1-12-11131/9

Kriminaalasi nr 1-12-11131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2013.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-12-11131 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Enelyn Rebane Tõlk Anna Jänes Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus Kinnipeetav O.R elukoht: XXXX, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik RESOLUTSIOON kodakondsus: juhindudes KarS § 76 lg 3, KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3,33 Jätta vabastamata O.R temale Harju Maakohtu 28.11.2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht O.R tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.11.
2. a otsusega KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 5 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.02.2012.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 5 kuud 10 päeva võrra, mõistes O.R-ile liitkaristuseks 11 kuud 5 päeva vangistust. Karistusaeg algas 24.06.2012.a ja lõppeb 29.05.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist saabus 24.12.2012.a. O.R on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt osales O.R vangistuse jooksul 08.1003.12.2012.a sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning on korduvalt käinud psühholoogi vestlusel seoses alkoholi tarvitamise tagajärgedega. Vangistuse jooksul O.R distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes on O.R kindel elukoht elukaaslase ja tema poja juures Langu 3-27, Maardu linnas, kus O.R elas ka enne vangistust. O.R on omandanud põhihariduse XXXX. Õpinguid ei ole ta jätkanud huvi ja vajaduse puudumise tõttu. Enne vangistust tegi O.R väidetavalt juhutöid. Väidetavalt on vabanedes O.R kindel töökoht. Vabanedes on O.R-i sissetulekuks XXXX. Seisuga 25.01.2013.a puuduvad vabanemisfondis rahalised vahendid. O.R-i vastu on esitatud rahalisi nõudeid 1074,32 eurot, mida ta on nõus tasuma. O.R on elukaaslane, kellega on ta koos elanud vähem kui aasta ning kes on teda vangistuse ajal igakuiselt lühiajalistel kokkusaamistel külastanud koos 23-aastase pojaga. Alkoholi kuritarvitamisi väidetavalt O.R ei ole, kuid ta on karistatud AS § 70 järgi ning on süüdi mõistetud vägistamise katse eest, mis pandi toime alkoholijoobes endise elukaaslase suhtes. O.R on XXXX Tallinna Vangla ei toeta O.R-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning märkis, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva 2 aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42% ning seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41%-62%. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt suhtleb O.R tihedalt oma õega. Sotsiaalse võrgustiku moodustavad elukaaslane ning viimase täiskasvanud poeg. Suhted on head ja toetavad. Enne vangistust elasid koos pool aastat. O.R-i tuttavaid elukaaslane ei teadnud. Vabanemisjärgses elukohas on elamistingimused head. Enne vangistust on elukaaslase sõnul O.R töötanud mitteametlikult ehitusel. Vangla andmetel on O.R vabanedes kindel töökoht, kuid kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud firma esindajaga ühendust saada. Seega ei ole kindel, et XXXX tagab O.R-ile töökoha. Küll on valmis elukaaslane O.R-i toetama. Elukaaslase hinnangul tarvitab O.R alkoholi harva ja mõõdukalt. Samuti ei ole ta täheldanud agressiivsust alkoholi tarvitamise tulemusena. O.R on lapsepõlves saadud peatrauma tõttu vaimse alaarenguga ja samuti on ta kirjaoskamatu. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud. O.R seletas kohtuistungil, et varasemalt on ta ilmselt karistatud kuuel korral, vanglakaristust kannab kuuel korral. Kuriteod pani ta toime noorusest tingituna. Enam kuritegusid toime ei pane, teda on aidanud elukaaslane. Vabanedes asub ta elama elukaaslase juurde Maardu linna. Vabaduses on tal kindel töökoht, ehitustööd. Narkootikume ta ei tarvita. Alkoholi tarvitab ta kord kuus. Alkoholi tarvitamine mõjub talle halvasti ja seetõttu tarvitab ta seda harva. Lähedastest on tal õde, kes elab XXXX ja kellega nad suhtlevad telefoni teel. Elukaaslasega on nad koos olnud 2 aastat. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta O.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist järgmistel põhjustel. O.R on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, kandnud pikaajalist karistust ja peale vabanemist sooritanud uued vägivallakuriteod, viimase kuriteo pannud toime katseajal. Need asjaolud näitavad, et O.R-ile ei ole eelnevad karistused avaldanud soovitud positiivset mõju ja hoidnud teda süütegude toimepanemisest. Seega puudub alus eeldada, et seekordne karistus on eesmärgi täitnud. Alkoholi tarvitamine on vägivaldse käitumise soodusteguriks, käinud korduvalt psühholoogi vestlusel seoses alkoholi tarvitamise tagajärgedega. Isikul on probleeme konfliktses olukorras oma emotsioonide ja käitumise kontrollimisega ning võib temale mittemeeldivas olukorras käituda agressiivselt, eriti olles alkoholijoobes. Isik on korduvalt pannud toime isikuvastaseid kuritegusid (röövimine, vägistamise katse, kehavigastuste tekitamine), ükskõikne suhtumine ühiskonna reeglitesse ja normidesse - näitab isiku ohtlikkust ühiskonnale. Majanduslik olukord- elukaaslasel, kes elab koos täiskasvanud pojaga 3-toaline korter, on nõus teda majanduslikult toetama. Süüdimõistetu saab töövõimetuspensioni. Vaimne alaareng, 2 kirjaoskamatus, töövõimetus 80%, alkoholiprobleemid seavad kahtluse alla tema võimalused töökoha saamisel. Positiivsena tuleb märkida sotsiaalprogrammi läbimist, distsiplinaarkaristuste puudumist viimsel karistusajal. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, O.R-i varasemat elukäiku ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole võimalik tema vabastamist toetada. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning tutvunud prokuröri arvamuse ja kinnipeetava isikliku toimikuga, leiab, et O.R-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid O.R-i ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada küllaldaste materiaalsete aluste puudumise ja isikuga seotud põhjustel. Kohus leiab, et kuna O.R on kandnud ära vähemalt pool talle teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest, esineb KarS § 76 lg 1 p 2 järgi formaalne alus O.R-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates O.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kuigi O.R-i puhul esineb positiivseid, tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimaldavaid asjaolusid, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud eelkõige materiaalsete aluste puudumise tõttu, aga ka tema isikust tulenevatel asjaoludel. O.R-i on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. O.R on toime pannud eriliigilisi kuritegusid, st nii varavastaseid, kui ka vägivaldseid isikuvastaseid ja isiku enesemääramisõiguse vastaseid süütegusid. Nii on O.R eelnevalt kandnud ka pikaajalist vangistust vägistamise katse eest, pärast mida on O.R-i mitmel korral karistatud vägivalla kasutamise eest, sh oma elukaaslase vastu. Uued kuriteod pani O.R toime natuke rohkem kui 1 aasta pärast vabanemist pikaajalise karistuse kandmisest. Kuigi O.R-i on mõistetud karistusest ka tingimisi vabastatud, on ta katseajal toime pannud uue vägivalla kasutamisega seotud kuriteo, mille eest mõistetud karistust kannab ta käesoleval ajal. Kohtu hinnangul järeldub eelnevast, et O.R-i suhtes ei ole talle varem mõistetud karistused täitnud eesmärki ning ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et käesoleval ajal on vajalikud karistuseesmärgid O.R-i suhtes saavutatud. Kuigi O.R on olemas lähedaste toetus elukaaslase ja viimase poja näol, on nad elukaaslase sõnul jõudnud enne O.R-i vangistust koos elada vähem kui aasta. Nende kooselu on kestnud aja, mil O.R oli vabaduses. Siinjuures on kohtu arvates oluline, et varasem O.R-i käitumispraktika on hõlmanud elukaaslase suhtes vägivalla tarvitamist. Samuti on O.R pannud toime kuriteo, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, elukaaslasega koosolemise ajal. Seega tuleb kohtul arvestada, et O.R-i poolne vägivaldne käitumine võib ebapiisavast kooselatud ajast tulenevalt ohustada edaspidi ka praeguseid lähedasi. Samuti järeldub eelnevast, et elukaaslase olemasolu ei ole senini mõjutanud O.R-i süütegudest hoiduma. Kohus, arvestades, et O.R on suures ulatuses tasumata nõudeid – 1074,32 eurot – peab oluliseks, et O.R-i oleks vabaduses materiaalselt kindlustatud. O.R-i töökohta ei ole kriminaalhooldusametnik suutnud tuvastada. XXXX esindajad ei ole olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadavad. Seega ei ole kohtu arvates veenvalt 3 tuvastatud, et vabaduses oleks O.R reaalselt tagatud legaalse sissetuleku saamiseks kindel töökoht. O.R-i töötamist osaliselt takistavaks teguriks võib pidada ka tema XXXX Kuigi O.R-i kindlaks sissetuleks on töövõimetuspension, ei pruugi see toimetulekuks olla piisav. Samuti ei ole põhjust lugeda piisavaks perekonna vajadusi rahuldavateks rahalisteks vahenditeks ainuüksi elukaaslase sissetulekut, mis on tõenäoliselt ebapiisav selleks, et toetada nii oma poega, ennast, aga ka O.R-i ning aidata O.R-i tema rahaliste nõuete tasumisel. O.R-i uute kuritegude toimepanemise riskiks tuleb pidada ka alkoholi tarvitamisega seonduvat. O.R on vägivaldsed kuriteod pannud toime alkoholijoobes. O.R kinnitas kohtuistungil, et alkoholi tarvitamine ei mõju talle hästi ning seetõttu tarvitab ta seda harva. Lisaks on O.R käinud vangistuses psühholoogi vestlustel seoses alkoholi tarvitamise tagajärgedega. Seega on kohtu arvates oluline, et vangistusest vabanemise korral oleks O.R suuteline alkoholi tarbimist ja sellest tingitud käitumist kontrollima ning vajaduse korral alkoholi tarvitamisest loobuma. Praegusel juhul puudub kohtul sellesisuline veendumus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et O.R-i ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada ning O.R tuleb jätkata karistuse kandmist. Kohus nimetab ka positiivseid asjaolusid. Nii ei ole O.R-i karistuse kandmise ajal karistatud distsiplinaarkorras ning ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samuti tuleb tunnustada, et O.R on korduvalt käinud psühholoogi vestlusel seoses alkoholi tarvitamise tagajärgedega. Samas ei ole eelnimetatud positiivsed asjaolud küllaldased ega kaalu üles negatiivseid asjaolusid. Ene Muts täitmiskohtunik 4