4-12-6733/5

4 – 12 – 6733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 6733 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja, tõlk Ilja Malštšukov Väärteoasi U.U väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi – väärteoprotokoll AB 1330023, 12.12.2012.a. Menetlusalune isik U.U , isikukood XXX, elukoht: XXX töökoht: PT Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht
2. jaanuaril 2013.a, Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat, menetlusalune isik Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.U (kakskümmend) päeva. LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 20 U.U-le mõistetud arest 20 päeva kuulub ärakandmisele KarS § 66 alusel ositi a’ 4 päeva korraga Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning arest peab olema ärakantud hiljemalt
3. aprilliks 2013.a. Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada U.U suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav
4. veebruaril 2013.a. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Rutt Riibergi (Riiberg) poolt on 12.12.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1330023 selle kohta, et U.U juhtis 12.12.2012.a. kella 03:30 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Sõpruse pst. 18 juures, liikudes Linnu tee poole, mootorsõidukit Renault Megane registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus U.U LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. U.U tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ning selgitas, et juhtimisõigust ei ole temal
5. aastast. Tänaseks on endale nüüd kindla töökoha saanud. Töötab roomikekskavaatoril, seal juhtimisõiguse olemasolu vaja ei ole. Saab nüüd teisiti sissetulekut teenida. Auto, millega rikkumise toime pani, oli rendiauto. Eelmistest arestidest osad olid kantud ositi ja osad järjest. Hetkel tal juhtimisõigust ei ole. Uuris, et roomikekskavaatori juhtimiseks kinnisel territooriumil juhtimisõigust vaja ei ole. U.U avaldas, et ta on karistusega nõus. Eelmised karistused on ära kandnud. Palub võimalusel asendada arest üldkasuliku tööga. On saanud endale töökoha ja aresti kandmisel ta kaotaks selle. Ta saab aru, et ühele päevale arestile vastab 2 töötundi ja töö mittetegemisel pööratakse need töötunnid tagasi arestiks. Kui kohus ei nõustu asendama aresti üldkasuliku tööga, siis ta palub võimalust aresti kandmiseks osade kaupa. Kui ta läheb järjest aresti kandma, siis ta kaotab selle töökoha. Praegu töökoha leidmine ei ole kerge, eriti selles vanuses, kus tema on. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on U.U rikkumise toime pannud ja see on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Tegemist on tahtlikult toime pandud teoga, kuivõrd isik oli teadlik, et tal pole juhtimisõigust. Tegemist on isikuga, keda on varasemalt korduvalt karistatud arestiga,
6. aastal kolmel korral. Menetlusalune ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab endiselt rikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja ei ole nõus aresti asendamisega üldkasuliku tööga Kohtuväline menetleja leiab, et kuivõrd isikut on varem korduvalt karistatud samalaadse teo eest, karistus sanktsiooni keskmises määras ei ole avaldanud mõju, mistõttu tuleb seekord karistada karmimalt – arestiga 20 päeva. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et U.U süü LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 12.12.2012.a. on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses 12.12.2012.a ja kohtuistungil 23.01.2013.a antud ütlustega, milles tunnistab oma süüd mootorsõiduki juhtimisel juhtimisõigust omamata. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Rutt Riiberg otsustas 12.12.2012.a. kõrvaldada U.U mootorsõiduki Renault Megane registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 2 liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni. U.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 17.12.2012.a. U.U kehtivaid juhilubasid ei olnud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna patrullpolitseinik Igor Kiršner kõrvaldas 21.10.2012.a. U.U mootorsõiduki Ford Focus, registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. U.U on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kui ka arestidega. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – U.U-le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 12.12.2012.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse kohaldamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – U.U teadis, et tal ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid vaatamata sellele asus U.U mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud U.U käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et U.U ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on U.U varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas korduvalt juhtimisõiguseta juhtimise eest. Karistusregistri andmetel on isikul 17 kehtivat karistust. Seega ei ole U.U hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et U.U on karistatud korduvalt rahatrahvidega, millised on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Rahatrahv on end kohtu hinnangul karistusliigina 3 ammendanud ja vältimatult vajalik on U.U karistamine raskemaliigilise karistusega. U.U on juba varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest arestidega ning varasemad arestid ei ole teda mõjutanud lõpetama õigusrikkumisi. Sellises olukorras on aresti kohaldamine vajalik, et veenda isikut vajaduses liikluses õiguskuulekalt käituda. Arvestades eeltoodut on põhjendatud U.U karistamine sanktsiooni keskmisest määrast pikema arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Taotluse osas, mis puudutab aresti asendamist üldkasuliku tööga, peab kohus vajalikuks osundada EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni 2003.a. lahendile nr. 3-1-1-84-03 milles Riigikohus on, et üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio abinõuga ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Samas ei tähenda eeltoodu, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalused oleksid piiramatud. Kohtu hinnangul laieneb nimetatud seisukoht ka arestile, kui isiku vabadust täielikult piiravale karistusliigile. U.U ei ole antud juhul isikuks, kelle puhul oleks üldkasuliku töö kohaldamine viimaseks võimaluseks ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. U.U on varem korduvalt karistatud arestiga, sealhulgas kahel korral ajal, kui seadus võimaldas asendada aresti üldkasuliku tööga. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus võimalikuks kohaldada U.U suhtes aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti ärakandmiseks tähtaja, kuni 01.04.2013.a, määramist. Samuti on antud tähtaeg kohtu hinnangul piisav selleks, et isik saaks piisava ajavaruga korraldada oma eemalolekut tööelust. Kohus loeb KarS § 66 lg 1 mõistes mõjuva põhjusena aresti ositi kandmise võimaldamiseks vajadust tööasjade organiseerimiseks. Leili Raedla Kohtunik 4