Prokuröri abi Deniss Medvedev Süüdistatav Tõkend Kaitsja elukoht XXX, isikukood: XXX, F.D kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus, töökoht: VM; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral ja nimelt Harju Maakohtu 10.10.2012 kohtuotsusega
järgi kokkuleppemenetluses vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg - 1 päev, kandmata karistus 2 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud ja kandmata vangistus täielikult täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Katseaja viimane päev on 09.10.2015. Lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheks kuuks /tl 26-27/; 4 kehtivat väärteokaristust /tl 24-25 /. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 27.04.2013 Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.D
järgi mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
73 lg 4; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 10.10.2012.a. Harju Maakohtu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
27.04.2013.a. kuni 29.04.2013.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Vastavalt
1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vabastada kinnipeetud F.D kohtusaalis.
lg 1 p 1 kohaselt ära võtta F.D ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. LS § 127 alusel on F.D kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel F.D ´ile kuuluv mootorsõiduk BMW (mudel: 750I L, VIN-kood: XXX) registreerimismärgiga XXX kui kuriteo toimepanemise vahend. 5 Välja mõista F.D ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 151 (ükssada viiskümmend üks) 20 senti riigituludesse. Selgitusse märkida „F.D 1-13-3923, sundraha“ ja „F.D 1-13-3923, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole 2 kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa F.D süüdistatakse selles, et tema, 27.04.2013.a. kella 22:45 paiku Harju maakonnas Maardu linnas Keemikute ja Ringi tänavate ristmiku juures, juhtis mootorsõidukit BMW (mudel: 750I L) registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Süüdistatava väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholi vähemalt 0,94 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise tahtliku tegevusega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid selle kohta, et juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 4 p-le 1 loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani F.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Karistuse liik ja määr:
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava F.D karistamist vangistusega 5 (viis) kuud.
lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 5 (viie) kuulist vangistust Harju Maakohtu 10.10.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 29 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.04.2013.a. kuni 29.04.2013.a., s.o kolm päeva, lugedes ärakandmata karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva.
lg 1 alusel asendada mõistetud ja ärakandmata vangistus (7 kuud 26 päeva, s.o päevadesse ümberarvutatuna 236 päeva) üldkasuliku tööga 472 (neljasaja seitsmekümne kahe) tunni ulatuses (ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd).
lg 3, 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud, mille kestel peab F.D järgima
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 alusel võtta F.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Süüdistatavale F.D-le kuuluv mootorsõiduk BMW (mudel: 750I L, VIN-kood: 3 XXX) registreerimismärgiga XXX konfiskeeritakse
Kokkuleppest nähtuvalt nõustus F.D ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava F.D poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab F.D süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab F.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et F.D ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-12. F.D ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et F.D varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et F.D ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 112-2353. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust. F.D ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu kokku 151.20 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.