1-10-3167/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht

1. oktoobril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-10-3167 Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi S.I süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi Taotlus Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne täiendavate kohustuste määramiseks Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Marika Männik Süüdimõistetu S.I isikukood: XXX; elukoht: XXXX EV kodanik; põhiharidus; õppeasutus: XXXX Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 1, 3 ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-st 74 lg 4, kohus määras:
3. Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus.
4. Määrata S.I-le KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus pöörduda sõltuvusprobleemi lahendamiseks psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja alluda ettenähtud ravile.
5. Koopia määrusest saata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja S.I-le . Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohus tunnistas kokkuleppemenetluses S.I 21.04.
6. a otsusega süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 4 kuud vangistust KarS 74 lg 1 alusel tingimisi 1 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati S.I-le kohustus osaleda katseajal kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis. Kohtuotsus jõustus 29.04.
7. a. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 03.01.
8. a erakorralise ettekande nr 26474, milles taotles S.I-le määratud katseaja pikendamist 6 kuu võrra ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume, kuna kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud registreerimisnõuet ega ole täitnud kohtu poolt määratud kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis. Tartu Maakohus rahuldas 10.01.
9. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ning pikendas S.I-le määratud katseaega kuni 20.04.
10. a ning määras täiendava kohustuse mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ning narkootikume. 16.06.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond uue erakorralise ettekande nr 33888, milles taotles S.I-le täiendava kohustusena määrata sotsiaalabiprogrammis osalemise, kuna kriminaalhooldusalune ei täida kohustust mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tartu Maakohus rahuldas 21.06.
11. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse. 06.10.
12. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik kolmanda erakorralise ettekande nr 38196, milles taotleb S.I-le täiendava kohustuse määramist –pöörduda oma sõltuvusprobleemi lahendamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Ettekande kohaselt ei allu S.I kohustusele mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, kuna teda on 07.08.
13. a AS § 71 alusel karistatud avalikus kohas alkoholi tarbimise eest ning 17.09.
14. a on S.I karistatud LS § 224 lg 2 alusel alkoholijoobes mopeedi juhtimise eest. Kriminaalhooldusametniku põhjenduse kohaselt annaks antud lisakohustuse täitmine koos eelnevalt 21.06.
15. a Tartu Maakohtu määrusega määratud Eluviisitreeningu programmi läbimisega selguse selles, kas S.I on üldse suuteline vabaduses oma elukorraldust muutma või oleks otstarbekas ta uute rikkumiste vältimiseks hoopis vabaduskaotuslikku karistust kandma saata. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 1 kohaselt otsustab KarS § 74 lg 4 tuleneva täiendavate kohustuste määramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1, 3 kohaselt lahendab täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui ei käsitleta KrMS §-des 425-4262 , 417 lg 3, 427 lg 2 või 428 sätestatud küsimusi või süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimusi. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus S.I talle Tartu Maakohtu 10.01.
16. a määrusega sätestatud täiendavat kohustust mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume, kuna on toime pannud alates viimasest erakorraliselt ettekandest kaks alkoholi tarvitamisega seotud väärtegu: 07.08.
17. a tarvitas avalikus kohas alkoholi ning 17.09.
18. a juhtis mopeedi olles alkoholijoobes. 29.08.
19. a võetud seletuskirjas tunnistas S.I , et oli joonud 07.08.
20. a ühe õlle, mistõttu oli avalikus kohas alkoholijoobes. 28.09.
21. a antud seletuskirjas selgitas S.I, et oli mootorsõiduki joobes juhtimise päevast eelneval päeval tarvitatud alkoholist veel joobes ning ta ise ei 2 teadnud seda, kuna polnud võimalust alkomeetriga mõõta. Samuti on S.I alates eelnevast erakorraliselt ettekandest kahel korral rikkunud kontrollnõudeid ning ei ole vastavalt 21.07.2011 ja 29.09.
22. a ilmunud kohustuslikule registreerimisele. S.I seletuste kohaselt ei ilmunud ta juulikuisele registreerimisele, sest oli linnast eemal ning ka vastuvõtu aeg oli meelest läinud ning septembrikuisele vastuvõtule ei ilmunud ta hambaarsti visiidi tõttu. Seega on S.I rikkunud nii registreerimiskohustust kui ka kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu, mistõttu on kriminaalhooldaja taotlus määrata S.I-le täiendav kohustus, põhjendatud. KarS § 75 lg 2 p 5 näeb võimaliku täiendava kohustusena ette süüdimõistetu kohustuse alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. S.I on jätkanud alkoholi tarvitamisega seotud süütegude toimepanemist katseajal hoolimata sellest, et kohus määras talle alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud S.I-le täiendava kohustuse määramine, millega kohustatakse S.I pöörduma oma sõltuvusprobleemide ravi eesmärgil psühhiaatri vastuvõtule ning läbima arsti poolt ettekirjutatud ravi. S.I on andnud kirjaliku nõusoleku psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks ja ravile allumiseks. S.I käitumiskontrolli nõuete rikkumised seotud suuresti alkoholi tarbimisega ning kohtu hinnangul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et S.I järgnev suhtumine oma sõltuvusprobleemi ning sellega tegelemine peab näitama, kas S.I on valmis järgima ühiskonnas sätestatud reegleid. Uute rikkumiste korral tuleb kaaluda raskema sanktsiooni – karistuse täitmisele pööramise kohaldamist. Ingeri Tamm Kohtunik 3