4-11-3945/5

Väärteoasi nr.4-11-3945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. novembril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 22.09.2011.a. otsuse väärteoasjas osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik N.B , isikukood: elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: N.B, xxx, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada N.B kaebus ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 22.09.2011.a. otsus väärteoasjas osaliselt ning nimelt N.B-le Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks määratud rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses s.o. 140 /ükssada nelikümmend/ eurot osas. Teha uus otsus, millega karistada N.B Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses s.o. summas 100 (ükssada) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbangas, kohustuslik on märkida viitenumber
2. Kohaldades KarS § 66 lg.1 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 5 (viie) kuu jooksul, igakuiselt summas 20 (kakskümmend) eurot. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 22.09.2011.a. väärteoasjas tehtud otsusega tuvastati, et N.B 28.08.2011.a. kell 09.26, Harju maakonnas, Tallinnas, Kesklinna linnaosas, Järvevana teel, juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 +/- 6 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületas kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik N.B rikkus seega Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja N.B-le LS § 227 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 140 eurot. KAEBUSE SISU N.B esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs’i 22.09.2011.a. otsus väärteoasjas tühistada osaliselt ning nimelt määratud rahatrahv üle vaadata. 28.08.2011.a. peatati menetlusalune isik kinni Järvevana teel seoses kiiruse ületamisega 21 km/h. Kinnipidajaks oli politseinik Raido Kaljurand. Ta on nõus, et ületas kiirust, aga ta ei saa aru miks politseinik muutis enda otsust. Kutsudes menetlusalust isikut politsei autosse, näitas talle politseinik fikseeritud kiirust ja küsis kas ta on nõus sellega või ei. Fikseeritud kiirusega oli ta nõus, sest ei ole kaua aega Järvevana teel sõitnud, sest teelõigud on lühikesed ja kiirusemärgid kiiresti muutuvad ja vahed lühikesed. Enne küsis politseinik, kas menetlusalusel isikul on varasemaid rikkumisi, varasemaid rikkumisi tal ei ole. Politseinik küsis kas kirjutab rahatrahvi kohapeal või soovib menetlusalune isik minna Rahumäele rahatrahvi otsusele kuu aja pärast järgi. Menetlusalune isik küsis siis selle peale, mis on sellel vahet. Politseinik vastas, et vahe on kas kirjutab praegu või läheb ta ise pärast järgi. (Nii täpselt politseinik vastas talle). Menetlusalune isik ütles, et kirjutage kohe, politseinik hakkas kirjutama. Selle järel andis politseinik paberi ja palus menetlusalusel isikul kirjutada lünka seletuse, kuidas kiiruse ületamine juhtus. Ta kirjutas, et ta ei märganud sellel momendil enda auto spidomeetril kiirust just sellel teelõigul, kus fikseeriti ületatud kiirus ja lubas tulevikus olla tähelepanelikum ja jälgida spidomeetrit. Politseinik luges teksti läbi ja ütles: ah, et te ei ole nõus, siis lähete kuu aja pärast otsusele järgi Rahumäele. Menetlusalune isik küsis uuesti, mis on vahet. Politseinik ei selgitanud talle midagi ja kuna ta ei tea trahvidest midagi, sest varasemaid rikkumisi tal ei ole olnud, jäi talle segaseks olukord miks politseinik ei kirjutanud talle välja kohapeal trahvi, millega ta oli enne nõus, vaid muutis enda otsust ja saatis ta komisjoni. Menetlusalune isik tahab teada saada, miks käitus sellises situatsioonis politseinik erinevalt, on siis tegu sellega, et tema rahvuse pärast muutis otsust või millest selline kardinaalne otsuse muutmine ja arvesse palub ta võtta, et ei ole varasemalt kiirust ületanud ega rikkunud liiklust. Autot on menetlusalune isik juhtinud juba 20 aastat ja nüüd nii suur trahv, mis on ülejõu käiv, sest ta töötab S AS teenindajana ja kuutasu ei 2 luba sellise trahviga hakkama saada. Menetlusalune isik palub väga määratud rahatrahv üle vaadata ja lubab kinni pidada liiklusmärkidest edaspidi ja jälgida väga tähelepanelikult spidomeetrit. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
3. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3