Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. novembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-7099 (kohtueelses menetluses nr 11260102

§ 424

järgi elukoht: xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx x-x; isikukood: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; töö- või õppimise koht: ei ole varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda: Tartu Maakohtu 14.11.2006. a otsusega

§ 424

järgi 1 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks; Tartu Maakohtu 01.10.2008. a otsusega

§ 424

järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, so 20 720 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Pille Toom RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.Z

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22-23.05.2011, s.o 2 päeva, S.Z-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1

§ 74

lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui S.Z ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx x-x

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt

§-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta S.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuus) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus

1. novembril
2. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Mõista Eesti Vabariigilt Sikuti Advokaadibüroo kasuks välja 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 76 senti, sealhulgas käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot 63 senti advokaat Pille Toomi poolt S.Z-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista S.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 2 (kaks) eurot 11 senti ja riigi õigusabi kulud 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 23 senti. Jätta riigi õigusabi kulud summas 57 (viiskümmend seitse) eurot 88 senti riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et S.Z on õigus menetluskulud summas 553,37 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada 2 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu S.Z süüdistatakse

§ 424

järgi selles, et tema juhtis 22.05.2011 kella 20.40 ajal Viljandimaal Kolga-Jaani vallas Järtsaare külas Kõo-Kolga-Jaani teel sõiduautot Ford Mondeo reg märgiga XXX XXX, olles joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati S.Z alkoholijoove 1,02 mg/l kohta. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud karistusest lugeda

§ 68

alusel kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2223.05.2011, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 7 kuud 28 päeva.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.Z ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta S.Z-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.Z süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses asja ettevalmistamise eest 4 pooltundi, s.o 63,92 eurot ja 3 kohtuistungil osalemise tasu 1 pooltunni eest summas 15,98 eurot, kokku 79,90 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti taotleb kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kohta kulutatud aja eest 25,56 eurot ja sõidukuludeks 22,67 eurot. Koos käibemaksuga on taotletav summa 153,76 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16, 18, 47.2 ja 54 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 153,76 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,35 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 2,11 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus on seisukohal, et riigi kanda tuleb jätta kaitsja sõidukulud ja õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud ajatasu, mis on tekkinud kriminaalasja menetlemisega Viljandi kohtumaja asemel Tartu kohtumajas. Kaitsjatasudest tuleb S.Z hüvitada seega 134,23 eurot ja riigi kanda jääv summa on 57,88 eurot. S.Z töötab alates oktoobrist 2011, tema töötasu on ca 380 eurot kuus. Arvestades sissetulekute vähesust, käib kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine S.Z-ile üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi kaheteistkümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 4