1-09-15018/19

1-09-15018 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-15018 Kohtukoosseis Paavo Randma, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu G.E määruskaebus Tartu Maakohtu
3. märtsi 2012 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu G.E määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Tartu Maakohtu 22.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15018 mõisteti G.E süüdi KarS § 121 järgi ning karistati rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 3000 krooni. Samuti on G.E süüdi tunnistatud Tartu 22.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15018 KarS § 120 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 krooni. Kohtuotsus jõustus 27.10.
5. Kohtute Raamatupidamiskeskus esitas 14.11.2011 Tartu Maakohtule avalduse G.E-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks. Avalduse kohaselt on G.E suhtes 14.01.2010 algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 22.10.2009 otsuse ja sissenõudja Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avalduse alusel. Täitmisteadete on isikule kätte toimetatud 26.01.2010 aadressil XXX . G.E ei ole rahalist karistust tasuma asunud. Võlgnik registrite andmetel kinnisvara ei oma, Maksu- ja Tolliameti andmetel ei tööta. Võlgniku kontod on arestitud. Tartu Maakohtu 05.03.2012 määrusega asendati G.E-le Tartu Maakohtu 22.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15018 KarS § 121 ja 120 järgi mõistetud tasumata rahaline karistus 89 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 285 eurot, vangistusega 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti G.E kinnipidamine 05.03.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi on sissenõudja avaldus asenduskaristuse määramiseks põhjendatud. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. G.E ei ole karistuseks mõistetud rahalist karistust määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks G.E ei ole. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Isik on antud menetluse raames pidevalt valetanud ja andnud erinevaid katteta lubadusi rahalise karistuse tasumiseks ning kohtuistungile ilmumise kohta. Isiku käitumisest nähtub üheselt soov hoiduda kõrvale talle karistuseks mõistetud karistuste täitmisest. Samuti on tal täiturite infosüsteemi kohaselt käesoleval ajal erinevate kohtutäiturite juures täitmisel lisaks käesolevale asjale 7 täiteasja kogusummas 3892,22 eurot ning lisaks veel elatise täitmise täiteasi. Eeltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et G.E, olles teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust ning kohustusest tasuda rahaline karistus, on tema tahtlikult ja ilma mõjuva põhjenduseta, hoolimatult hoidunud kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. Tulenevalt ülaltoodust leidis maakohus, et G.E-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada vangistusega 29 päeva, mille kandmise algust tuleb arvestada alates G.E kinnipidamisest 05.03.
7. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu G.E esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võimaldada tal tasuda rahaline karistus või asendada see üldkasuliku tööga. G.E taotleb kohtuistungi korraldamist ning kohtuistungile kaitsja määramist. Määruskaebuse põhjenduste järgi on tal rahaline karistus tasumata põhjusel, et on olnud pikka aega töötu. G.E kinnitab, et ei ole K.K. suhtes kuritegu, mille toimepanemise eest teda rahalise karistusega karistati, toime pannud. K.K. lubas ise G.E eest viimasele mõistetud rahalise karistuse tasuda. 27.02.2012 kohtuistungile G.E ei ilmunud, kuna oli haige lapsega kodus. 05.03.2012 kohtuistungil selgus G.E-le üllatuslikult, et K.K. ei ole tema eest rahalist karistust ikkagi täies ulatuses tasunud. G.E leiab, et tasumata rahaline karistus on võimalik tema puhul asendada üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KrMS §-s 69 sätestatud korras. Seega annab nimetatud säte sissenõudja vormi- ja sisukohase avalduse lahendamiseks kaks võimalust: asendada rahaline karistus vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul asendada rahaline karistus üldkasuliku tööga. -2 - Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et G.E on Tartu Maakohtu 22.10.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15018 mõistetud rahalistest karistusest tasumata 285 eurot ehk 89 päevamäära, mis KarS § 70 lg 2 alusel vastab 29 päeva vangistusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et rahalise karistuse asendamine vangistusega, mitte üldkasuliku tööga, on G.E puhul õigustatud. G.E on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, käesolevas kriminaalasjas mõistetud rahalist karistust ta ei tasunud vabatahtlikult KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja, s.o 1 kuu jooksul, mistõttu tuli kohtuotsus saata kohtutäiturile. Asja materjalidest selgub, et täitemenetlus on G.E suhtes algatatud 14.01.2010 ning täitmisteade on G.E-le kätte toimetatud 26.01.2010 G.E elukoha aadressile XXX . G.E vara ja sissetulekute puudumise tõttu on kohtutäitur kinnitanud rahalise karistuse nõude täitmise võimatust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades seda, et G.E ei ole rohkem kui kahe aasta jooksul asunud rahalist karistust täitma, vaid on veendunud, et rahalise karistuse peab tema eest tasuma kannatanu, s.o K. K., näitab G.E arusaamatut ning üleolevat suhtumist kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmisse. Samuti ei ole G.E , olles teadlik rahalise karistuse tasumise kohustusest, taotlenud kahe aasta jooksul KrMS 424 alusel rahalise karistuse tasumise pikendamist või ajatamist. Lisaks ülaltoodud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga (vangistuse vältimise viimase abinõuna) on põhjendatud ennekõike isiku puhul, kes on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. G.E varasema ja ka praeguse käitumise puhul seda eeldada ei saa. Määruskaebuse taotluse osas lahendada G.E kaebus kohtuistungil koos kaitsjaga, 2 märgib ringkonnakohus, et KrMS § 432 lg 3 kohaselt §-des 425–426 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. G.E viibis maakohtu istungil 05.03.
8. Kohtuistungi protokolli järgi (tl 47) G.E kaitsjat ei soovinud. Tulenevalt KrMS § 390 lg 1 3, lg 4 ja lg 4 vaatab ringkonnakohus rahalise karistuse täitmisele pööramise määruse peale esitatud määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses. G.E on koostanud Tartu Maakohtu 05.03.2012 määruse peale määruskaebuse iseseisvalt, selle nõuded on arusaadavad ning see on esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus leiab, et kuna määruskaebus lahendatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses ning G.E esitatud määruskaebuse nõuded on arusaadavad, puudub vajadus riigi õigusabina advokaadi määramiseks täiendava määruskaebuse koostamiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tulenevalt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 tuleks riigi õigusabina määratud kaitsja koostatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel hüvitada G.E ka kaitsjale määratud tasu ja kulud. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Aarne Sarjas -3 - Mati Kartau