MS § 426, 432 kohus määras: jätta vabastamata F.S (isikukood: 38610250251) Tartu Maakohtu 31.05.2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista F.S-ilt kaitsjatasu 57.60 eurot (viiskümmend seitse eurot ja 60 senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. 1 Põhjendused Tartu Maakohtu 31.05.2010 otsusega mõisteti süüdi F.S
p 1,2,4 järgi ning karistati 9 kuu pikkuse vangistusega ning
lg 1,2 -
Süüdistus
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeriti ümber ning F.S mõisteti süüdi
lg 1 järgi ning karistati 2 kuu vangistusega.
lg 1 alusel lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud karistus 2 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistusest arvati maha arest 4 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 26 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2010.a otsusega tühistati osaliselt Tartu Maakohtu otsus, s.o F.S süüditunnistamises
p 2 järgi ja
F.S mõisteti
Otsusega mõisteti F.S-ile
F.S-ile mõisteti uueks liitkaristuseks
lg 1 alusel (kuritegude kogum
§-de 25 lg 1, 2 –
lg 2 p 9 ja 201 lg 1 järgi) üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 kuud vangistust.
lg 2 kohaselt suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 19.03.2009 otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuud ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel mõisteti F.S-ile
lg 2 alusel mõistetud karistusest 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva ning
p 1, 4 järgi mõistetud karistusest 4 kuud ja 27 päeva, kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust, karistusaja algusega 31. oktoober 2009.a. Karistuse kandmise algus oli 31.10.2009.a ja lõpp on 28.02.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 19.01.2012.a. F.S on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 19.03.2009.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,9 ja 263 p 1, 4 alusel tingimisi vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas F.S distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 14.11.2011.a noomitusega. Kindel elukoht puudub. kinnipeetav asub vabanedes elama ajutiselt sugulase juurde Tartusse. Väidetavalt vabanedes võimalik töötada tuttava juures ehitustöödel. Vangistuses omandas tisleri eriala ning läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 8800 euro. Enne vangistust tarvitas alkoholi, kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Samuti proovinud narkootikume. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35% ning mittevägivaldse kuriteo puhul 53%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu vangla toetab F.S ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval vabaduses olemas elukoht tuttava juures Tartus, kuid seda paariks nädalaks. Võimalus tööle asuda XXXX juures ehitustöödel. Kinnipeetaval on hulgaliselt tasumata tsiviilnõudeid (u 9000 eurot). Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus, kriminaalne sõpruskond, hulgalised väärteod, vägivaldse käitumise sagenemine, riskeeriv ja hoolimatu elustiil, tööharjumuse kadumine, soovimatus teha käitumises muudatusi ja alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Ametnik palub juhul, kui F.S vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks, osaleda sotsiaalabiprogrammis, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud. 2 Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud F.S vanglast vabastamine ennetähtaegselt. F.S avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetas F.S ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et F.S tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud suure enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud F.S kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: narkootikumide tarvitamine, tal puuduvad sotsiaalse toimetuleku oskused ja mitu distsiplinaarkaristust vanglas viimase 2 aasta jooksul, s.h. 2 kehtivat. Mitte ühegi nimetatud riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavatki positiivset lahendust. Peale selle on F.S varem kriminaalkorras karistatud raske kuriteo, röövimise eest raskendavatel asjaoludel tingimisi vangistusega. Ta on toime pannud uue kuriteo katseajal ja talle oli antud võimalus kanda karistus vabaduses, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Tartu Vangla on hinnanud F.S poolt uue kuriteo toimepanemise riski silmapaistvalt kõrgeks 53%. Nendel asjaoludel jääb väheks F.S lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.