Toimik nr 1-09-10277 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-10277 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.10.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu M.G , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta M.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt M.G-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 42,72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 35,60 eurot, ning käibemaks 7,12 eurot). Välja mõista M.G-lt kriminaalmenetluse kulud: 42,72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. M.G tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 29.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.10.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7,8, § 334 lg 2 p 1 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise algus 02.10.2009 ja lõpp 01.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 02.10.
- Kinnipidamisasutusest M.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Sotsiaalsete oskuste treening, Piiblile toetus sõltuvusvõõrutusprogramm. Isik käib alates 09.09.2011 vabanemiseelses programmis, kuid hetkel on veel lõpetamata. Vabanemise kavataseb isik elama minna ühiselamusse aadressil xxx. Isikul on põhiharidus, eriala puudub. Vabanemisel kindel töökoht puudub, vanglas keeldus tööst. Isikul on erinevaid rahalisi nõudeid K-raha andmetel 2353.22 eurot. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Isik tarvitas vabaduses igapäevaselt heroiini ja fentanüüli ja ka alkoholi erineval määral. Oli ka metadooni asendusravil, kuid doosi väherndada ei suutnud. Käis metadooni saamas selleks, et mitte varastada ja röövida. Kinnipeetaval on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Kui isik jätkab narkootikumide kuritarvitamist, puudub püsiv ja kindel sissetulek ning jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada ühiskonda oma käitumisega. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanemisel kindel elu- ja töökoht puudub. Kinnipeetava pöördumisel xxx linnavalitsuse poole on M.G võimalus elama asuda sotsiaalmajja aadressile xxx. Kinnipeetav omab väidetavalt põhiharidust. Puudub eriala ja ametlik töökogemus. Vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. M.G käitumist vabaduses võivad mõjutada kuriteo sooritamine katseajal. M.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Elukoht on tagatud. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetut on 2 korral kriminaalkorras karistatud, viimase kuriteo röövimise ja võltsitud raha kasutamise pani toime katseaja jooksul. Elukoht arvatavasti sotsiaalmajas. Uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et M.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud kelmuse toimepanemise eest tingimisi karistusega. Katseaja jooksul pani toime I astme raske varavastase kuriteo (röövimise) ja võltsitud raha kasutamise. Kuriteo dünaamika on muutunud raskemaks, varasemad rikkumised olid pettused, nüüd on lisandus relva kasutamine ja ohvri ründamine. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et M.G on väärteokorras 9 korral karistatud, nendest 6 korral Narkootiliste ja pühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 1 korral Alkoholiseaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus M.G puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud vangla vara kahjustamise, keelatud esemete omandamise, koristamisest keeldumise eest. Viimane karistus on määratud tööst keeldumise eest (mai 2011). Rikkumiste arv ja iseloom (mitteallumine) näitab, et vangistuse ajal ei ole M.G oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Sotsiaalsete oskuste treening, Piiblile toetus sõltuvusvõõrutusprogramm. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 22.03.2014. Vabanedes puudub M.G kindel elukoht. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus pöörduda xxx poole, et saada elamispind sotsiaalmajja aadressil xxx Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal haridus, eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades M.G poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane I astme kuritegu röövimine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (viis distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, elukoht arvatavasti sotsiaalkorteris), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Seega kriminaalhooldus ei osuta M.G-le piisavalt mõju. Samas ühiselamu keskkond ei toeta seaduskuuleka eluviisi järgimist. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2353,22 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu M.G temale Viru Maakohtu 02.10.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 08.11.2011 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)