lg 1,2,3 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv tuleb tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 25,00 (kakskümmend viis) eurot. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.08.2011.a. väärteoasjas 2316,11,009837 tehtud otsusega tuvastati, et K.V juhtis 16.07.2011.a. kell 08:10 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Suur – Ameerika 33 juures mootorsõidukit BMW 316 registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,25+/-0,05 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik K.V rikkus seega liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid pannes sellega toime väärteo, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes
lg 1 määras kohtuväline menetleja K.V-le LS § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses s.o. 300,00 eurot. KAEBUSE SISU K.V esitas 17.08.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles vähendada temale Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.08.2011.a. väärteoasjas 2316,11,009837 tehtud otsusega mõistetud karistust. K.V põhjendab esitatud kaebust sellega, et 15.07.2011.a.õhtul jõi ta ära umbes 1 liitri veini oma lähedase sõbra sünnipäeval. Järgmisel hommikul sõitmist ta eelnevalt planeerinud ei olnud aga tuli välja, et tuli siiski sõitma minna. Tundis ennast täieti kainena ja tema tervislik seisund oli hea. Rooli taha istus tema, kuna sõiduauto BMW 316 registreerimismärgiga xxx omanik ei suutnud olla juhik halva terviseseisundi tõttu. K.V kahetseb, et sattus sellisesse olukorda ning lubab, et tulevikus sellist asja enam ei juhtu. Ühtlasi avaldas kaebuse esitaja, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 07.10.2011.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 11 – 3276 (2316,11,009837) K.V kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et ta jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebus rahuldamata. K.V poolt toimepandud väärtegu on tõendatud tunnistaja Krista – Maria Alase ütluste ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Eelnimetatud protokollist nähtub, et isiku ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,20 mg. K.V palub oma kaebuses vähendada temale määratud põhikaristust, milleks on 300 euro suurune rahatrahv. Kaebuses selgitab isik, et 15.07.2011.a.õhtul jõi ta ära umbes 1 liitri veini ja järgmisel hommikul mootorsõidukit juhtima asudes tundis ta end täiesti kainena, terviseseisund oli heas korras. Samuti märgib isik, et 16.07.2011.a. tema poolt toime pandud rikkumine on tal ainuke rikkumine viimase kahe aasta jooksul. Põhjendusi selle kohta, millele tugineb isiku arvamus temale ebaõiglaselt karmi karistuse määramise kohta ja millega põhistab ning tõendab oma palvet karistust kergendada, kaebaja kaebuses ära toonud ei ole. Vaidlustatud otsuse tegemisel hinnati tõendeid ja asjaolusid õigesti, jälgiti menetlusnorme ning menetlusaluse isiku süü on tõendatud ja menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon.. Määratud karistuse liik ja määr on kooskõlas teo tehiolude ja raskusastmega. Seisundis, mille puhul on organismis alkoholi üle lubatud piirmäära, võttis K.V teadlikult riski , teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Sellises seisundis mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud 2 õigusrikkumiste toimepanemist vältima. Isik tundis end alkoholi tarvitanuna kainena, mis kohtuvälise menetleja arvates näitab selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit objektiivselt hindama. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad kehtivad liiklusalased õigusrikkumised puuduvad ja teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kui taolise teo eest on maksimaalse karistusena võimalik rahatrahvi määrata kuni 100 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni, on K.V suhtes kohaldatud karistust alla maksimummäära s.o. 75 trahviühikut, lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldatud ei ole. Kohtuväline menetleja, arvestades eeltoodud asjaolusid, ei nõustu karistusmäära vähendamisega, kuid ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on K.V tegu tõendamist leidnud: 16.07.2011.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti K.V 16.07.2011.a. kell 8:10 alkoholisisaldust väljahingatavas õhus indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 ning kontrolli tulemus oli positiivne. 16.07.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 16.07.2011.a. kell 08:23 – 08:26 mõõdeti K.V alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,25 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,20 mg/l. 16.07.2011.a. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maksim Hrustnetsov otsustas 16.07.2011.a. kõrvaldada K.V sõiduki BMW 316 registreerimismärgiga xxx juhtimiselt, kuna oli alust arvate, et K.V veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. K.V on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. K.V poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud K.V varasemat liiklusalast käitumist ja temal kehtivate karistuste puudumist. Kohus peab vajalikuks märkida, et esitatud kaebuses väljendas K.V ka kahetsust, mis on kergendav asjaolu. Liiklusseaduse § 224 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuni. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et K.V on võimalik karistada rahatrahviga mis jääb sanktsiooni keskmise määra piiridesse. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud vastulauses esitatuga ning K.V puhul ei kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist või selle peatamist. Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle suurus muutmisele ei kuulu. 3
lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv tasumisele
12 kuu jooksul. Eeltoodust lähtudes jätab kohus K.V kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.08.2011.a. väärteoasjas 2316,11,009837 tehtud otsuse sisuliselt muutmata, kuid
sätteid kohaldades määrab rahatrahvi tasumiseks igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134;
lg 1,2,3 Leili Raedla Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.