Toimik nr 1-11-13709 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.märtsil 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-13709 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu R.M , isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta R.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt R.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 96 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 80 eurot, ning käibemaks 16 eurot). Välja mõista R.M-ilt kriminaalmenetluse kulud: 96 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. R.M tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 14.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 16.01.2012 kohtuotsusega tunnistati R.M süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse algus 17.10.2011 ja lõpp 13.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.02.
- Kinnipidamisasutusest R.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanedes asub elama vanemate juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on põhiharidus. Ametlik ja püsiv töökogemus isikul puudub, omab kogemusi põllumajanduses ja autoremondis. Vanglas on töötanud majandustöödel. Vabanemisel töökoht puudub. Isik tarvitas enne kinnipidamist 3 kuu jooksul vähemalt kolm korda nädalas amfetamiini. Narkootikume tarvitas koos alkoholiga. On läbinud sõltuvuse tarvitamise muutumisele suunatud sotsiaalprogrammi „xxx“. Joobeseisundis ei kontrolli isik oma käitumist, mille tagajärjel on pannud toime vägivallaga kuritegusid. Isik pani uue kuriteo toime olles katseajal. Kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja väärteokorras 36-l korral. Isik on väidetavalt vabanemisel nõus kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 81% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 58%. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda vanemate juurde aadressile xxx. Tegemist on perekonnale kuuluva eramajaga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Perekond on majanduslikult toimetulev, kinnipeetava vanemad töötavad. Ametlik ja püsiv töökogemus kinnipeetaval puudub. Isiku kriminaalset käitumist iseloomustavad peamiselt varavastased kuriteod ja väärteod, mis on toime pandud alkoholijoobes ja grupis. On alkoholijoobes käitunud vägivaldselt, pannes toime röövi. Väärteokorras on karistatud ka alkoholijoobes juhtimise eest. Varasema käitumise põhjal võib eeldada, et alkoholi tarvitamise ja kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise jätkamine on peamiseks uue kuriteo sooritamise riskideks vabaduses. Tallinna Vangla riskihindamise andmete järgi on R.M hakanud alkoholi tarvitamise probleemi tunnistama. R.M on tunnistanud ka narkootikumite tarvitamist enne vangistust. R.M-ile on antud varasemalt ühel korral võimalus kanda oma karistus ära vabaduses, määrates ta käitumiskontrollile. R.M jätkas ka katseajal õigusrikkumiste toimepanekut, kannab käesolevat vangistust katseajal toimepandud kuritegude eest. R.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava R.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, lähtudes mh iseloomustuses uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele antud hinnangust. Kaitsja toetab kaitsealust. Isikul on tugev toetus vanemate näol, mõlemad töötavad, pere on majanduslikult rahuldavad seisundis. Süüdimõistetu ise on motiveeritud elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et R.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. R.M on teist korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isik Pärnu Maakohtu 30.05.2011 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7,8, § 215 lg 2 p 1,2, § 424, § 199 lg 2 p 7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, millest kuulus kohesele kandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat. Vangistuse algus 26.12.
- Vabastatud 22.06.2011 seoses osalise vangistuse ärakandmisega. Käesoleval ajal kannab R.M karistust katseajal toimepandud varguse eest grupi poolt ja süstemaatiliselt. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-12) on näha, et kinnipeetavat on 29 korral karistatud väärteokorras, nendest 13 korral Alkoholiseaduse § 71 alusel ja 8 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja kriminaalhooldus R.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust teavitamiskohustuse mittetäitmise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „xxx“ ja töötanud majandustöödel. Isikul on isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 16.05.
- Vabanedes asub R.M elama vanemate juurde aadressile xxx. Vabanedes puudub kinnipeetav kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Kinnipeetava vanemad töötavad ja nad on nõus kinnipeetavat vabanemise korral majanduslikult toetama. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades R.M-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (esimesel korral karistatud röövimise, asja omavolilise kasutamise, varguse ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, teisel korral süstemaatiliselt ja grupis toimepandud varguste eest), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus kuritegu ja väärteod), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseaja jooksul pani süstemaatiliselt toime vargusi. Seega kriminaalhooldus ei osuta R.M-ile piisavalt mõju. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja vanemate toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 3
(4)vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.M-i temale Pärnu Maakohtu 16.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)