1-09-15648/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-15648 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu L.R-ini Agarjova määruskaebus kaitsja Niina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.R-ini kaitsja Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 48 eurot (nelikümmend kaheksa eurot), advokaat Niina Agarjovale tema poolt L.R-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista L.R-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.
6. L.R tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „L.R 1-09-15648 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest Asjaolud Tartu Maakohtu 8.06.2012 määrusega jäeti L.R temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. L.R kannab karistust Harju Maakohtu 19.10.2010 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.01.
8. a otsusega mõistetud karistuse osa võrra määrates liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Sellest arvati maha Harju Maakohtu 26.01.
9. a otsusega ärakantud osa ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 27.10.
10. Karistuse kandmise aja algus on 27.10.2010 ja lõpp 09.11.
11. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega alates 09.05.
12. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et ehkki formaalsed alused L.R-ini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud, tuleb arvestada ka KarS § 76 lg-s 3 sätestatud tingimusi. Maakohus pidas positiivseks, et L.R on vabanedes kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud aktiivse uimastisõltuvusrehabilitatsiooni, sotsiaalabiprogrammi XXXX, riigikeele XXXX kursuse, osalenud majandusabitöödel ja jooga kursustel, asunud läbima sotsiaalabiprogrammi XXXX ja riigikeele XXXX õpet ning osaleb individuaalsetel vestlustel psühholoogiga. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma elustiili ja käitumise muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka tegutsema. Kohus märkis samas, et peab arvestama sellega, et L.R-i on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja seda on asendatud ka üldkasuliku tööga. Sellest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist jätkanud ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, millest kohus järeldas, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu üldiselt näidanud ülesse motivatsiooni oma varasema käitumise muutmiseks, on tal vangistusest siiski ka üks distsiplinaarrikkumine. Kuigi tegemist ei ole tõsise rikkumisega, ilmestab see siiski tema kohatist mõtlematut ja reeglitega mittearvestavat käitumist. Kohtus märkis, et esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu peamiseks kuritegeliku käitumise eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine ning oma sõltuvusvajaduste rahuldamine. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht, eriala ja ametlik töökogemus ning tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leidis kohus, et esineb reaalne oht 2 vabanedes uute kuritegude toimepanemiseks tulenevalt L.R-ini majanduslikust olukorrast ja selle ebastabiilsusest. Kohtul oli alust kahelda, kas ema lubadus süüdimõistetut vabanemisel toetada, samuti L.R-ile määratud 40%-line töövõimekaotus tagaksid piisava majandusliku stabiilsuse, et kuritegude toimepanemisest hoiduda, millist ohtu suurendaks see, kui süüdimõistetu jätkaks vabanedes narkootikumide tarvitamist. Kohus märkis, et kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma sõltuvusprobleemidega aktiivselt tegelenud ning saab vanglas ka XXXX, millega kavatseb vabaduses jätkata, tuleb arvestada, et narkootikume on ta tarvitanud väga pikka aega, enda sõnul 10 aastat, sealhulgas süstimise teel, ning tal on diagnoositud XXXX. Seega vajab narkootikumidest loobumine lisaks professionaalsele sekkumisele süüdimõistetult ilmselt ka väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Arvestades seda, et oma varasema käitumisega on süüdimõistetu näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele ning ka käesoleva vangistuse ajal on ta rikkunud temale vanglatingimustes kehtestatud reegleid, siis ei olnud kohtul siiski piisavat kindlust, et süüdimõistetu ennast vabaduses piisavalt distsiplineerida suudab ja narkootikumidest täielikult hoidub ning et sellest tulenevad kuriteoriskid on praeguseks piisavalt maandatud. Kohus leidis, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kandes jätkata oma sõltuvusprobleemiga tegelemist ning näidata, et ta on valmis täpselt järgima temale kehtestatud reegleid. Samuti annaks rangetes vangla tingimustes karistuse edasi kandmine süüdimõistetule vabaduses paremad võimalused narkootikumidest hoidumiseks ja edasiseks õiguskuulekaks toimetulekuks, kuna tagaks talle pikema-aegsema võõrdumise narkootikumidest ja seega hõlbustaks sõltuvusravi jätkamist. Maakohus leidis, et katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse tingimusi. Kohus leidis, et süüdimõistetul tuleb vangistuses oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda ning näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ja on igati motiveeritud oma eluviisi muutma. Samuti tuleks tal jätkata riigikeele omandamist ja võimalusel omandada eriala. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub vabastada L.R tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja arvates ei võtnud kohus arvesse kõiki L.R-ini käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. L.R on tulevikuks plaan omandada kursustel Eesti Töötukassa vahendusel XXXX eriala ja ta on kindel, et saab sellel alal tööle. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et L.R olid varem probleemid narkootikumidega, ent ta otsustas sõltuvusega võidelda ja läks 11.01.
13. a XXXX OÜsse T E, kus ta viibis kuni kinnipidamiseni. Toimikus oleva tõendi kohaselt ei olnud ravi ajal distsipliinirikkumisi ja peale vabanemist võetakse ta tagasi XXXX. Esimeste sammude tegemine on tõenduseks sellele, L.R-ini on asunud paranemise teele. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest võib näha, et L.R on individuaalse täitmiskava täitnud. L.R on osa võtnud riigikeele kursustest tasemel XX-XX (eksamitulemus 92%) ja XX, XXXX treeningutest, XXXX programmist, alates 14.02.2012 läbib sotsiaalprogrammi XXXX, millega paralleelselt on toimunud individuaalsed vestlused psühholoogiga. Perioodil 05.07.2011-08.03.2012 viibis ta sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooniks. Käesolevaks ajaks on aktiivne rehabilitatsioon läbitud. Kaitsja arvates näitab eeltoodud programmide läbimine, et L.R on läbi mõelnud oma varasema elukäigu ebaõigsuse, töötab oma probleemidega ja tahab saada uusi teadmisi, mis aitavad kaasa tema sotsialiseerumisele. 3 Kaitsja märgib, et L.R on toetav perekond ja kindel elukoht. L.R soovib aidata oma last, kes elab L.R-ini emaga koos aadressil, kuhu ta elama asuks. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele ning ema ja vend on andnud nõusoleku järelevalveseadme paigutamiseks korterisse. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et Tartu Vangla toetab L.R-ini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla allutamisega käitumiskontrollile. Kaitsja leiab, et L.R on muutnud oma suhtumist elule, teinud ära suure töö enda kallal ja teadvustanud edaspidise seaduskuuleka elu vajalikkust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik L.R-ini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja väärtegusid, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
16. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega nagu poleks maakohus piisavalt arvesse võtnud kõiki L.R-ini käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. Maakohus on L.R-ini kiitnud motivatsiooni näitamise eest muuta oma elustiili ja käitumist ning reaalselt selle nimel tegutsemise eest. Samuti pidas maakohus positiivseks elukoha olemasolu ja lähedaste toetust. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et programmide läbimine näitab, et L.R on läbi mõelnud oma varasema elukäigu ebaõigsuse, töötab oma probleemide kallal ja tahab saada uusi teadmisi, mis kokkuvõttes aitab tal paremini sotsialiseeruda vangistusest vabanedes. 3.1 Ringkonnakohus möönab, et ehkki L.R-ini käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmeid positiivseid muutusi ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu leiab ringkonnakohus, et L.R-ini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et isikut, keda on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ja kannab viiendat korda vangistust, ning kes on vaatamata varasematele talle antud võimalustele jätkanud õigusvastast tegevust ja rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei saa vaatamata positiivsetele muutustele ja ringkonnakohtule saadetud tõendile ravi jätkamise võimaluse kohta vabanedes, karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastada, kui kohtul endiselt puudub kindlus, et L.R suudab kuritegude toimepanemisest hoiduda. 3.2 Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 4
17. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 5 Aarne Sarjas