4-12-6520/9

(5)trahviühikuni, millele vastab kakskümmend

(20)eurot. Rahatrahvi on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Rahatrahv tuleb tasuda ühele kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangakontodest. Kui rahatrahv ei ole selle aja jooksul täies ulatuses tasutud ja menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ei ole kohtuotsuse peale esitanud kaebust, pööratakse kohtuvälise menetleja otsus sundtäitmisele. Saata otsus kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Veljo Viiloli tasuks menetlusest osavõtu eest nelisada kümme

(410)eurot ja 40 senti. Summa sisaldab käibemaksu. Tasu jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta samast päevast arvates 7 päeva jooksul sellest maakohtule kirjalikult teatama. Asjaolud ja kaebuse sisu Kaevatava otsuse kohaselt juhtis I.E 23.oktoobril 2012.a. Rapla maakonnas Märjamaal Laane tänaval mopeedi omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, sõidutas tagaistmel kaaslast, kellel ei olnud peas kaitsekiivrit ja mopeedil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kohtuväline menetleja on määranud raskemat karistust ette nägeva liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut s.o. 160 eurot. I.E leiab, et temale kui alaealisele on trahv on liiga kõrge ja palub karistuse kergendamist. Kaitsja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada kas menetlusnormide olulise rikkumise tõttu või Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg. 1 p.1 järgi otstarbekuse kaalutlustel. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja oleks pidanud väärteoprotokolli koostamisest viivitamatult teatama ühele I.E vanematest. Tegu toimus 23.oktoobril 2012.a. kell 15.42 ja I.E emale teatati väärteost alles kell 18.50, mida ei saa lugeda viivitamatuks teatamiseks. Nii rikkus kohtuväline menetleja Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 70 lg. 3-1 nõudeid. I.E vanemad ei saanud sel põhjusel menetluses osaleda ega tuua esile kergendavaid asjaolusid. Teada on, et mopeedi andis sõita täisealine isik ja tagaistmel sõitnu keeldus vaatamata I.E nõudmisele kiivrit pähe panemast. Alaealise vanema juuresolek väärteoprotokolli koostamisel on vajalik just õigustest arusaamiseks. I.E on avaldanud, et kohtuväline menetleja ei selgitanud neid õigusi piisavalt ega arusaadavalt. Kaevatavas otsuses on küll märgitud kergendava asjaoluna kahetsus, kuid tegelikult ei ole karistuse määramisel seda arvestatud. Nii on kohtuväline menetleja rikkunud V™S § 150 lg. 2 mõttes oluliselt menetlusnorme. Karistus ei vasta teo raskusele, toimepanemise asjaoludele ja I.E isikule. I.E on Märjamaa Gümnaasiumi 8.klassi õpilane ja oli teo toimepanemise ajal 14 aastane. Trahv karistab sisuliselt vanemaid, kelledele ei ole midagi ette heita. Klassijuhataja iseloomustab I.E igati positiivselt. Seega on ka alus lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlustel. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei loe kaebust põhjendatuks ja palub jätta otsus muutmata. Väärtegude toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, liiklusregistri andmebaasi väljavõtte ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kaebus on napp ja paljasõnaline ja sellest ei ole võimalik aru saada kaebaja tegelikku soovi ega põhjendusi. Karistuse määramisel on kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. Kolme väärteo eest on määratud üks karistus kõige raskema eest. Suurim karistus liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi on rahatrahv kuni sada trahviühikut. Samuti on karistuseks ette nähtud arest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades on karistus piisav, sest just praegu on vajalik mõjutada alaealist õiguskuulekale käitumisele. Kui menetlusalusel isikul ei ole võimalik rahatrahvi tasuda ja puudub vara, millele sissenõuet pöörata, siis on võimalik rahatrahv asendada aresti või üldkasuliku tööga. Väärteoprotokolli koostanud ametnik soovis I.E emale helistada koheselt pärast protokolli koostamist, kuid ei õnnestunud ühendust saada. Kaitsja kinnitab, et kaassõitja keeldus kiivrit pähe panemast, kui I.E ütlustest nähtub, et mopeedi omanikul ei olnud teist kiivrit. I.E oleks pidanud üldse sõitmisest keelduma, kuid pani ohtu nii enda kui ka kaassõitja. Kohtu seisukoht Süüks arvatud väärtegude koosseis on I.E käitumises tõendatud ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välisavad asjaolud. Asjas ei ole vaidlust, et I.E mopeedi juhtis ja mopeedi tagaistmel olnud sõitjal puudus kaitsekiiver. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga, et kohtuväline menetleja rikkus V™S § 70 lg. 3-1 nõuet. Seadusest ei tulene, et alaealise vanemat tuleb alaealisele väärteoprotokolli koostamisest eelnevalt informeerida. Samuti ei näe seadus ette aega, mille jooksul tuleb alaealise vanemale väärteoprotokolli koostamisest teatada. Väärteoprotokollil on märgitud, et I.E emale teatati sündmusest samal päeval kell 18.50 ja süüks pandav tegu toimus kell 15.42. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et alaealise vanema viibimine väärteoprotokolli koostamise juures oleks taganud paremini lapse õiguste kaitse ja aidanud välja tuua kergendavaid asjaolusid. Nõustuda tuleb, et väärteoprotokolli tagaküljel olevate seadusetekstide sisu võib protokollile alla kirjutamise ajal jääda arusaamatuks, kuid menetlusalune isik saab protokolli koopia kätte ja tal jääb piisav aeg, et oma õigustega tutvuda ja neid teostada s.h. väärteoprotokollile ammendav vastulause esitada. I.E on väärteoprotokollil allkirjaga kinnitanud protokollist koopia saamist. Seega pidi ta juba samal päeval saama koos vanematega olukorda arutada ja ei olnud mingit takistust kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga tutvumiseks ja vastulause esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust heita kohtuvälisele menetlejale ette menetlusnormide rikkumist. Kohus ei pea võimalikuks väärteoasja menetluse lõpetamist ja otsuse tühistamist ka otstarbekuse kaalutlustel vastavalt V™S § 30 lg. 1 p.1. Mopeediga sõitmine toimus alevis tänaval, kus on ka teisi liiklejaid ja tagaistmel oli kiivrita kaassõitja. Niisugusel juhul ei ole õige väita, et asjas puudub avalik menetlushuvi ja et karistus ei ole otstarbekas. Küll aga peab kohus vajalikuks vähendada karistust. KarS § 57 lg. 2 kohaselt võib karistus kohaldamisel arvestada seaduses mitte loetletud kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on arvestanud kahetsust, kuid kohus peab vajalikuks arvestada karistuse määra valikul ka fakti, et menetlusalune isik oli väärtegusid toime pannes alles 14 aastane, kes ilmselgelt ei suuda tegude keelatusest ja karistatavusest aru saada nii, nagu täiskasvanud. Ühelt poolt oli mopeediga sõitmaminek küll tahtlik tegu, kuid teiselt poolt ajendas seda ahvatlus niisugust sõidukit ise juhtida. Kaaslane istus mopeedile vabatahtlikult ja pidi aru saama, millisesse ohtu ta end seadis. I.E ei võtnud mopeedi kusagilt oma algatusel. Kogu sündmus sai võimalikuks üksnes seepärast, et omanik andis mopeedi sõitmiseks. Neil põhjustel kohus leiab, et karistus süüks pandud väärtegude eest võib jääda selle karistusliigi alammäära lähedale. Indrek Saar Kohtunik