1-12-11239 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 02. aprill 2013.a. Pärnu Maakohtu, Paide kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-12-11239 (12250100102) Kohtunik I

§ 238lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi Süüdi tunnistada T.K KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista karistuseks kaks

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista T.K-le üks

§ 179

lg 1 p.2 järgi kuulub T.K-lt välja mõistmisele sundraha 480

§ 175lg 1 p 5 alusel toimiku koopiate tegemise kulu 0,45 €.

€ Välja mõista T.K-lt

§ 175

lg 1 p 3, alusel: Sõiduauto Mitsubishi Outlander reg nr xxxxxx hoiutasu OÜ Cosmogroupile 604.61 €. Liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 €. (ekspertiisiakt 12E-LL0039). Autotehniline ekspertiisi maksumus 503 €. (ekspertiisiakt 12E-LA0015). Sõiduauto Jaguar S Type reg nr xxxxxxx hoiutasu OÜ Jossi Autole 796.80 €. Surnu kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 236 €. (ekspertiisiakt nr 12). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € ( ekspertiisiakt nr 11). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € ( ekspertiisiakt nr 13). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € (ekspertiisiakt nr 12). Välja mõista T.K-lt riigituludesse menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4 alusel vandeadvokaat Matti Reinsalu riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 292.80 €. Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.

1. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Menetluskulu summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank AS Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 10220034796011 viitenumber 2800049696; Swedbank Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 221023778606 viitenumber: 2800049696; Danske Bank AS Eesti filiaal Saaja: Rahandusministeerium, kontonumber: 333416110002 viitenumber: 2800049696). Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
2. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise vastava kulu tasumisega on tegemist (sundraha vm), samuti kriminaalasja number ja kes või kelle eest tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Eesti Advokatuuril hüvitada vandeadvokaat Matti Reinsalu`le riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas, s.o. 120 € Asitõend 1- DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Rahuldada tsiviilhagi VÕS § 129 lg 1, 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 1, 5, 8 alusel ning mõista T.K-lt välja matusekulud 700 € ja JT kasutamiskõlbmatute riiete eest 150 € kokku kuulub välja mõistmisele 850 €, milline summa kanda TT arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx hiljemalt 02.05.2013 a. Lk 2 / 12 1-12-11239 Faktilised asjaolud
4. 2012.a. kella 12:14 ajal Järva maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 61 km toimus liiklusõnnetus, kus Tallinna suunas liikunud mootorsõiduk Jaguar registreerimisnumbriga xxxxxxx, mida juhtis kaine juhtimisõiguseta T.K , hakkas liinibussist Temsa Safari reg. nr.xxxxxx, mida juhtis kaine juhtimisõigusega AL, möödasõitu sooritama, mootorsõiduk Jaguar registreerimisnumbriga xxxxxxx, kaotas möödasõidul juhitavuse ja põrkas kokku Tallinna poolt Tartu suunas liikunud mootorsõidukile Mitsubishi Outlander registreerimisnumbriga xxxxxx, mida juhtis kaine juhtimisõigusega TT. Kokkupõrke tagajärjel paiskus mootorsõiduk Mitsubishi Outlander vastassuuna vööndisse ja omakorda kokku liinibussiga. T.K rikkus liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid – juht peab arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, rikkus liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud, rikkus liiklusseaduse § 51 lg 3 p 3, 4 nõudeid – enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid, et sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba ning rikkus liiklusseaduse § 51 lg 4 nõudeid - enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Liiklusõnnetuses sai vigastada mootorsõiduki Mitsubishi juht TT, kellel diagnoositud tervisekahjustused: lülisamba kaelaosa distorsioon (nikastus) ja distensioon (venitus) ning rindkere ja kopsude põrutus; samuti said vigastada: kõrvalistuja RT kellel diagnoositud eluohtlikud tervisekahjustused: põrnavigastus, vasaku neeru põrutus ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas; kõrvalistuja taga olnud TV kellel diagnoositud eluohtlikud tervisekahjustused: peaajupõrutus-põrutuskolded mõlemas otsmiku sagaras, peaajuturse, otsmikuluu joonmurrud, vasakusilmakoopa lae murd, sõelluu murrud, põhiluu keha ja mõlema suure tiiva murrud ja väikse tiiva murd paremal, parema oimuluu joonmurd, vasaku ülalõualuu murd, vasaku sarnaluu sarnakaare murd, vasakpoolse 5.
5. roide murd, kopsude põrutus, peensoole ja sigmasoole vigastus, verevalumid vasakul pool kõhuseinal, vasaku silmamuna põrutus, põrutus-rebimishaavad otsmikul, nahaalused verevalumid näo ja vasaku puusa piirkonnas ning nahamarrastused rindkerel ja vasaku puusa piirkonnas ning sündmuskohal hukkus mootorsõidukis Mitsubishi Outlander taga vasakul istunud kaassõitja JT. Oma tegevusega pani T.K toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas JTi surma, kolmele inimesele raske tervisekahjustuse, mis on kuritegu KarS § 423 lg 1 järgi. Menetluse käik Kohtuistungil jäi ringkonnaprokurör süüdistusaktis esitatud juurde ning palus süüdistatav süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karituseks kaks aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista T.K-le karistuseks üks aasta ja neli kuud vangistust. Süüdistatav tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses süüdi täielikult. Kaitsja leidis, et süüdistus on esitatud kaitsealusele õigesti ning vaidlus kvalifikatsiooni üle puudub. Lk 3 / 12 1-12-11239 Maakohtu seisukoht Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluse korras, mille kohta on süüdistatava vastavasisuline taotlus ning kaitsja ja prokuröri nõusolek. T.K-le on esitatud süüdistus KarS § 423 lg 1 sätestatud delikti juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemises. Kohus analüüsib ja kontrollib T.K-le etteheidetud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt, kas on võimalik tõsikindlalt tuvastatuks lugeda süüdistatava poolt KarS § 423 lg 1 tunnustele vastava teo toimepanemist. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse akt-st nr 2510120006 (I kd tl 2-3) nähtub, et liiklusõnnetuses osalesid T.K, kes juhtis sõiduautot Jaaguar xxxxxx, A L, kes juhtis bussi Temsa Safari xxxxxx ja TT, kes juhtis Mitsubishi Outlanderit xxxxxx ning viimase kaassõitjad RT (oli sõtja esiistmel), TV (oli sõitja tagaistmel vasakul) ja J T (oli sõitja tagaistmel paremal). Liiklusõnnetuses said vigastada T.K , T T, R T, TV ning hukkus JT. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos lisadega (I kd tl 4-29) nähtub, et sündmuskoht asub Järva maakonnas Paide vallas Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa mnt 61 km. Maantee on asfaltkattega kahesuunaline tee, teemärgistusega piiritletud. Sündmuskohal on pikk sirge teelõik. Vaatluse ajal oli teekate lumelörtsi segune. Suurim lubatud kiirus teelõigul on 90 km/h. Liiklusvahendi Temsa Safari reg nr xxxxxx vaatlus (I kd tl 30-37) tõendab, et seoses toimunud liiklusõnnetusega 14.01.2912.a bussi esiklaasis olid mõrad, esistange vasakpoolne nurk deformeerunud, vasakpoolne juhikohal asuv küljeplekk eemaldunud, esimene registreerimismärk eemaldunud, parempoolne poritiib deformeerunud ja värvikahjustused. Parempoolne esimene poritiib kahjustunud ja värvikahjustused. Valgustus ja signaalseadmed olid töökorras, vasakpoolsete esitulede kajutiklaasid on purunenud. Tagavaate peeglid töökorras, klaasipuhastajad nõuetekohased. Sõiduki rehvid vastasid kehtestatud nõuetele, esimene parem rehv purunenud. Tagasivaate peegel olemas ja terve, klaasipuhastajad olemas ja töötavad. Valgustusseadmeid ei olnud võimalik kontrollida, kuna olid purunenud, signaal töötab. Vasak tagumine iste deformeerunud, armatuur paigast nihkunud. Tagumine vasak turvavöö puruks lõigatud. Mootor seoses kinnituste purunemisega paigast nihkunud. Liiklusvahendi Mitsubishi Outlander reg nr xxxxxxx vaatlus (I kd tl 40-45) tõendab, et seoses toimunud liiklusõnnetusega 14.01.2912.a on mootorsõidukil purunenud esi põrkelaud, tuled, esikapott deformeerunud, esi poritiivad deformeerunud, radiaator purunenud, mootor paigast nihkunud, esimene parem velg ja rehv purunenud, esi parem uks deformeerunud, esiklaas purunenud, tagumine parempoolne uks deformeerunud, tagumine reflektor purunenud, tagumine põrkelaud küljest eemaldunud, tagumine klaas purunenud, tagumine vasak tuli purunenud, tagaluuk deformeerunud, tagumine vasak tiib ja uks deformeerunud, taga vasaku külje -ja ukseklaasid purunenud, tagasild paigast nihkunud, esimene vasak velg purunenud. Esirehvid ja tagumine parem rehv survestatud. Vasak rehv tühjenenud. Rehvi mustrisügavused: esimene parem rehv 4.50 mm, vasak rehv 4.23 mm, tagumine parem rehv 4.22 mm, tagumine vasak rehv 4.43 mm. Tagumised tuled purunenud, ei olnud võimalik kontrollida, esituled terved ja pirnid pesades. Signaalseade olemas ja töötab. Klaasipuhastajad olemas ja töötavad. Tagasivaatepeegel salongis puudub. Sõiduki aku purunenud, istmed sõidukis paigast nihkunud. Liiklusvahendi Jaguar S Type reg nr xxxxxx vaatlus, fototabel (I kd tl 64-72) tõendab, et seoses toimunud liiklusõnnetusega 14.01.2912.a on mootorsõidukil esikapoti parem nurk deformeerunud, parempoolsed esituled paigast nihkunud, esi põrkelaud purunenud, Lk 4 / 12 1-12-11239 radiaator purunenud, esi paremtiib esimene osa deformeerunud, tagumine parem uks deformeerunud, ukseklaas purunenud, parem tagumine tiib deformeerunud, pagasiluuk deformeerunud, tagumine põrkelaud purunenud, tagasild auto kere küljest lahti rebitud, tagumine vasaktiib deformeerunud, tagumine vasak uks deformeerunud, vasak esiuks uksepiida juurest deformeerunud, parem peegel nihkunud, parem esivelg purunenud, tagaklaas purunenud, sumbuti deformeerunud ja kere küljest lahti rebenenud, aku purunenud, istmed paigast nihkunud. Liiklustehnilisest ekspertiisaktist nr 12E-LL0039 (I kd tl 74-79) nähtub, et sõiduautode Jaguar reg. märk xxxxx ja Mitsubishi Outlander reg. märk xxxxxx kokkupõrge toimus sõiduauto Mitsubishi suunavööndis. Tehniliselt võib reaalseks pidada, et bussi Temsa bussi suunavööndis. Tehniliselt võib reaalseks pidada, et bussi parempoolse külje riivav kontakt sõiduautoga Jaguar toimus praktiliselt kohas, kus sõiduauto Jaguar liiklusõnnetuse järgselt seisab. Autode liikumiskiirusi ei olnud võimalik arvutuslikult määrata. Liiklusõnnetuse vältimise võimalust saaks antud juhul vaadelda üksnes sõiduauto Mitsubishi ja bussi Temsa Safari juhtide poolt, kuivõrd ohu tekitajaks on antud juhul Jaguar juht. Liiklusõnnetuse vältimise võimalust ei ole arvutuslikult võimalik määrata, kuna ei ole teada sõidukite liikumiskiirused ja trajektoorid enne kokkupõrget, sellest olenemata saab aga Mitsubishi ja Jaguar kokkupõrke osas väita, et kokkupõrke toimumine ei ole välistatud isegi siis, kui sõiduauto Mitsubishi juht oleks jõudnud oma sõiduki peatada, kuna teine sõiduk oleks liikunud kontrollimatult edasi ja tema liikumistrajektoor ei ole üheselt etteaimatav. Bussi Temsa Safari juhi poolt on ilmne, et antud juhul puudus bussi juhil võimalus vältida kokkupõrkeid sõiduautodega Mitsubishi ja Jaguar. Peale omavahelist kokkupõrget liikusid sõiduautod kontrollimatult ning taolise liikumise trajektoore ja ulatusi ei ole kokkupõrke vältimise seisukohast mitte mingil juhul võimalik ette aimata. Sõiduautode Mitsubishi ja Jaguar liikumistrajektoore enne autode kokkupõrget ei ole jälgede puudumisel võimalik määrara. Antud juhul saab üksnes öelda, et sõiduauto Mitsubishi liikus vahetult enne kokkupõrget kindlasti oma suunavööndis ning sõiduauto Jaguar oli kaotanud juhitavuse ja liikus parem külg ees vastassuunavööndis (sõiduauto Mitsubishi suunavööndis). Sõidukite asend kokkupõrgetel, liikumine kokkupõrkest peatumiseni, kujutatud ka skemaatiliselt Autotehnilisest ekspertiisiaktist nr 12E-LA0015 (I kd tl 83-91) nähtub, et sõiduauto Jaguar tehnilise seisukorra uurimisel ei tuvastatud tehnilise rikke tunnuseid, mis liiklusõnnetuse eelselt võinuks juhi tahtest sõltumata mõjutada sõiduki juhitavust Asitõendi vaatlusprotokoll (I kd tl 98-118) Mitsubishi Outlanderist kaasa võetud esemete vaatlus Kannatanu TT kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Kannatanuna ülekuulatud eeluurimisel (II kd tl 1-3) TT (JT isa) nõudis liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju väljamõistmist süüdlaselt (matusekulud 700 eurot ja J. Tseljas olnud riided 150 eurot, kokku 850 eurot). Karistatuse osas märkis TT, et süüdistatav võiks saada karistuseks reaalselt viis aastat vangistust, kuna süüdistataval ei olnud juhtimisõigust, kogemusi. Surnu ekspertiisiaktist nr 12 (II kd tl 9-25) nähtuvad JT sedastatud vigastused ja surma põhjus. JT surma põhjuseks oli liittrauma- pea ja kehatüve kinnine tömp trauma koos peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuste verevalumite, kuklaliigese sidemete rebendi ja mõlemapoolselt roiete hulgi murdudega mitmel keha anatoomilisel joonel koos siseorganite (neerud, maks, kopsud, põrn, soolekinnisti) vigastustega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus. Surm saabus lähteandmetes märgitud ajal ja asjaoludel – Lk 5 / 12 1-12-11239 14.01.

1. JT surnukehal sedastatud järgmised tömbi vägivallaga saadavad tervisekahjustused: peaajupõrutus, traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum mõlema kiirussagara pealmisel pinnal, väikeaju pealmisel pinnal, vasaku oimusagara välimisel pinnal, parema kuklasagara pealmisel pinnal ja sagaratevahelisel alal, veri III, IV ajuvatsakeses ja mõlema külgvatsakese tagumises sarves, kuklasidemete täielik rebend, verevalum kõõlustanul kukla piirkonnas, verevalumid kaela pehmetes kudedes, lülisamba kaelaosa ülaosas, põrutushaav juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas, vasakul pool 3.-
2. roide murd rinnakul kõrvaljoonel, 1.-
3. roide murd eesmisel ja keskmisel kaenlajoonel koos rinnakelme rebendiga
4. ja
5. roide murru kohal, paremal pool
6. –
7. roide murd lülisamba kõrvaljoonel koos rinnakelme rebendiga, verevalumid luumurde ümbritsevates lihastes, paremal pool vaagnalihastes, mõlemat neeru ja neerupealist ning rinnaaorti ümbritsevas rasvkoes, parema neeru mittetäielik rebend, maksa läbistav rebend paremal sagaral, rebendid maksa alumisel pinnal, põrna rebend, parema kopsu rebend, mõlema kopsu põrutus, verevalum paremas neeruvaagnas, südamepauna eesmisel pinnal, põrnaväratis peensoolekinnitis nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kehatüvel ning nahamarrastused mõlema sääre piirkonnas. JT veres ja uriinis etanooli ei olnud. Kiirabikaardi koopia (II kd tl 27) tõendab kiirabi saabumise aega – 12:35 14.01.2012, sealhulgas JT surma aega, 12.40 surma konstateerimine. Kannatanu TT kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Eeluurimisel antud ütluste ja liiklusõnnetuse asjaolude kirjeldava skeemi (II kd tl 28-38) kohaselt hakkas ta Tallinnast Tartusse sõitma 14.01.2012 kella 11.00-12.00 vahelisel ajal. Autos (Mitsubihi Outlander reg nr xxxxxx) olid veel RT, TV ja JT. Kõik olid kained, turvavööd olid kinnitatud. Tallinnast sõitma hakates oli ilm sombune, sadas vähest lund ja oli väike tuisk. Sõiduteel oli palju lund, lumevaalud. Temperatuur oli väljas -3 ja -5 kraadi vahel. Nähtavus oli normaalne. Kiirus oli T. T Tallinn-Tartu maanteel suunaga Tartu poole keskmiselt 85 km tunnis, sõidu ajal põlesid autol tuled. Peale Ardut sõites Tartu poole jõudes sirgele teelõigule, hakkas üks sõiduauto eemalt sooritama suuremast sõidukist Tallinna poole möödasõitu. Sõiduauto sõitis T. T vastu. T. T veel ohtu ei näinud, kuid võttis jala gaasipedaalilt ära ja auto kiirus hakkas vähenema. Kui vastusõitev auto oli peaaegu lõpetamas möödasõitu, et minna oma sõidurajale, siis tegi vastusõitev sõiduauto järsku jõnksu ja vastutuleval sõiduautol tekkis külglibisemine. T. T pidurdas koheselt oma autot, et vältida kokkupõrget. Samal sirgel teelõigul oli tee ääres mõlemal pool teed metallist teepiirded. T. T ei olnud võimalik kuskile kõrvale ära keerata ning külglibisemisse sattunud auto põrkas parema tagumise küljega kokku vastu T.T auto Mitsubishi Outlander xxxxxx esiotsa. Seejärel läks T. T juhitud autol turvapadi lahti ning T. T ei näinud rohkem midagi. Praktiliselt kohe käis teine kokkupõrge vastu T. T autot. Kuhu teine löök tabas, seda T. T ei näinud, kuid ta arvab, et see tuli bussilt. Kogu selle aja oli ta teadvusel ja sai aru, mis toimub. T. T auto jäi seisma ja ta istus juhi kohal edasi, tegi juhipoolse ukse ja turvavöö lahti ning küsis kaassõitjatelt kuidas neil on. R ütles, et seljast tunneb valu, muidu on kõik ok. T vastas midagi, kuid tundus, et ta ajas natuke seosetut juttu. T üritas taga vasakul istuva J rääkida, kuid J ei rääkinud midagi. T. T seletab, et ta ei saanud taha pöörata, et vaadata, kuidas on lood J. Mingi aja pärast tulid möödasõitnud inimesed auto juurde, seejärel tulid päästjad ja kiirabi. Kokkupõrke põhjuseks oli T. T arvamuse kohaselt see, et vastu sõitva auto juht ei arvestanud teeoludega, kiirusega ja juhi vähene kogemus. Vastu sõitnud auto pikivahe T. T autoga oli piisavalt kauge, et oma sõiduratta tagasi sõita, normaalsetes teeoludes. Kannatanu T T soovib, et liiklusõnnetuse tekitanud isik võetaks seaduses ettenähtud korras vastutusele ja saaks oma karistuse ja hüvitaks kahjud. Süüdistatava karistamise jätab kohtu otsustada. Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 11 (II kd tl 45-47) tõendab, et TT esinevad järgmised tervisekahjustused: lülisamba kaelaosa distorsioon (nikastus) ja distensioon (venitus) ning Lk 6 / 12 1-12-11239 rindkere ja kopsude põrutus. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil – toimunud liiklusõnnetuse käigus. T. T esinenud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Kannatanu RT ütluste (II kd tl 53-55) kohaselt hakkas ta koos T. T, TV ja JT Tallinnast Tartu poole sõitma 14.01.2012 kella 11 paiku sõiduautoga Mitsubishi Outlander reg nr xxxxxx. TV ja JT istusid autos taga. Juht oli kaine. Ilm oli tuisune, temperatuur võis olla -3 kuni -
8. Liiklus oli maanteel suhteliselt tihe. Sõidukiirus oli kuskil 80-90 km/h. Kui tund aega kuskil oli sõidetud, siis jõudsime sirgele teelõigule hakkas Tartu poolt Tallinna poole tume sõiduauto mööduma liinibussist, kuid tagasikeeramisel oma sõiduratta kaotas tee keskel olevas lumevaalus juhitavuse ja paiskus risti vastassuunavööndisse. Külglibisemises olnud auto põrkas kokku T. T juhitud autoga. Seejärel tuli teine löök, arvatavasti auto küljele. T. Til olid silmad lahti ja ta tundus adekvaatne, T oli pea meelekohalt verine ja ta oli meelemärkusel. J oli meelemärkuseta, silmad pooleldi lahti ja tundus kehvas seisus. Võõrad inimesed tulid auto juurde ja keegi katsus J pulssi ning öeldi, et tal on nõrk pulss. Kui kiirabi kohale jõudis, tehti vasakpoolne uks lahti ja J T võeti autost välja, seejärel T. V, siis T. T ja R. T. Liiklusõnnetuse põhjuseks oli kannatanu ütluste kohaselt see, et möödasõitu teinud isik ei arvestanud teeolusid ja ilmastikuolusid. R. T soovib süüdlase karistamist kohtu poolt ja et süüdlane saaks šokivangistuse. Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 13 (II kd tl 63-65) tõendab, et RT esinevad järgmised tervisekahjustused: põrnavigastus, vasaku neeru põrutus ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisi – toimunud liiklusõnnetuse käigus. RT esinenud tervisekahjustus (põrnavigastus) on eluohtlik. Kannatanu TV ütluste (II kd tl 68-70) kohaselt hakkas ta koos T. T, R. T ja J. T Tallinnast Tartu poole sõitma 14.01.2012 kella 10:00-11:00 vahelisel ajal sõiduautoga Mitsubishi Outlander. Turvavööd olid kõigil kinnitatud. Ilm oli lumesajune. Sõidu ajal jäi T. V oma ütluse kohaselt magama ning ärkas haiglas voodis ja ei mäleta kokkupõrkest midagi. Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 12 (II kd tl 77-80)tõendab, et TV esinevad järgmised tervisekahjustused: peaajupõrutus – põrutuskolded mõlemas otsmiku sagaras, peaajuturse, otsmikuluu joonmurrud, vasaku silmakoopa lae murd, sõelluu murd, põhiluu keha ja mõlema suure tiiva murrud ja väikese tiiva murd paremal, parema oimuluu joonmurd, vasaku ülalõualuu murd, vasaku sarnaluu sarnakaare murd, vasakpoolse
9. –
10. Roide murd, kopsude põrutus, peensoole ja sigmasoole vigastus, verevalumid vasakul pool kõhuseinal, vasaku silmamuna põrutus, põrutus-rebenemishaavad otsmikul, nahaalused verevalumid näo ja vasaku puusa piirkonnas ning nahamarrastused rindkerel ja vasaku puusa piirkonnas. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et lähteandmetes märgitud viisil- toimunud liiklusõnnetuse käigus. T. V esinenud tervisekahjustused on eluohtlikud. Tunnistaja AL ütluste (II kd tl 83-84) kohaselt oli bussis reisijaid 25, buss liikus suunaga Tallinna poole. Teekate oli lumesegune, võis olla ka libe. Bussi kiirus oli 80 km/h. Kuski kella 12:00 paiku nägi A. L, et sõiduauto Jaguar sõitis temast mööda, Tallinna poole. Auto ei jõudnud veel bussist mööda sõita, kui sõiduauto tagaosa hakkas vastassuunavööndis ette viskama ja tekkis külglibisemine ning sõiduauto Jaguar põrkas kokku Tallinna poolt vastutuleva sõiduautoga. A. L võttis kohe bussil hoo maha ja üritas sõita võimalikult tee äärde, bussi ees olevad kaks autot tiirlesid maanteel, sõiduauto Jaguar põrkas tiirlemise ajal teel kokku A. L juhitud liinibussiga vasakult esinurgaga. Seejärel tiirles Jaguar uuesti teise sõiduautoga kokku. A. L sai seejärel sõiduautodest Lk 7 / 12 1-12-11239 mööda ja jäi seisma. A. L ise viga ei saanud, kuid viga sai liinibuss Temsa Safari xxxxxx. Jaguari kiirus võis olla 90-100 km/h. Kokkupõrke põhjus võis A.L arvates olla selles, et Jaguari juht ei hinnanud vastutuleva sõiduauto kaugust ja ilmastikuolusid. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 85) tõendab, et A. L oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine. Tunnistaja TE ütlused (II kd tl 89-94) sõiduauto Jaguar reg nr xxxxxxx omanik, teab, et juhtus liiklusõnnetus, kus sõidukijuhiks oli tema poeg T.K Väljatrükk Jaguar S Type reg nr xxxxxxx registreerimistunnistusest (II kd tl 93,94) tõendab Jaguari kuulumist TE`le. Tunnistaja HS ütluste (II kd tl 100-102) kohaselt oli ta 14.01.2012 graafikujärgselt tööl ja kella 12 paiku tuli väljakutse, et Tallinn-Tartu mnt 61 km on raske liiklusõnnetus. Ilm oli pilvine, sademeteta, teekate lumelörtsi segune, nähtavus hea, liiklus maanteel tihe. Kiirabi ja päästekomando brigaadid olid kohal. Pärissuuna vööndis teepiirde vastas oli esiotsaga deformeerunud sõiduauto Jaguar ja vastassuuna vööndis tagumise osa teepiirde vastas teine sõiduauto Mitsubishi. Sõiduautost Jaguarist Tartu poole teel oli näha Jaguari tagasilda. H. S läks sõiduauto Jaguar juurde ja küsis dokumente, noormees andis ID kaarti. Juhilubasid ta ei esitanud, kuna ütles, et tal ei ole neid ja et tal ei ole kunagi juhulube olnud. Alkomeeter näitas 0,00 promilli. Noormees vastas küsimuse peale, mis juhtus, et ta hakkas bussist möödasõitu sooritama, möödasõitu lõpetades läks auto külglibisemisse ja ta ei suutnud oma sõiduritta tagasi reastada ning põrkas kokku vastutuleva autoga. Sõiduauto Mitsubishi juurde minnes rääkis H. S T. T, kes ütles, et neil oli autos kokku neliinimest ja kus keegi istus. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (II kd tl 103) tõendab, et T.K oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kaine T.K ütluste (II kd tl 104-106,109-112) kohaselt hakkas ta Tartust Tallinna sõitma 14.01.2012 kuskil 10.15 paiku sõiduautoga Jaguar xxxxxx. Auto dokumente kaasas ei olnud, kaasas oli ainult ID kaart. T.K arvas, et auto on kindlustatud. Sõiduautol olid nõuetekohased talverehvid. Tallinn-Tartu mnt-l olid lumevaalud. Sõidu ajal oli turvavöö kinnitatud. Esi -ja tagatulede põlemist ei kontrollinud enne sõidu alustamist. Kojamehed olid töökorras. Ei oska öelda, kas 14.01.2012 oli Jaguaril kehtiv tehniline ülevaatus. T.K oli jõudnud sõita Tallinn-Tartu maanteel kiirusega 70 km/h kui jõudis järgi liinibussile ning otsustas sellest mööda sõita. Kuna teelõik oli sirge ja nähtavus normaalne, siis otsustas bussist mööda sõita. T.K nägi vastutulevat autot, kuid otsustas, et auto on piisavalt kaugel ja suudab oma autoga liinibussist mööda sõita. T.K pani vasaku suunatule põlema ja hakkas liinibussist möödasõitu sooritama vastassuunavööndisse ja pani autol kiirust juurde. Jõudes liinibussi kõrvale kaotas auto juhitavuse ja hakkas sõiduteel külg ees libisema vastassuuna vööndisse. Järgmisena mäletab T.K vaid seda, et käis kõva pauk ja tema poolt juhitud sõiduauto jäi maatee ääres oleva teepiirde vastu seisma. Jaguar oli liiklusõnnetuse tagajärjel deformeerunud, endal T.K valu ei tundud. Liiklusõnnetuse põhjuseks toob T.K , et ta ei hinnanud õigesti tee –ja ilmastikuolusid ja vastusõitva sõiduauto kaugust ning vähese sõidukogemuse ja hooletuse. T.K tunnistab oma süüd, et tekitas liiklusohtliku olukorra, mis lõppes ühe isiku surmaga. Ta kahetseb, et rooli istus. Maanteeameti teatis (II kd tl 127) tõendab, et T.K ei oma juhtimisõigust. Maanteeameti teatis (II kd tl 129-130) tõendab, et Jaguar S Type reg nr xxxxxx on registreeritud Läti Vabariigis. Eesti Liikluskindlustus Fondi teatis (II kd tl 132-134) tõendab, et Jaguar S Type reg nr xxxxxxx ei omanud liiklusõnnetuse ajal kohustuslikku liikluskindlustuslepingut. Lk 8 / 12 1-12-11239 Kohtuliku uurimise käigus kohus tuvastas, et süüdistatav rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid sellega, et isik oleks pidanud arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piirides. Liiklusseaduse § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik kellel on vastava kategooria juhtimisõigus. Nimetatud õigust T.K ei omanud. Liiklusseaduse § 51 lg 3 p 3,4 järgi peab mootorsõiduki juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõit ei takista teisi liiklejaid, et sõidurada, millele juht suundub on piisavas ulatuses vaba. Kohtuliku uurimise käigus tunnistas süüdistatav, et asunud möödasõidule nägi, et tema suunas vastu sõidab mootorsõiduk. Seega kohtu hinnangul T.K enne möödasõidu alustamist ei veendunud, et sõidurada on piisavas ulatuses vaba. Liiklusseaduse § 51 lg 4 kohaselt peab juht veenduma enne möödasõidu alustamist, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kohtule esitatud liiklusvahendite ülevaatusest, liiklustehnilisest ekspertiisiaktist, samuti sõidukite asendist kokkupõrkel ning ka süüdistatava enda ütlustega saab kohus teha järelduse, et mootorsõiduki juht ei arvestanud õigesti tee ja ilmastiku olusid, samuti vastusõitva sõiduki kaugust mille tõttu jäi möödasõit katkestamata, mis ilmselt oli seotud süüdistatava vähese sõidukogemusega. Nimetatud põhjuste olemasolu tunnistas täielikult ka süüdistatav T.K. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht s.o isik, kes faktiliselt juhtis sõidukit, seejuures pole oluline, kas sõidukit juhtival isikul oli juhiluba või juhtis ta sõidukit juhiloata. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab käsitletav süüteokoosseis ettevaatamatust nii sõiduki liiklus või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes, kui sellega põhjustati raske tervisekahjustus või inimese surm. KarS § 423 lg 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseisu realiseerimiseks piisab kui isik tegutses vähemalt hooletusega KarS § 18 lg 3 järgi. Ettevaatamatuse nõrgemaks vormiks oleva hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisusele ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise tavaga. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Süüdistatav T.K ja tema kaitsja etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid esile ei toonud, samuti pole tuvastanud kohus selliseid asjaolusid Lk 9 / 12 1-12-11239 kohtumenetluse käigus. Kohus asub seisukohale, et T.K ja tema poolt KarS § 423 lg l järgi tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine tuleb lugeda õigusvastaseks. Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toime panemises süüdi. Isik on toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e süüksarvamist tegijale. Süü mõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsus normivastase käitumise kasuks situatsioonis kus on võimalik käituda seaduskuulekalt. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et T.K 14.01.2012 a kella 12.14 paiku Tallinn Tartu Võru Luhamaa mnt 61 kilomeetril sõites sõiduautoga Jaguar suunaga Tallinna poole olles kaine, juhtimisõiguseta, hakates mööda sõitma liinibussist kaotas möödasõidul juhitavuse ja põrkas kokku Tallinna poolt Tartu poole liikuva mootorsõiduki Mitsubishi Outlanderiga ning kokkupõrke tagajärjel paiskus sõiduk vastassuuna vööndisse ja omakorda kokku liinibussiga. Liiklusõnnetuses sai vigastada Mitsubishi Outlanderi juht, TT, kaassõitjad RT, TV ja sündmuskohal hukkus JT Kohus leiab, et selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KarS § 423 lg 1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud teabe kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistus KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud nii inimese, kui ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse terviku kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Seega karistuse mõistmisel on kohtul vajalik kõigi õiguslike tingimuste arvestamist. Etteantud õiguslikes piirides jääb kohtul teatud otsustamisvabadus, mis ei kuulu õiguslikule regulatsioonile. Karistuse mõistmine on selles mõttes õiguslikult reguleerimata ja teaduslikult tuvastamatu suhteakt kohtuniku ja süüdistatava vahel, mis ei sõltu mitte ainult süüdistatavast vaid ka kohtuniku siseveendumusest. (RK lahend 3-1-1-79-03 p 11). Süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle tema poolt toimepandud teos ning motiveeriks süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega karistuse kohaldamine läbib kindlad etapid. Karistusraamid tehakse kindlaks eriosa normis sisalduvas sanktsioonis . KarS § 423 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni kolm

§ 175

lg 1 p 3, alusel: Sõiduauto Mitsubishi Outlander reg nr xxxxxx hoiutasu OÜ Cosmogroupile 604.61 €. Liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 457 €. (ekspertiisiakt 12E-LL0039). Autotehniline ekspertiisi maksumus 503 €. (ekspertiisiakt 12E-LA0015). Sõiduauto Jaguar S Type reg nr xxxxxx hoiutasu OÜ Jossi Autole 796.80 €. Surnu kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 236 €. (ekspertiisiakt nr 12). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € (ekspertiisiakt nr 11). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € ( ekspertiisiakt nr 13). Isiku kohtuarstlik ekspertiisi maksumus 61 € (ekspertiisiakt nr 12). Välja mõista T.K-lt riigituludesse menetluskulud:

§ 175

lg 1 p 4 alusel vandeadvokaat Matti Reinsalu riigi õigusabi eest koos 20 % käibemaksuga 292.80 €. Asitõendid ja tõkend DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tõkendit kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi lahendamine Rahuldada tsiviilhagi VÕS § 129 lg 1, 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 1, 5, 8 alusel ning mõista T.K-lt välja matusekulud 700 € ja JT kasutamiskõlbmatute riiete eest 150 € kokku kuulub välja mõistmisele 850 €, milline summa kanda TT arveldusarvele nr xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx hiljemalt 02.05.2013 a. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Igor Pütsep Kohtunik Lk 12 / 12