Obsah (7)

§ 121§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märtsil 2013. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-1825 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm K

§-de 120 ja 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav M.T elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - Tartu Maakohtu 01.02.2008. a kohtuotsusega

§ 121

järgi rahalise karistusega 400 päevamäära, s.o 20 000 krooni tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.02.

1. a ajutine lähenemiskeeld alates 08.02.
2. a Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.T

§ 120järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.T

§ 121

järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista M.T-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.02.-05.02.2012, so 3 (kolm) päeva. M.T poolt ärakandmisele kuuluv 1 karistus on 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.T ei pane 1 (üks) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas XXXXX

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 08.02.

1. a KrMS § 1411 alusel kohaldatud ajutine lähenemiskeeld kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, ekspertiisitasu 765 (seitsesada kuuskümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulud 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti. Menetluskulude tasumiseks on aega üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
2. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le
3. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu M.T süüdistatakse selles, et tema: •
4. a tuvastamata kuupäeval ja kellaajal helistas oma endisele elukaaslasele A.V. ja ähvardas kannatanut, öeldes talle, et kui tema poeg R.V. (sünd XXX . a) koolist koju tuleb, siis ajab ta lapse alla. Arvestades M.T varasemat vägivaldset käitumist, tundis A.V. reaalset ohtu oma lapse R.V. elule ja tervisele; •
5. a tuvastamata kuupäeval ja kellaajal helistas oma endisele elukaaslasele A.V. ja ähvardas kannatanut, öeldes talle, et kui tema poeg R.V. telefoni vastu ei võta, kui M.T pojale helistab, siis peksab ta lapse vaeseomaks. Arvestades M.T varasemat vägivaldset käitumist, tundis A.V. reaalset ohtu oma lapse R.V. elule ja tervisele; • 01.02.2012 kella 21.00 paiku Tartu linnas Ringtee 21 asuvas Go Oili tanklas ähvardas oma endist elukaaslast A.V., öeldes kannatanule, et kui viimane temaga korra kuus seksima ei hakka, siis tapab ta kannatanu ära. Samuti ütles M.T A.V. , et „kui ta tema raisa kätte saaks, siis tema pea ta sodiks lööks“. Arvestades M.T varasemat vägivaldset käitumist, tundis A.V. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani M.T toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti süüdistatakse M.T selles, et tema ajavahemikus 2006 - 2011 detsembrini Tartu maakonnas Ülenurme vallas Ülenurme alevikus XXX korteris kasutas korduvalt oma elukaaslase A.V. ja alaealise poja R.V. (sünd XXX ) suhtes füüsilist vägivalda, kusjuures •

1. a tuvastamata kuupäeval ja kellaajal isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tekkinud tüli käigus võttis istuval A.V. kaelast kinni ja surus kannatanut kaelast kinni hoides allapoole. Sellise tegevusega tekitas M.T A.V. füüsilist valu; •
2. a tuvastamata kuupäeval ja kellaajal isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tekkinud tüli käigus lõi lahtise käega A.V. kukla piirkonda, millise tegevusega tekitas A.V. füüsilist valu; •
3. a tuvastamata kuupäeval peale kella 22.00 lõi vähemalt ühel korral rihmaga oma pojale R.V. istmiku piirkonda, millise tegevusega tekitas R.V. füüsilist valu; •
4. a detsembri lõpus tuvastamata kuupäeval ajavahemikul kella 17.00 – 18.00 ajal isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tekkinud tüli käigus lõi köögis vähemalt ühel korral käega A.V. nina piirkonda, millise tegevusega tekitas A.V. füüsilist valu; • Tuvastamata kuupäeval ja kellaajal lõi vähemalt ühel korral rihmaga R.V. reie piirkonda, millise tegevusega tekitas R.V. füüsilist valu; • Tuvastamata kuupäeval ja kellaajal lõi vähemalt ühel korral vitsaga R.V. istmiku piirkonda, millise tegevusega tekitas R.V. füüsilist valu.
5. a kevadel tuvastamata kuupäeval peale kella 22.00 Tartu linnas tuvastamata aadressil asuva maja hoovis tungis M.T kallale K.K. , mille peale K.K. pikali maha kukkus. M.T kukkus K.K. peale. Sellise tegevusega tekitas M.T K.K. füüsilist valu. Sellega pani M.T toime

§ 121järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

s.o. teise inimese löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. 3

§ 120

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust ja

§ 121

järgi 1 aasta vangistust .

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista süüdistatav M.T-le lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.02.05.02.2012, so 3 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui M.T 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et M.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.T süüdi tunnistada

§-de 120 ja 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 115.20 eurot (tl 159) ja ekspertiisitasu 765 eurot (tl 225), samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning need tuleb M.T-lt välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4