Obsah (5)

§ 263§ 74§ 78§ 75§ 56

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2011, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-1568 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekre

§ 263

p 1,4 järgi Süüdistatav H.O , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 30.04.2009 Viru Maakohtu poolt

§ 263

p 1,4 järgi rahalise karistusega 4000 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, rahatrahvid tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.O

§ 263p 1,4 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2

§ 74

lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust ning ülejäänud 3 (kolme) kuud vangistust ei pöörata

§ 74

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui H.O ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel hakkab H.O-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ning

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Tõkend elukohast lahkumise keeld H.O suhtes tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. H.O karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista H.O-lt menetluskuluna sundraha 417,03 (nelisada seitseteist eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik (asukoht Põhja allee 12-16, 30324 Kohtla-Järve) kasuks 753,67 (seitsesada viiskümmend kolm eurot ja 67 senti, s.h. on käibemaks 20%, s.o. 125,61 eurot) eurot v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt määratud korras süüdistatava H.O kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.O-lt menetluskuluna kaitsjatasu 556,10 (viissada viiskümmend kuus eurot ja 10 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista H.O-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 9,29 (üheksa eurot ja 29 senti) eurot riigituludesse. H.O tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. novembrist 2011 (seega hiljemalt
3. novembriks 2011). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav 3 maakohtu kantseleis alates
4. detsembrist
5. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
6. detsembrist 2011 (seega hiljemalt
7. detsembriks 2011). SÜÜDISTUS H.O on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles alkoholijoobes ja viibides koos A Jega 15.08.2010 kella 03.00 paiku xxxx asuva Xxxxi ees, pärast seda, kui A J tungis kallale A Kele, lüües kannatanule küünarnukiga vastu pead, mille tulemusena A K kukkus ning juba maaslebavat kannatanut lõi tema koos A Jega jalgadega kehasse; A Kele appi läinud alaealisele T Tele lõi A J rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu ukseklaasi ning seejärel A J lõi kukkunud T Tele korduvalt jalaga kehasse ning vahele läinud alaealisele J Uile lõi rusikaga vastu õlga; Seejärel sekkus peksmisse tema, tõugates hooga J Ui vastu seina ning lõi J Uile korduvalt rusikaga näkku ning kui kannatanu vajus kükakile, lõi viimast veel põlvega näkku; pärast seda, kui J U haaras temast ründe takistamiseks kinni, kukuti koos kõrtsi siseruumi baarileti ette, kus tema lõi püstitõusvale J Uile rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu uuesti kukkus ning seejärel lõi korduvalt J Uile jalaga kehasse, rikkudes oma tegevusega Xxxxis viibinud inimeste rahu ja avalikku korda ning põhjustades A Kele füüsilist valu ning J Uile füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pea põrutuse. Seega H.O, rikkudes avalikku korda ja häirides teiste isikute rahu, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, pani toime

§ 263p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID Süüdistatav H.O ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava H.O sõnul tuli tema kõrtsi enne kella

1. Kuna oli nädalalõpp, siis oli kõrtsis palju rahvast. Tema oli A Jest vasakul lauas, nende vahet oli umbes 5 meetrit. See oli kõvasti peale südaööd, mitu tundi hiljem, võis olla kella 3 ajal, kui ta nägi, et A Jel on abi vaja. Rahvast oli terrassil hästi palju ja ta ei saanud aru, mis toimus, kuidas see hakkas ja mitu inimest A Jt ründas. A J teda appi ei palunud, kuid kui näed, et 3 inimest on tema kallal, siis on selge, et tal on abi vaja. Riietest tõmmati, kuid ta ei saanud aru, kes kust keda tõmbas. H.O oma sõnul võttis ühest inimesest kõvasti ümbert kinni ja tõmbas viimase ära. Ta ei löönud seda inimest. Kui ta teist inimest ära tõmbas, siis see teine inimene lõi teda, tema sai löögi ja tõukas selle inimese vastu seina. Siis see inime ne lõi teda uuesti vastu. Ta lükkas seda inimest uuesti, see inimene kukkus, tõusis püsti ja haaras tal jalgade ümbert kinni, mispeale nad komistasid pingi otsa ja kukkusid baari sisse. See lõppes nii, et tema oli pikali maas ja hoidis J Uil kõvasti kaela ümbert kinni, J U oli tema peal, üritades teda mitu korda lüüa. H.O väitel oli A P see, kes tuli vahele ja ütles, et aitab küll, võttes J Uil kätest kinni ja visates ta põrandale maha, peale mida viimane tõusis püsti ja jooksis kohe WCsse. Baaris leti taga nägi ta baarmenitest T Oi, teist baarmeni ta ei näinud. J Ui ninaluu katki minemist põhjendas H.O selliselt, et kuna ta hoidis J Uit kinni, et viimane ei lööks, siis võis küünarnukk vastu nina minna. H.O sõnul olid tal riided katki ja verised, vasaku kulmu kohal oli tal muhk ja parem käsi oli ka väga valus. Kui nad ära läksid, siis A J rääkis, mis seal juhtus ja ta küsis A Jelt ka, millest asi algas. Tema pole kunagi narkootikume tarvitanud, sest ta on sportlane (maadlus, sumo). 4 KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel H.O kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. H.O on kohtueelses menetluses öelnud, et „Pidu läks edasi ning kusagil enne kella 04.00 mina tulin terrassi tagumisest otsast. Siis A seisis kõrtsi ukse juures. Läksin Ai juurde juttu rääkima. Nii kaua rääkisime seal juttu, kui 2 poissi tuli kõrtsist välja ja läksid kohe Aile kallale. Üks poiss oli üleni valgetes riietes ja teisel oli seljas sinine särk. Alguses nad vaidlesid omavahel ning siis valge särgiga noormees läks Aile kallale – rebis teda riietest ja üks neist noormeestest lõi Ait. Kuhu ta lõi, seda ei näinud, kuna sellel momendil mina hakkasin Ai juurest ühte noormeest ära tõmbama. Siis tulid sinna veel 4 noormeest. Üks noormeestest lükkas mind baari põrandale pikali ja tema kukkus minu peale.“ Süüdistatav H.O põhjendas kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütluste erinevust sellega, et uurija toppis talle sõnu suhu. Seda juttu, et 2 poissi tuli kõrtsist välja ja läksid kohe Aile kallale, kuulis ta Ai käest, kui nad ära läksid. Samuti oli ta kuulnud Ai käest seda juttu, et alguses oli vaidlus ja siis mindi talle kallale. Kannatanu OÜ Inrada esindaja O P, kinnitas kohtuistungil, et xxxx asuv Xxxx kuulub OÜ-le Inrada. O P sõnul on kõrtsil väliterrass, mis on valgustatud ja siseruumid. Terrassi vastas 10 m kaugusel on autoparkla. Kõrts on avatud kõik päevad aastas, suveperioodil reedel ja laupäeval kella 11.00 – 04.
2. Muusika panevad nad kinni kella 03.30 paiku. O P väitel on tavaliselt tööl 2 baarmeni, 2 ettekandjat ja administraator. Tema sai juhtunust teada järgmisel hommikul, kui administraator helistas. Turvafirma on kohe kõrval, kuid baarmenid ei tulnud selle pealegi, et paanikanuppu kasutada. O P nägi oma sõnul kohale sõites, et lõhutud oli selle ukse klaas, kust saab tantsusaali. Neile tekitatud kahju hindas O P pigem moraalseks. Kannatanu A K kinnitas kohtuistungil, et tema vanemad elavad xxxx. Xxxxi läks ta öösel kella 2.00 – 2.30 vahel, et väikest õlut teha, olles ka eelnevalt ära joonud 8 pudelit õlut. A Ke ütlustest nähtub, et ta läks poole tunni pärast terrassile, et suitsu teha, olles jõudnud baaris juua ühe klaasi õlut, kui sai hoobi vastu pead, näo piirkonda, mille tagajärjel ta kukkus maha. A Ke väitel oli välja minnes tema selja taga T P. Tema arvates löödi rusikaga. Enne seda, kui teda rünnati, ei olnud tal baaris kellegagi konflikti ja ta ei saanud aru, miks teda löödi. Lööja tuli terrassilt paremalt, mitte seest. Seejärel hakati teda jalgadega peksma, peksjaid pidi olema rohkem kui üks. Tema jalgadega peksmine võis kesta ajaliselt kuskil 20 sekundit, kui J U ja T T talle appi tulid. Siis ta veel ei teadnud, et just nemad talle appi tulid. Kui tema end püsti ajas, oli T maas terrassil, kus oli verd. Baarist toodi jääkotte ja nad proovisid nendega tal verejooksu takistada. Ümber oli suur rahvamass. Kui kiirabi tuli, läks tema koju. A K kinnitas, et temal oli muhk peas ja seljal, paremal pool küljel olid tal kriimustused. Tema arsti poole ei pöördunud. Kannatanu J U kinnitas kohtuistungil, et kui see sündmus toimus, oli tema xxxx aastane. J Ui sõnul läks tema koos T Tega Xxxxi kella 2 paiku. Tal olid jalas valged püksid ja seljas valge triiksärk. Baaris sees oli ta üksnes nii palju kui tantsis, alkoholi ta ei tarvitanud. Kui ta kella 3 paiku välja terrassile läks, seistes terrassil tänavalt minnes vasakut kätt, siis oli seal ümberringi rahvas ja ta nägi silmanurgast, et P löödi. J Ui ütlustest nähtub, et eelnevalt ta selle õhtu jooksul Pga ei suhelnud. Prokuröri küsimuse peale, et kes on P, viitas J U kannatanu A Kele. J Ui väitel lõi Pt A J, kes on peenike, temast veidi pikem. Võrreldes H.O-ga on A J lühem ja kõhnem. J Ui sõnul lõi A J Pt kas rusika või küünarnukiga näkku. Löögi tagajärjel kukkus P maha. Seejärel peksis A J Pt jalgadega edasi ja kui peksmine oli kestnud 10-20 sekundit, siis astus tema vahele, et midagi hullu ei juhtuks, tõmmates A Je P pealt maha. Seejärel ründas A J teda, lüües kätega näo piirkonda, ülakehasse. J Ui väitel oli tal järgmisel hetkel juba madin H.O-ga, kes on suurt kasvu ja keda ta eelnevalt tähele ei pannud, kuid kes lükkas ta vastu seina või lõi kätega vastu 5 nägu, sest ta tundis mitut lööki. J U tunnistas, et ta lõi vastu ja nad kaklesid veidi aega, kui tal võttis jalust nõrgaks, ta hoidis H.O ümbert kinni ja nad jooksid läbi pingi sisse, kukkudes maha. J Ui väitel jäi H.O tema alla. Kui ta hakkas püsti tõusma, tuli H.O-lt uus löök ja ta kukkus maha, kus H.O lõi teda veel mõned korrad jalaga. Ta sai 5-6 lööki umbes. Siis tuli keegi vahele, aga ta ei tea, kes. J U mäletas, et mingi naine kiljus, et lõpetage ära ja tema peksmine lõppes. Välja minnes nägi ta, et T T istus ja hoidis kätega peast kinni, kust voolas verd. J U tunnistas, et ta nägi silmanurgast, et keegi oli lennanud peaga ukseklaasi, aga ta ei näinud sel momendil, kes see oli, alles hiljem sai ta teada, et see oli T T. J Ui väitel lõi H.O tal ninaluu puruks siis, kui väljas oli kaklus. J U kinnitas, et kui Tele tuli kiirabi, siis läks ta koju. Arstile pöördus ta järgmisel päeval ja talle öeldi, et tal on kerge peapõrutus. J Ui väitel ei ole ta varem A Jega ja H.O-ga kokku puutunud. Ise ei ole ta vägivaldne ja tülinorija. Kannatanu T T kinnitas kohtuistungil, et tema läks koos J Uiga ja V In Xxxxi kuskil kella 2 ringis. Tal oli seljas valge T-särk, jalas heledad teksad. T Te sõnul oli ta kaine. Nad olid algul pool tundi terrassil, rääkides juttu ning seejärel käisid ka baaris sees. T T kinnitas, et P tuli kõrtsist seest, T P tema järgi, kui Ple löödi küünarnukiga näkku. T T teab nüüd, et see lööja oli A J. Löömise tagajärjel P kukkus ja A J hakkas teda maas jalaga peksma. Siis sekkus J U, tõmmates A Je eemale. Läks kähmluseks nende vahel, kui sekkus asjasse H.O, keda ta ei olnud enne näinud. A J oli tunduvalt väiksemat kasvu kui H.O. T T mäletas, et nii A J kui ka H.O peksid koos J Uit. Seejärel läks tema J Uile appi, tõmmates A Je eemale. Siis kuulis ta tugevat pauku ja J U lendas vastu seina. Seda ta ei näinud, kes J Uit ründas, sest tema tähelepanu oli A Jel. Seejärel löödi temale paremale poole vastu nägu, löögi tagajärjel kukkus ta peaga vastu ukse klaasi, mis purunes. Seda, kes teda lõi, ta ei näinud. Edasi mäletab ta seda, et oli palju verd, tal kästi pikali heita ja kutsuti kiirabi. T Te sõnul on tal õmblused näos ja pea külje peal, kusjuures ta siiani likvideerib omal käel selle sündmuse tagajärgi. Kannatanu J Ui esindaja L U kinnitas kohtuistungil, et tema poeg J U teatas temale järgmisel varahommikul sellest, et oli Xxxxis, kus läks kakluseks ning et kiirabi viis Te ära. L Ui väitel kurtis J U, et pea valutab, mistõttu nad käisid arstil. Ema sõnul on J U väga abivalmis ega lase oma sõpradele liiga teha. Tunnistaja A Li ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta tunneb nii H.O kui ka A Jt. 14.08.2010 läks ta Xxxxi kuskil südaöö paiku. K A oli kaine autojuht, kuid tema oli eelnevalt joonud 1-2 0,5 liitrist siidrit. A Li väitel liikusid nad igal pool ringi, käies vahepeal auto juures. A L mäletas, et algul oli kaklus terrassil, kus oli palju rahvast ja pärast oli see kaklus, kui kiirabi kutsuti. Esimene kaklus seisnes selles, et H.O hakkas terrassil tundmatu seltskonna poole minema, rääkis midagi ja andis ühele rusikaga vastu hambaid. See, keda löödi, seisis püsti, kuid löögi tagajärjel ta kukkus. See mees, keda löödi, pandi ohutusse asendisse ja keegi seltskonnast ütles, et kutsuge kiirabi ja politsei. Järgmine kaklus oli see, kui ta oli sees, kuulis klaasiklirinat ja nägi, et H.O lendas koos valgetes riietes noormehega uksest sisse ja baaris käis peksmine edasi. A L täpsustas oma eelnevalt antud ütlusi, kinnitades, et ta nägi, et H.O ja A J kaklesid õues kahe noormehega. Ta nägi, et A J andis ühele rusikaga vastu nägu. Seejärel oli klaasiklirin ning H.O ja üks valgetes riietes noormees lendasid uksest baari sisse, kukkudes mõlemad põrandale pikali. H.O oli peal ja see noormees oli all. A Li väitel lamas noormees pikali maas ja H.O peksis teda edasi, algul rusikaga, pärast jalaga. Baarmen läks vahele, tuled pandi põlema ja muusika jäi vait. A Li sõnul oli A J ise öelnud talle, et nad on kokaiini tarvitanud. 6 Tunnistaja K A kinnitas kohtuistungil, et ta teab H.O ja tunneb A Jt. 14.08.2010 läks ta Xxxxi kesköö paiku, olles kaine autojuht. A L, kes oli temaga, hiljem alkoholi ei tarvitanud. K Ae sõnul oli Xxxxis päris palju rahvast. K Ae ütlustest nähtub, et nad kogu aeg liikusid ringi, olles enamjagu A Liga koos. H.O-ga ta ei suhelnud, aga A J käis nende seltskonnas kekutamas, et nemad on kõige kõvemad mehed, et keegi neist jagu ei saa, et nad on tarvitanud kokaiini. Ta nägi, et H.O oli kahtlases meeleolus, keksides ringi terrassil kogu aeg ja hüpates kogu aeg ühest kohast teise. K A kinnitas, et kui nad terrassil olid, siis H.O lõi rusikaga näkku mingit noormeest, kes seisis seal ja rahulikult rääkis seal oma seltskonnaga, milles oli 4-5 inimest. Seda, et löögile oleks eelnenud mingi jutuajamine, tema ei kuulnud. №ormees lendas pikali ja oli teadvuseta, sest ta ei tulnud ülesse ja teised üritasid teda turgutada. Teise löögi sai noormees ka veel kirja, seda rääkisid ümberringi inimesed, ise ta seda löömist ei näinud. Leti äärest seest nägi ta, et H.O ja A J peksid käte ja jalgadega ühte heledates riietes pikali olevat meest terrassil uste juures, kust saab sisse tulla. Järgmisel hetkel oli klaasiklirin ja kannatanu, keda väljas peksti, lendas selg ees sisse koos H.O-ga sellest uksest, mis on kohe baarileti kõrval. Kannatanu sai püsti korraks ja H.O lõi teda rusikaga. K A nägi, et baarmen läks leti tagant välja ja sekkus. K A väitis, et ta väga kartis ja teda laskis baarmen tagant uksest välja. Nad vaatasid, et saaks ise ruttu minema. Tunnistaja V Ii ütlustest kohtuistungil nähtub, et tema jõudis Xxxxi kella 2-3 ringis, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. V Ii väitel oli seal palju rahvast. P kutsus neid baarist välja, öeldes, et tal on mingi jama. V Ii sõnul väljas terrassil lõi A J küünarnukiga P pikali maha, peale mida A J ja veel keegi teine peksid Pt jalgadega. Eelnevalt mingit sõnavahetust ei olnud. Lööjate nimesid kuulis ta hiljem. Peksmine lõppes sellega, et T T ja J U jooksid vahele. Mismoodi nad appi läksid, ta ei näinud, sest rahvas oli ees. Järgmisena nägi ta, et T T oli pikali maas ja A J peksis teda jalgadega. Seda ta ei näinud, kuidas klaas katki läks, aga kõik oli verd täis. Siis tulid politsei ja kiirabi ning T T viidi kanderaamil ära. Tunnistaja T P kinnitas kohtuistungil, et Xxxxi jõudes oli ta eelnevalt alkoholi tarvitanud. Seal nägi ta oma tuttavat Pt, kes palus ennast välja saata. Kui nad välja tulid, siis üks väiksemat kasvu noormees lõi Pt rusikaga näkku, mispeale P kukkus ja siis hakkas see noormees Pt jalgadega peksma. Nüüd ta teab, et selle noormehe nimi on A J. J U ja T T tulid Ple appi. J U lükkas A Je eemale. Siis tuli H.O sinna vahele ja J U tõmbas ta P juurest ära. Seejärel nad hakkasid teineteist peksma, kui üks pikemat kasvu noormees nagu lõi J Uit külje pealt. Kes see oli ja miks ta seda tegi, T P ei tea. Mis sai A Jest ja T Test, seda ta ei näinud. Ta mäletab veel seda, et kui J U ja H.O kaklesid, siis J U võttis H.O-st kinni ja nad läksid teisest uksest läbi pingi, lükkasid selle nagu eemale ja kukkusid baari sisse maha. Kui J U hakkas püsti tõusma, siis H.O pani talle veel mitu korda jalaga näkku, mispeale üks naine ütles, et lõpeta ära, et see poiss on niigi verine. T Pu väitel läks ta koos J Uiga WC-sse, kus viimane väänas oma nina paika tagasi. Kui nad välja läksid, siis vaatasid nad, et T T oli pikali maas, pea oli tal verine ja seest toodi jääkott talle peale. Tunnistaja V P kinnitas kohtuistungil, et tema jõudis 15.08.2010 Xxxxi südaööl, olles alkoholi tarvitanud. V Pu väitel oli rahvast palju. Tema oli terrassil, kui väiksemat kasvu mees lõi Ple, kes tuli baarist, ukse ees rusikaga näkku, mispeale P kukkus pikali. Mingit sõnavahetust enne tema ei kuulnud ja rohkem ta ei näinud, sest rahvas oli ees. Siis läksid T T ja J U Ple appi. J U tõmbas peksja ära. Mida T T tegi, seda ta ei näinud. Lõpupoole nägi ta väljast, kui J U ja üks suurem isik maadlesid, olles viimaks baaris sees. Pärast kuulis ta, et J Uil oli ninaluu katki. T T oli ukse ees, pea ja silma alt oli tal katki, verd jooksis. V P oli oma sõnul veel seal, kui kiirabi tuli. 7 Tunnistaja S L kinnitas kohtuistungil, et tema jõudis 15.08.2010 Xxxxi peale kella 2, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. S L tundis kohtuistungil H.O ära noormehe, kes oli üks kaklejatest, kes lükati eemale ja kes jäi silma sellega, et oli joobes ja kuidagi imeliku kõnnakuga. Tema nägi parklas olles kaklust terrassil, kus üks oli pikali ja teised jooksid appi ning pärast kuulis ta klaasiklirinat ja nägi verist noormeest, kes ütles, et sai peksa. Tunnistaja M P, kes on Xxxxis baarmen, kinnitas kohtuistungil, et 14.08.2010 oli ta kõrtsis tööl koos T Oiga ja administraatoriks oli P D, keda kutsutakse P. Tema sõnul võis olla poole tunni ringis enne peo lõppu, kella 3.30 paiku, kui oli klaasiklirin. Ta pani tuled põlema ja muusika kinni. Vahetult enne seda kukkusid baari sisse üks lühemat kasvu poiss ja H.O . M P täpsustas, et baarileti poolsest uksest üle pingi kukkusid nad baarileti ette maha. Siis kohe ta ei teadnud seda, et tegemist on H.O-ga. M P läks oma sõnul neid korrale kutsuma ja T O nõudis kakluse lõpetamist. Enne korralekutsumist oli H.O pealpool ja lõi all olevat noormeest, kes üritas ennast kaitsta, paar korda rusikatega näkku. M P väitel oli H.O väga agressiivne, silmad peas punnis, küsides, et kas me tahame ka saada. Seal oli veel neid, kes kiljusid, et lõpetage ära. H.O jooksis uksest välja, kannatanu läks WC-sse verist nägu pesema, kurtes, et ninaga on midagi. Kui kõik oli läbi, said nad ukse peale minna ja nägid teist noormeest, kellele P tõi jääd. Tunnistaja T O, kes on Xxxxis baarmen, kinnitas kohtuistungil, et 15.08.2010 oli ta tööl. Tol päeval oli väga palju rahvast. Vahetult enne sulgemist oli klaasiklirin. Ta tõstis pilgu ja nägi, et sissekäigu juures oli kas rüselus või kaklus ja ukseklaas purunes. Mõni hetk hiljem lendas teise lahti oleva ukse eest ära kõrge seljatoega pink ja 2 meest kukkusid sealt baarileti ette maha, nii et rahvas tõmbus tahapoole. T Oi väitel oli rahvast mingi 100 inimese ringis. Pealmine tugeva kehaehitusega mees nüpeldas kätega alumist meest, kes püüdis ennast kaitsta. Ta läks leti tagant välja nende inimesteni, pannes käe inimesele, kes oli peal, röögatades kõva häälega, et kas olete hulluks läinud, et lõpetage see jama ära. Peale seda kaklus lõpetati. Inimene, kes oli peal, kargas püsti, keeras ringi, vaatas hullunud pilguga otsa ja küsis, et kas tahad ka saada. Selle noormehega, kes all oli ja kes käis end WC-s pesemas, rääkis ta juttu. See noormees ütles, et kakles esimest korda, et astus kellegi kaitseks välja ja et sellest läks kaklus edasi. Noormees arvas, et tal on ninaluu katki. Peale seda, kui asi oli sees lõppenud, läks ta välja, nähes teise ukse juures verd ja noormeest, kes oli külili keeratud ja kellele oli kiirabi kutsutud. T Oi väitel on neil ka paanikanupp, aga ta ei tulnud selle peale, et seda kasutada. Tunnistaja P Din, kes on Xxxxis administraator, kinnitas kohtuistungil, et 15.08.2010 oli ta tööl. Tema töö seisneb selles, et ta müüb pileteid, vaatab korra järgi ja teenindab ka, kui vaja. P Dini väitel oli 100 inimest sees, 100 väljas, kõik liikusid edasi-tagasi. P Din kinnitas, et P tuli sellest ukse välja, kust käiakse, kui teda rünnati, mispeale ta kukkus. P Din väitis, et ka tema oli kummuli seal maas, jäädes P alla. Kui ta püsti sai, siis kuulis ta klirinat. Selle ukse klaas, kust käiakse, oli purunenud. T T oli vist ukseklaasi lennanud, seda räägiti. Tunnistaja A J kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav H.O on tema õemees, kannatanutest ta kedagi ei tunne. A Je ütlustest nähtub, et enne kui see asi toimus, olid nad kõrtsis olnud 3-4 tundi. A Je väitel sai tema algul ühelt noormehelt peaga näkku ja siis läks lööja kõrtsi sisse, tulles pärast välja 3 inimesega. 15-20 minutit võis vahet olla. See noormees, kes talle peaga näkku lõi, tuli talle uuesti kallale, algul lükates, siis lüües rusikaga pähe. Tema lõi noormehele küünarnukiga näkku, mispeale viimane kukkus pikali ukse juurde ja siis tulid teised kõik 3 korraga talle kallale, tahtes teda lüüa. Mõne löögi sai ta pihta ka, lüües vastu. Sel momendil oli H.O paar meetrit eemal laua juures. A J ei tea seda, kas H.O nägi, kuidas kaklus algas. Enne kaklust tema küll midagi ei öelnud. Ta ei tea, miks 8 see kaklus hakkas, põhjust ei olnudki. A Je väitel tuli H.O vahele, kui need 3 talle kallale tulid, tõmmates 2 tükki eemale. A Je väitel oli tal abi vaja, sest nelja inimese vastu üksi ei saa. A Je väitel kakles tema A edasi ega tea, mis sai H.O-st ja neist kahest, kelle ta eemale tõmbas. A Je ütlustest nähtub, et algul ta ei teadnud, et see oli A, kes talle peaga näkku lõi ja pärast kallale tuli. Lõpus jäi ta kaklema Tega, kes Aile tuli appi. A Je väitel oli ta Tt löönud paar korda. Tema löögi tagajärjel oli T kaotanud tasakaalu ja kukkunud läbi klaasi. A Je ütlustest nähtub nagu oleks peale Ai, Te ja J olnud veel keegi neljas, kes teda ründas, kuid keda ta lõpupoole enam ei näinud. A Je sõnul oli tema võtnud paar õlut ja natuke viina. A J leidis, et tunnistajad valetavad, kui nad räägivad, et ta oli narkootikume tarvitanud. Kannatanud olid alkoholijoobes, käies baari sisse ja välja. A J ei näinud, et H.O oleks joonud. Temal oli mingi marrastus peas, H.O vigastusi ta ei tea, kuid viimane ei kaevanud koju minnes, et tal kuskilt valutab. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel A Je kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. A J on kohtueelses menetluses öelnud, et ta läks selle noormehe juurde ja küsis, miks viimane talle peaga näkku lõi. Noormees ei vastanud midagi, lükkas teda ja tuli kallale. Noormees tahtis teda lüüa, kuid ta blokkis löögi ära, lüües noormehele rusikaga vastu keha või peapiirkonda. See noormees komistas ja kukkus peaga ukse klaasi. Siis tuli keegi teine veel talle appi st minuga kaklema. Siis ma sain ühe löögi pähe ja muhk oli peas. Martin tahtis mingil ajal ka vahele tulla ning siis läksid kaks noormeest, need, kes minuga ei kakelnud, Martinile kallale. A J ei osanud põhjendada seda, kas õiged on tema kohtuistungil tunnistajana antud ütlused või kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kohtulikul uurimisel avaldati alljärgnevad tõendid: - AS Rakvere Haigla statsionaarne epikriis T Te kohta, mille kohaselt on ta viibinud haiglas 15.08.2010 kella 05.03 kuni 16.08.2010 kella 12.47 ning temal on diagnoositud pea lahtised hulgihaavad; - koopia AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nr 11745 15.08.2010 J Ui kohta, mille kohaselt on temal diagnoositud peapõrutus; - karistusregistri õiend J Ui kohta, millest nähtuvalt on J Uit karistatud üksnes väärteokorras Tubakaseaduse § 47, 48 järgi ja Alkoholiseaduse § 71 järgi. Viru Maakohus tegi 19.09.2011 määruse, millega eraldas kriminaalasjast nr 1-11-1568 A Je ja H.O süüdistuses

§ 263

p 1,4 järgi kriminaalasja A Je süüdistuses

§ 263p 1,4 järgi lahendamiseks kokkuleppemenetluses.

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-1110209 19.09.2011 on A J kokkuleppemenetluses

§ 263

p 1,4 järgi muuhulgas süüdi tunnistatud selles, et tema alkoholijoobes olles ning viibides koos H.O-ga 15.08.2010 kella 03.00 paiku xxxx asuva Xxxxi ees, tungis kallale A Kele, lüües kannatanule küünarnukiga vastu pead, mille tulemusena A K kukkus ning maaslebavale kannatanule lõi koos H.O-ga korduvalt jalgadega kehasse; seejärel lõi A Kele appi läinud alaealisele T Tele rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus kõrtsi ukseklaasi; lõi kukkunud T Tele korduvalt jalaga kehasse ning vahele läinud alaealisele J Uile lõi rusikaga vastu õlga, rikkudes oma tegevusega Xxxxis viibinud inimeste rahu ja avalikku korda ning põhjustades A Kele ja J Uile füüsilist valu, T Tele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pea lahtised hulgihaavad. Nimetatud kohtuotsusega mõisteti A Jele karistuseks 7 kuud ja 13 päeva vangistust, milline loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Kohtuotsus jõustus 05.10.2011. 9 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav H.O pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanute A Ke (kutsutakse Pks), J Ui ja T Te ütluste õigsuses, sest neid toetavad tunnistajate ütlused, samuti muud tõendid. Süüdistatav H.O on püüdnud väita, et mitme isiku poolt rünnati hoopis A Jt, kellele tema otsustas appi minna. Samas on H.O omaks võtnud selle, et ta ei saanud aru, mis tegelikult toimus, kuid vaatamata sellele, otsustas sekkuda. Tunnistaja A Je väitel tuli talle kallale kannatanu A K, algul lükates, siis lüües rusikaga pähe. A Je sõnul oli A K talle eelnevalt löönud peaga näkku. Tema lõi A Kele küünarnukiga näkku, mispeale viimane kukkus pikali ukse juurde ja siis tulid teised 3 kõik korraga talle kallale, tahtes teda lüüa. Süüdistatava H.O ütlused ja tunnistaja A Je ütlused jätab kohus kõrvale, sest need on ebajärjekindlad, omavahel vastuolus ega haaku ühegi teise tõendiga. Nende tõendite kogumi pinnalt, millega kohus luges süüdistatava H.O süü tõendatuks, on üheselt tuvastatud see, et kogu asi sai alguse A Jest, kes tungis kallale kannatanu A Kele, lüües talle sõnagi lausumata küünarnukiga vastu pead, mille tulemusena A K kukkus. Kannatanu A Ke sõnul enne seda, kui teda rünnati, ei olnud tal baaris kellegagi konflikti ja ta ei saanud aru, miks teda löödi. Tõendeid selle kohta, et eelnevalt oleks A Jel ja A Kel olnud mingi konflikt, kohtul ei ole. Kohus möönab seda, et teataval määral on isikud sündmusi erinevalt tajunud või pole nad kõike toimuvat tervikuna pealt näinud, kuid nimetatud asjaolu on seletatav sellega, et rahvast oli väga palju ja liiguti edasi-tagasi terrassilt kõrtsi sisse ja sealt uuesti välja. See asjaolu, et juba maaslebavat kannatanut A Kt lõi lisaks A Jele ka süüdistatav H.O jalgadega kehasse, on tõendatud kannatanu A Ke enda ütlustega, et peksjaid pidi olema rohkem kui üks, samuti tunnistaja V Ii ütlustega, et A J ja veel keegi teine peksid A Kt jalgadega. A Kel oli peksmise tagajärjel muhk peas ja seljal, paremal pool küljel olid tal kriimustused, arsti poole ta ei pöördunud. Kannatanu A Ke jalgadega peksmine võis kesta ajaliselt kuskil 20 sekundit, kui J U ja T T otsustasid sekkuda selleks, et peksmine lõpetataks. Kannatanu J Ui sõnul astus tema vahele, et midagi hullu ei juhtuks. Tõendamist on leidnud, et J U tõmbas A Je A Kest eemale, misjärel A J ründas J Uit, lüües teda rusikaga vastu õlga, seejärel sekkus peksmisse H.O , kes on suurt kasvu ja keda J U eelnevalt tähele ei pannud, kuid kes lükkas ta vastu seina või lõi kätega vastu nägu, sest ta tundis mitut lööki. J U tunnistas, et ta lõi vastu ja nad kaklesid veidi aega. Ründe takistamiseks haaras J U H.O ümbert kinni ja nad jooksid ukse ees olevat pinki kõrvale lükates kõrtsi sisse, kukkudes koos baarileti ette maha. J Ui väitel jäi H.O tema alla. Kui ta hakkas püsti tõusma, tuli H.O-lt uus löök ja ta kukkus maha, kus H.O lõi teda veel mõned korrad jalaga. J Ui poolt öeldut kinnitavad nii kannatanu T T kui ka tunnistajad A L, K A, V I, T P, V P, M P ja T O. AS-s Rakvere Haigla diagnoositi J Uil peapõrutus. K annatanu J Ui näol ei ole tegemist varem vägivallategusid toime pannud isikuga, sest karistusregistri andmetel on teda väärteokorras karistatud vaid Tubakaseaduse § 47, 48 järgi ja Alkoholiseaduse § 71 järgi. Kuriteokoosseisuga kaitstavaks õigushüveks on esmalt avalik kord, samas kaitstakse ka inimese tervist. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ning seda teo toimepanemise hetkel. Objektiivse koosseisu moodustab käesoleval juhul tegu, s.o xxxx asuvas Xxxxis kui avalikus kohas viibinud inimeste rahu ja avaliku korra rikkumine, mis väljendus vägivallategudes ja oli 10 toime pandud grupi poolt. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui tegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates on tegemist grupiviisilise avaliku korra rikkumisega, sest süüdistatav H.O tegutses kaastäideviijana koos A Jega huligaansel ajendil ja süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Xxxxis inimeste rahu rikkumine väljendus selles, et toimepandud vägivallategudest tingituna ei olnud Xxxxi külastanud väga paljudel inimestel enam antud lõbustusasutuses turvaline viibida. Tunnistaja T Oi ütlustega on tõendatud, et kui H.O ja J U kukkusid koos kõrtsi siseruumi baarileti ette, siis rahvas tõmbus tahapoole. Tunnistaja K A on väitnud, et ta väga kartis ja teda laskis baarmen tagant uksest välja. Kogu nende seltskond vaatas, et nad saaksid ise ruttu minema. Kohus ei tuvastanud süüdistatava H.O käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Millegagi ei ole põhjendatud süüdistatava H.O kaitsja väide, et vastutama peaks üksnes see isik, kes alustas või siis kõik isikud, kes on asjaga seotud.

§ 263

p 1,4 näeb ette vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kohus leiab, et H.O-le esitatud süüdistusest tuleb välja jätta sõnad „olles alkoholijoobes“, sest selle kohta ei ole küllaldaselt tõendeid, mis seda tõsikindlalt lubaksid väita. Süüdistatava H.O ebahariliku ja agressiivse käitumise pinnalt on kohtul alust arvata, et ta oli joobeseisundis, kuid kohus ei saa isikule süüks arvata seda, mida ei ole märgitud süüdistuses.

§ 263

p 1,4 on teise raskusastme kuritegu, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava H.O karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Tegemist on grupilise kuriteoga, kus süüdistatav H.O ei olnud teo initsiaator, kuid ta andis kaastäideviijana siiski olulise teopanuse.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat H.O on 30.04.2009 Viru Maakohtu poolt karistatud analoogse kuriteo toimepanemise eest, samuti on teda väärtegude toimepanemise eest 4-l korral karistatud, määratud rahatrahvid on tal tasutud. Rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmist süüdistatavale H.O-le ei pea kohus põhjendatuks, sest eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus ei avaldanud vajalikku mõju tema edasisele käitumisele. Kohus leiab, et süüdistatavat H.O tuleb karistada lühemaajalise kuudes mõistetava vangistusega, millest võib ta osaliselt tingimisi vabastada.

§ 74

lg 2 lubab kohtul määrata, et osa mõistetud põhikaristusest tuleb süüdlasel reaalselt ära kanda kohe ja osale laieneb karistusest tingimisi vabastamine. Karistuse kandmisest osalise vabastamisega antakse isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Karistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis vangistuse puhul tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse. Kuriteo toimepanemise asjaolusid ja H.O isikut arvestades on kohtu arvates karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vajalik poole karistuse 11 kohene ärakandmine.

§ 74lg 3 kohaselt määratakse katseajaks kaheksateist kuud kuni kolm aastat.

Kohus leiab, et süüdistatavale H.O-le võib määrata minimaalse pikkusega katseaja. Sellise süüdistatava puhul, kes ei ole varem reaalset vangistust kandnud, kuid kellele mõistetakse nn šokivangistus, on määratava katseaja toime oluliselt mõjusam, sest lühiajalise vangistusega saab ta piisava ettekujutuse vangistusega kaasnevatest vabadusepiirangutest. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjatasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 15.05.2012 RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
2. novenbri 2011 kohtuotsus muutmata, apellatsioonid rahuldamata.
3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kaudu 439,10 eurot (nelisada kolmkümmend üheksa eurot ja kümme senti), sealhulgas käibemaks 73,18 eurot (seitsekümmend kolm eurot ja kaheksateist senti), vandeadvokaat Eduard Bulattšikule tema poolt H.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
4. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista H.O-lt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 439, 10 eurot riigituludesse.
5. H.O tasuda väljamõistetud kaitsjatasu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank nr 10220034796011, AS Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitusse: ees– ja perekonnanimi 1-11-1568, kohtukulud.
7. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 12.12.2012 RESOLUTSIOON
8. Tühistada Viru Maakohtu
9. novembri
10. a ja Tartu Ringkonnakohtu
11. mai
12. a otsused osaliselt, s.o osas, millega H.O tunnistati süüdi

§ 263

p-de 1 ning 12 4 järgi kannatanu A Ke peksmises grupis A Jega, ja mõista süüdistatav selle teo toimepanemises õigeks.

1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3. Mõista Eesti Vabariigilt H.O kasuks välja 250 (kakssada viiskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 50 (viiskümmend) eurot, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kohtuotsus jõustus osaliselt
4. detsembril
5. a Riigikohtu kohtuotsusega. №oremreferent Lea Herne