1
(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 30.06.2009.a ja lõpeb 30.08.2013.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.07.2011.a. R.J esitas 14.07.2011.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 02.09.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.10.2011.a seisuga on R.J-i kandmata karistusaeg 1 aasta 10 kuud 11 päeva vangistust. R.J on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 07.12.1972.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 2) 28.12.1978.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 3 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 3) 20.06.1985.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 3, 4 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 4) 15.02.1996.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 ja § 186 lg 1 järgi rahatrahv 1800 krooni (Põlva Maakohtu 05.11.1996.a määrusega asendatud 40 päeva arestiga); 5) 08.01.1999.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 101 p 7 järgi 10 aastat vabadusekaotust; 6) 11.05.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi 2 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendatud 120 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud. Prokurör on andnud arvamuse kirjalikult, millest nähtub, et ta ei toeta R.J-i ennetähtaegset vabastamist vabastamiseks vajalikele kriteeriumitele mittevastamise tõttu. Seda eelkõige põhjusel, et vangistus ei ole oma eesmärki täitnud. R.J-i on kriminaalkorras varasemalt karistatud 6-l korral ja 5 karistust nendest on ta ka kandnud reaalse vangistusena. Kuritegude dünaamika on vahelduv, kuid peamiselt on ta sooritanud varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid. Seega varasemad karistused, s.h reaalne vangistus, ei ole muutnud tema käitumisharjumusi ja ta on jätkanud peale vabanemist süütegude toimepanemist. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja ühiskonnas kokkulepitud reegliteesse, mille rikkumine on tema puhul tavapäraseks käitumiseks. Kui isegi kõige rangem karistus ei ole talle positiivset mõju avaldanud, siis ei ole ka käesoleval ajal erilist usku käitumise paranemisse, eriti olukorras, kus käesolevatest materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis oleks R.J-i käitumises või hoiakutes kardinaalselt muutunud võrreldes varasema ajaga. Üheks kuritegude toimepanemist mõjutanud teguriks võib pidada alkoholi tarvitamist, kuna enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Eelmise vangistuse ajal läbis ta joovastisõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi, kuid vabanedes jätkusid probleemid alkoholitarvitamisega. Samuti on teda varasemalt ennetähtaegselt vabastatud, kuid ettenähtud katseaeg kulges ebarahuldavalt seoses kontrollnõuete rikkumisega. Arvestades R.J-i isikut ja varasemat käitumist, siis üksnes vangistatud suulistest lubadustest enda muutmise või muutumise kohta, ei piisa järelduste tegemiseks selleks, et ta on oma käitumisharjumusi ja hoiakuid ka tegelikkuses muutnud. R.J ise arvab, et teda võiks vabastada, kuna ta ei ole veel nii vana, et ei jõuaks endale ülalpidamist teenida, mistõttu ta ei peaks olema riigi ülalpeetav. Vabanedes asuks ta elama õe juurde. Konkreetseid plaane töö osas veel ei ole, kuid ta soovib töötada. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. R.J on 2
(3)temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et R.J-i ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. R.J on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Mõjutamaks teda seaduskuulekale käitumisele, on kasutatud erinevaid karistusliike. Kohus nõustub prokuröri poolt välja tooduga, et varasemad karistused, s.h reaalne vangistus, ei ole muutnud tema käitumisharjumusi ja ta on jätkanud peale vabanemist süütegude toimepanemist. Seda ka siis, kui kohus oli peale korduvaid karistusi andnud isikule võimaluse kanda karistust siiski vabaduses, asendades vangistuse ÜKT-ga ja allutades ta käitumiskontrollile. R.J jätkas kuritegelikku käitumist, pannes toime uue raske isikuvastase kuriteo vahetult peale tema käitumiskontrollile allutamist. Eelnevast tuleneb, et kriminaalhooldus ei ole piisav hoidmaks R.J uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal karistatud ka distsiplinaarkorras. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)