KOHTUOTSUS 1-13-4191 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.mail 2013.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-4191 (13230200210) Kohtukoosseis Ko

§ 424järgi.

Prokuröri abi Natalja Kutepova Süüdistatav Tõkend Kaitsja elukoht xxx, isikukood: xxx, kodakondsus: P.I EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus, töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: viimati 19.10.2010.a.Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

alusel tingimusliku vangistusega 8 kuud katseajaga 24 kuud ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6.k. Väärteokorras on karistatud 10-l korral; Kahtlustatavana kinnipidamine alates 04.05.2013 Kadi Mägi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.I

§ 424

järgi mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

04.05.2013.a. kuni 06.05.2013.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust. Kandmata karistus 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt

§ 69asendada P.I ´ele mõistetud 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust üldkasuliku tööga

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vabastada kinnipeetud P.I kohtusaalis.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt ära võtta P.I ´elt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. LS § 127 alusel on P.I kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel P.I ´ele kuuluv mootorsõiduk Renault Laguna reg.nr. xxx, VIN- kood XXX4, reg. tunnus XXX, ehitusaasta 2002, kui kuriteo toimepanemise vahend. 5 Välja mõista P.I ´elt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada nelikümmend) eurot riigituludesse ja kaitsjatasu kokku 108 (ükssada kaheksa) eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „P.I 1-13-4191, sundraha“ ja „P.I 1-13-4191, kaitsjatasu.“ KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Kohtuotsuse põhiosa P.I juhtis 04.05.2012.a. kella 20.27 paiku Harjumaal, Viimsi vallas, Laiaküla külas, Muuga tee 12 juures mootorsõidukit Renault Laguna reg.nr. xxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,06 mg/l laiendmääramatusega 0,10, lõplik tulemus 0,96 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani P.I toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Karistuse liik ja määr:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.I `ele karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg.1 korras arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega- 04.-06.05.2013.a. /3 päeva/, seega karistuseks mõista 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 714 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 24 kuud. Määrata P.I üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on P.I kohustatud järgima

§ 75

lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg.1 p.1 alusel lisakaristuseks mõista sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9-ks kuuks;

§ 83

lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend - sõiduauto Renault Laguna reg.nr. xxx, VIN- kood XXX , reg. tunnus XXX, ehitusaasta

1. Arestida konfiskeerimisele kuuluv sõiduk Renault Laguna reg.nr. xxx kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus P.I ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava P.I poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab P.I süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab P.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 9, 4 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib 3 kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P.I ´el esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Sellisele seisukohale on asunud ka RK oma lahendis 3-1-1-105-
2. P.I ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et P.I varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et P.I ´elt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032; 1-12-5420; 1-12-
3. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumises, arvestades summade suurust ning asjaolu, et isik ei tööta. P.I ´elt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu kokku 108 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4