1-12-2049/18

Kriminaalasi nr. 1-12-2049 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2049 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 05.07.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu G.F, isikukood xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta G.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada G.F-ile ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.06.2012 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava G.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.F tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.03.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 215 lg 2 p 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 5 kuu ja 28 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 21.09.2011 ja lõpp 21.03.
2. Kinnipidamisasutuses G.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav soovib asuda 1 elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetava isa xx xx ei soovinud, et poeg tuleks koju elama. Ennetähtaegse vabanemise korral kriminaalhooldaja soovitab kinnipeetaval Kohtla-Järve linna elanikuna pöörduda linnavalitsusse elamise saamiseks sotsiaalmajja G.F omab keskeriharidust. Ta on omandanud mäeelektrimehaaniku elukutse. Enne vangistust oli töötu, enne seda töötas ametlikult xxx teetöölisena. Tööoskused ehituse alal. Töötamist on mõjutanud sõltuvusprobleemid. Töötuse perioodil oli registreeritud Töötukassas töötuna. G.F on motiveeritud töötama. Majanduslikku toimetulekut mõjutasid sõltuvusprobleemid. G.F tarvitas enne vangistust amfetamiini, ka süstis. Kuritegusid sooritas selleks, et hankida raha narkootikumide ostmiseks. Tunnistab, et tarvitamine põhjustas enamuse probleeme. G.F-i on karistatud korduvalt joobes juhtimise eest. Eluviisi treeningu läbimise järel tarvitas taas alkoholi. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 27%. Tingituna asjaolust, et kinnipeetava karistusaeg on alla aasta, ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Käitumine vangistuse jooksul on rahuldav, suhtumine ametnikesse hea. Viru Vangla toetab G.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamist, soodustades tema resotsialiseerimist ning õiguskuulekale teele suunamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.F on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetavale on varasemalt määratud kaks korda tingimisi vangistus, mis mõlemad korrad ebaõnnestusid. Kinnipeetaval on keskharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole G.F kindlat töökohta. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma vanemate juurde aadressile xxx. G.F-i isa xx xx ei toeta G.F-i vanglast ennetähtaegset vabanemist kuna Aleksei on korduvalt rikkunud oma lubadusi elada seaduskuulekalt. xx xx arvates on G.F kasulikum olla kinnipidamiskohas, kui vabaduses taas seadust rikkuda ning sõltuvusaineid tarvitada. Kinnipeetava pöördumisel Kohtla-Järve linnavalitsuse poole on G.F võimalus elama asuda sotsiaalmajja aadressile xxx. Prokurör toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist 1 aastase katseajaga ja nimetatud ajaks käitumiskontrollile allutamisega, mis oleks otstarbekas tema distsiplineerimise ja resotsialiseerimise eesmärgil. G.F avaldab, et ta on nõus tingimisi ennetähtaegselt vabanema vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning menetlusosaliste arvamustega, leiab, et G.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.F-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. 2 G.F on 20 korda karistatud väärteokorras ja 7 korda karistatud kriminaalkorras. Varasemalt on G.F-i karistatud valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kahjunõuded üle 4 tuhande euro ulatuses on tasumata. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise ja väärteokorras NPALS) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub G.F garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht kuna kinnipeetava lähedased ei soovi et vabanedes asuks ta elama nende juurde sest Aleksei on korduvalt rikkunud oma lubadusi elada seaduskuulekalt. Kindla elukoha puudumine teeb aga võimatuks kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmist. Peale seda G.F-i suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et G.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem G.F on 2-l korral olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks G.F-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades G.F-i poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.F vabastamata temale Viru Maakohtu 20.03.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. allkirjastatud digitaalselt Loretta Pikma Kohtunik 3