§ Kaitsja advokaat Valli Murde Kolmas isik T.V. (IK: XXX, elukoht: Tartu, XXX) 424 järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.B
septembri 2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-10074 F.B-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o viie
lg 5 ja § 69 alusel asendada F.B-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
elama kohtu määratud alalises elukohas –
lg 3 p 3 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina kolmanda isiku T.V. nimel olev mootorsõiduk Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX. F.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista F.B-lt riigituludesse sundraha ükssada kuuskümmend
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.
septembri 2011. a otsusega nr 1-11-10074 F.B-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõista F.B-le liitkarituseks 1 aasa ja 3 kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada F.B-le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 910 tundi (455 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 3 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 p 1 alusel võtta F.B-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 3 kuuks.
lg 3 p-de 2, 3 alusel taotleb prokurör konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend, s.o mootorsõiduk Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX. Tartu Maakohtu
Asitõendid puuduvad, tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokurör taotles kokkuleppes F.B poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki Volkswagen Touran registreerimismärgiga XXX konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Toimiku materjalidest nähtuvalt kuulub nimetatud sõiduk F.B emale kolmanda isikuna menetlusse kaasatud T.V. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärgiks tsiviilhagi, konfiskeerimise või selle asendamise ja varalise karistuse tagamine, kusjuures vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning
lg 3 p 3 alusel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi erandina ka siis, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta teadis, et vahend võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda
Kohtus on tõendamist leidnud F.B poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda kahel korral karistatud samasuguse kuriteo eest eriliigiliste karistustega ja lisakaristusena on tema suhtes kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuid sellest hoolimata on ta samasugust õigusvastast 4 käitumist jätkanud. Käesoleva süüdistuse aluseks olev tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest määratud katseajal. Kuritegude toimepanemisel on F.B kasutanud erinevaid mootorsõidukeid. Varasemalt on ta pannud kuriteo toime oma emale kuuluva mootorsõidukiga ning ka praeguse kuriteo toimepanemisel kasutatud sõiduk Volkswagen Touran on paar nädalat pärast kuriteo toimepanemist ja päev enne kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamist vormistatud süüdistatava nimelt tema ema nimele. Süüdistatava enda kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt vormistati sõiduk tema ema nimele seetõttu, et temalt endalt võetakse juhtimisõigus nagunii ära, samas aga jääb tema vastutavaks kasutajaks. Kohtunik leiab, et arvestades F.B poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud sõiduki Volkswagen Touran omanikuvahetuse toimumise aega ja asjaolusid, sealhulgas uue omaniku seotust süüdistatava isikuga, on alust arvata, et vastava tehingu tegelikuks eesmärgiks on olnud sõiduauto võimaliku konfiskeerimise vältimine, millest oli teadlik ka selle omandanud kolmas isik T.V.. Kuna varasematest karistustest, s.h lisakaristuse kohaldamisest, hoolimata on F.B jätkanud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist, kasutades selleks sel korral endale kuuluvat mootorsõidukit, siis leiab kohtunik, et tema edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud temale kuriteo toimepanemise ajal kuulunud, kuid vahetult peale seda konfiskeerimise vältimiseks ema nimele vormistatud sõiduauto kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. F.B menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot, kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti ja tunnistaja sõidukulu 20 eurot. Arvestades F.B töökoha puudumist ning temalt väljamõistetavate menetluskulude summat leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa. Peet Teidearu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.