Obsah (4)

§ 238§ 180§ 233§ 61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsembril kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-9824 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Kunnus Kriminaalasi N.T

§ 238

lg 2 alusel ärakandmisele kuuluva karistusega 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest vabanes pärast karistuse kandmist 08.06.2012; tõkend: vahistamine alates 13.05.2013, kahtlustatavana kinni peetud 11.05.2013 Prokuröri abi Kelly Kruusimägi Määratud korras kaitsja vandeadvokaat Argo Küünemäe 2013 Tallinnas, Liivalaia RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.T KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakata karistusaja algust lugema alates N.T kahtlustatavana kinnipidamisest 11.05.2013. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista N.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 800 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot, DNA ekspertiisi kulu 3078 eurot, koopiakulu 0,45 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Jugans Grossmannile makstud tasu osaliselt, s.o 419,40 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Argo Küünemäele makstud tasu 240 eurot ja kohtumenetluses 240 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta N.T menetluskulud kaitsjatasu osas 200 euro suuruses summas riigi kanda. Määrata, et ülejäänud menetluskulud võib N.T tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-9824, süüdimõistetu nimi ja makse nimetus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: - 2. liin maja nr 4 korterist nr 1 pärinev riidetükk – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; musta käepidemega nuga – asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; xxx T-särk, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Xxxpüksid koos püksirihmaga, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada Xxx; N.T riided – asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada N.T; CD-plaat Põhja Prefektuuri juhtimiskeskusesse tehtud kõne salvestusega, mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kriminaalasja materjalide hulka; Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (

) §-st 238 lg 1 p 4 ja lg 2. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu N.T süüdistatakse selles, et tema lõi 11.05.2013 kell 20.26 ajal Tallinnas xxx asuvas toas kannatanut Xxxnoaga ühel korral näopiirkonda, põhjustades löögiga Xxxvasakule põsele suu juurest kõrva poole suunduva umbes 10 cm pikkuse lõikehaava. Seejärel lõi N.T Xxxühel korral noaga nabast vasakule poole kõhupiirkonda, tekitades kannatanule kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava peensoole vigastusega, mille puhul on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Oma tegevusega pani N.Toime tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus leiab, et esinevad lühimenetluse kohaldamise alused

§ 233järgi. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et N.T vastutab Kar

S § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§-le 60 lõikele 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

§ 61lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu.

Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt karistatakse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. N.T poolt 11.05.2013 enne kell pool üheksat Tallinnas xxxasuvas toas kannatanu Xxxnoaga löömine näopiirkonda, põhjustades löögiga Xxxvasakule põsele suu juurest kõrva poole suunduva umbes 10 cm pikkuse lõikehaava; noaga löömine nabast vasakule poole kõhupiirkonda, tekitades kannatanule kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava peensoole vigastusega, mille puhul on tegemist eluohtliku tervisekahjustusega, on tõendatud: N.T poolt kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab ta end nimetatud teos süüdi; 11.05.2013 Xxxläbivaatuse protokolliga koos fototabeliga (tl 4-7), mille fotolt nr 3 on näha umbes 10 cm pikkune verine lõikehaav, fotolt nr 5 on näha nabast kõrgemal vasakul pool kõhupiirkonnas verine torkehaav; kannatanu ülekuulamise protokollidega (tl 14-17, 22), mille kohaselt grillis ta koos tuttavatega 11.05.2013 kell 16.30 ajal, kui umbes 2-2,5 tunni pärast kutsus tuttav N.T ta Xxx tuppa, kes lamas diivanil, tuppa sisenemise järgselt lõi N.T sõnagi lausumata kannatanule noaga näkku, seejärel kõhtu; 11.05.2013 väljavõttega haigusloost (tl 27-28), millest nähtub, et Xxxon noahaav näol umbes 10 cm ning kõhu eesseinal haav 3 cm naba kõrval; kliiniliseks diagnoosiks on peensoole vigastus, patsienti tuli opereerida; 11.07.2013 ekspertiisiaktiga (tl 33-35), mis kinnitab, et kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus, lõikehaav näol ei ole eluohtlik ning paraneb ühe kuu jooksul; mõlemad haavad võisid olla tekitatud noaga; 3 tunnistaja Xxxülekuulamise protokollidega (tl 38-40; 41-45), mille kohaselt nägi ta 11.05.2013 kell 20.15 paiku Xxxi minemas grillijatest eemale Koplis aadressil

1. liin asuva maja nr 4 poole, tagasi tulles oli kannatanul nägu lõhki ja verine, samuti hoidis ta teise käega vasakpoolsest kõhuosast kinni; umbes 5 minutit hiljem väljus samast majast meesterahvas, kes oli agressiivse olekuga, grillijad hakkasid hüüdma Urmase nime; tunnistaja Xxxülekuulamise protokolliga (tl 49-51), mille kohaselt oli tema üks grillpeol osalenutest 11.05.2013 Tallinnas aadressil
2. liin asuva maja nr 4 läheduses ning kes nägi Xxx tulemas aadressil
3. liin asuva maja nr 4 nurga tagant kell 19.00-20.00 paiku; kannatanul oli verine näohaav suunurgast kõrvani ja haav vasakul kõhupoolel; Xxx ütles, et Urka lõi, mille peale tunnistaja sai aru, et kannatanu pidas silmas Urmast, kes hiljem sündmuskohal politsei poolt kinni peeti; tunnistaja Xxxülekuulamise protokolliga (tl 52-54), mille kohaselt olles aadressil
4. liin asuva maja nr 4 lähedal toimuval grillpeol, nägi ta, kuidas tuttav Xxxläks õhtupoole aadressil
5. liin asuva maja nr 4 tuppa üksinda, tagasi tulles hoidis kannatanu kõhust kinni, suunurgast kõrva suunas oli näha haava; kui tunnistaja käis Xxx uut särki toomas, nägi ta maja nr 4 nurga tagant välja tulemas agressiivse olekuga Urmast, kelle käes oli musta käepidemega nuga, mille tera ja käepideme pikkus võis olla 15-20 cm; sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (tl 60-67), mille vaadeldavaks kohaks on Tallinnas aadressil
6. liin maja nr 4 haljasala; fototabelist nähtub murul musta käepidemega verekahtlase määrdumisega nuga, mille kogupikkuseks on vaatlusprotokolli järgi 230 mm, mis on kooskõlas tunnistaja Xxxkirjeldusega N.T käes olnud noa kohta; sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (tl 69-85), mille vaadeldavaks kohaks on Tallinnas aadressil
7. liin asuva maja nr 4 korter nr 1, millest nähtub, et Lumisciene lahusega töödeldud pindadel on tekkinud diivanilaua tasapinnal ja põranda erinevates piirkondades vere olemasolule iseloomulik reaktsioon, mis kinnitab asjaolu, et noaga löömine toimus nimetatud korteris; asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (tl 86-94), mille vaadeldavateks objektideks on muuhulgas Xxx kuuluvad pluus ja püksid, mida ta kandis 11.05.2013 pussitamise hetkel; fotodelt on näha pluusi keskel auk, mille ümber on verekahtlane määrdumine, samuti on verekahtlast määrdumist pükstel – verekahtlase määrdumisega piirkond ja auk pluusil asub sarnases kohas, kus kannatanul tuvastati haav kõhul; 11.05.2013 kell 21.15 isiku vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (tl 122-127), mille fotodelt nr 6 ja 7 on näha N.T käel verekahtlane määrdumine; ekspertiisiaktiga (tl 107-117), mis kinnitab, et sündmuskohalt leitud noa teral asuvalt verelt võetud DNA-proov on kokkulangev XxxDNA profiiliga ning N.T vasakult käeseljalt nimeta sõrme kohalt verekahtlasest määrdumisest võetud proovis on olemas kõik Xxxesinevad alleelid; eksperdiarvamuse kohaselt ei saa välistada, et aadressil xxx, Tallinn asuva korteri põrandal oli ka Xxxverd. Süüdistusaktis on kirjas, et kuritegu on toime pandud kell 20.26 paiku. Põhja Prefektuuri juhtimiskeskusesse tehtud kõnesalvestise vaatlusprotokollist (tl 97-100) nähtub, et pussitamisest teavitati esmakordselt kell 20.
8. Seega pidi kuritegu olema toime pandud vähemalt mõned minutid varem. Kuna süüdistatav on oma süüd tunnistanud ning ka muud 4 tõendid viitavad sellele, et tegu pandi toime süüdistusaktis märgitud kellaajale lähedal ajal, leiab kohus, et tegemist ei ole olulise veaga. Kannatanu poolt 12.05.2013 politseile suuliselt edastatud kuriteo asjaolud suulises kuriteoteate protokollis (tl 10-11) on osaliselt vastuolus tema poolt hiljem antud ütlustega. 12.05.2013 on Xxxöelnud, et 11.05.2013 ilmusid õues tema selja taha kaks meest ja üks naine, üks nendest lõi koheselt noaga näkku ja kõhtu. Kohus leiab, et süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise koht ning asjaolu, et pussitamist nägid vaid Xxxja N.T, on tõendatud kannatanu hilisemate ütlustega, N.T ütlustega, kes kinnitab, et pussitamise ajal Xxxmagas ning rohkem inimesi korteris ei olnud; ekspertiisiaktiga (tl 107-117), mille kohaselt ei saa välistada, et aadressil xxx, Tallinn asuva korteri põrandal oli ka Xxxverd. Seega on tõendatud, et N.T ründas aadressil xxx, Tallinn asuvas korteris Xxxnoaga näkku ja kõhtu. №aga löömise tagajärjel kõhtu tekkisid ekspertiisiakti kohaselt kannatanule eluohtlikud kehavigastused. Seega on täidetud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi objektiivne teokoosseis. KarS § 118 lg 1 p 1 eeldab, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamisele, see tähendab, et teo toimepanija peab võimalikuks pidama tagajärje eluohtlikkust. N.T on kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt tundus talle, et Xxxhakkas korteris olnud külmkapi juurde minema. Selle tõttu võttis N.T noa ja tõmbas sellega üle kannatanu näo. Seejärel tuli kannatanu N.T poole, mistõttu teist korda soovis ta lüüa noaga jalga, aga lõi kõrgemale. Kohtueelses menetluses selgitas N.T, et Xxxon tema joomakaaslane, ka Xxxon nende mõlema tuttav. Korteris, kus N.T Xxxlõi, elas Xxx, kes seal pussitamise hetkel magas. Korteris oli hämar. Xxxon oma ütlustes (tl 55-57) kinnitanud, et Xxxon tuttav, kes käib tal külas ja kellega Xxxkoos väljas käib. Samuti on tuttav N.T, kes on ka Xxxkülas käinud. Seega asusid nii N.T kui ka Xxxpussitamise ajal oma tuttava korteris, kes seal parasjagu magas. N.T pussitamise motiiviks oli Xxxpoolt Xxxi külmkapi suunas minemine. N.T hakkas noaga hämaras korteris vehkima, tekitades kannatanule haava näkku. Seejärel vehkis ta noaga edasi, tekitades eluohtliku haava kõhupiirkonda. Kohus ei pea eluliselt usutavaks N.T väidet, mille kohaselt läks kannatanu N.T poole veel pärast seda, kui viimane oli Xxxhämaras korra näkku pussitanud ning kui nuga oli veel ründaja käes. Selline N.T väide on vastuolus ka kannatanu ütlustega, mille kohaselt N.T esimesele löögile järgnes koheselt teine löök, mille järel kannatanu korterist välja jooksis. Igal juhul oleks Xxxolnud noaga rünnanud inimese suhtes, kes nuga endiselt käes hoidis, hädakaitseõigus. Kuigi süüdistatava sõnul üritas ta kannatanule teisel korral noaga jalga lüüa, pidi N.T võimalikuks pidama, et hämaras toas terava noaga vehkimise tagajärjel võivad Xxx eluohtlikud kehavigastused tekkida. Vastavalt KarS-i §-le 16 lõikele 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega lõi N.T Xxxnoaga kõhtu vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 5 N.T vastutab KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. Seega on nimetatud normi sanktsiooni seadusjärgne keskmine määr 8 aastat vangistust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.T tekitas Xxx raske tervisekahjustuse, pussitades teda noaga kõhtu, mille tagajärjel vajas kannatanu operatsiooni. Pärast pussitamist lahkus N.T sündmuskohalt, visates ära ka noa, kuid politsei sai isiku hiljem kätte. N.T poolt esimest korda antud ütlustes 12.05.2013 ta teo toimepanemist ei tunnistanud. Kriminaalkorras on teda korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 15.01.2010 otsusega KarS § 118 p 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat, millest

§ 238lg 2 alusel tuli ära kanda 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

Enne seda karistati N.T kriminaalkorras Harju Maakohtu 29.11.2006 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi osaliselt tingimisi vangistusega, mis pöörati täitmisele. Seega on teda korduvalt karistatud esimese astme kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas raskete tervisekahjustuste tekitamise eest, millega kaasnes oht elule. Eeltoodust nähtub, et N.T ei ole karistustest õigeid järeldusi teinud ning on jätkanud isikuvastaste kuritegude toimepanemist. N.T ütlustest nähtub, et käesolevalt oli isiku pussitamise põhjuseks asjaolu, et kannatanu hakkas minema oma tuttava külmkapi poole samal ajal, kui ka tuttav ise kodus oli. Sellised asjaolud näitavad, kui vähe on N.T-le vaja, et teise isiku elu ohtu seada – tegemist on impulsiivse inimesega. N.T on avaldanud kahtlustatavana ülekuulamisel puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus kahtleb, kas N.T on kahetsenud pussitamist puhtsüdamlikult, arvestades tema poolt sündmuskohalt lahkumist, noa äraviskamist ning ebaõigete ütluste andmist esimesel ülekuulamisel. Samas ei välista sellised asjaolud hilisemat kahetsust. Kohus arvestab kahtluse süüdistatava kasuks ning loeb puhtsüdamliku kahetsuse kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, võttes sealhulgas arvesse, et isik tunnistas hiljem süü omaks. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad. Kohus leiab, et nii eri- kui ka üldpreventsiooni aspektist on õiglane, et esimese astme kuritegusid (sealhulgas korduvad isikuvastased kuriteod) toime pannud isikule tuleb mõista reaalne vangistus, mis on karmim võrreldes eelmise mõistetud karistusega. Kohtuistungil on süüdistatav palunud kergemat karistust, kuna tal on C-hepatiit ja elatise maksmise kohustus ning tema ema on 80-aastane. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole piisavaks põhjuseks, et karistust kergendada. N.T teadis ka teist isikut noaga rünnates oma haigusest, ema vanusest ja asjaolust, et vanemal on ülalpidamiskohustus, samuti tagajärgedest, mis võivad kaasneda noaga ründamise tagajärjel, sealhulgas võimalikust vangistusest. Ründamine leidis aset sellegipoolest, mistõttu tuleb tehtu eest vastutada. Kohus märgib ühtlasi, et Eesti Vabariigis on toimiv tervishoiusüsteem, mistõttu ei jäeta vangistuses viibivat meditsiinilist hoolt vajavat haiget abita. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu poolt politseile esimest korda antud selgitused on vastuolus hiljem antud ütlustega. Kohus leidis, et hiljem antud ütlused sündmuse asjaolude kohta on usaldusväärsed. Kannatanu esialgsed ebaõiged ütlused ei ole 6 aga aluseks N.T-le kergema karistuse mõistmiseks. N.T on tunnistanud, et pussitamise põhjuseks oli Xxxpoolt külmkapi poole suundumine samal ajal, kui korteris viibis ka seal elav isik – sellises situatsioonis pussitamisele puudub igasugune õigustus. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et N.T tuleb karistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi vangistusega 5 aastat ja 6 kuud.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohtueelses menetluses on kaitsja Jugans Grossmann esitanud muuhulgas kaitsjatasu taotluse N.T ülekuulamisel osalemise eest 12.05.2013 summas 194,40 eurot. Taotluses on märgitud ülekuulamise ajaks kell 16.35-17.50, koguseks 1,5 tundi. 12.05.2013 ülekuulamise protokollist nähtub aga, et ülekuulamine algas kell 16.54 ja lõppes kell 17.54. Seega kestis ülekuulamine ühe tunni, mistõttu jätab kohus Jugans Grossmanni kaitsjatasu N.T-lt taotluses märgitud liigse pooltunni osas välja mõistmata. N.T poolt hüvitamisele kuuluvateks menetluskuludeks on sundraha 800 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot, DNA ekspertiisi kulu 3078 eurot, koopiakulu 0,45 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Jugans Grossmannile makstud tasu osaliselt, s.o 419,40 eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsjale Argo Küünemäele makstud tasu 240 eurot ja kohtumenetluses 240 eurot.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. N.T puudub töökoht, ta läheb kandma mitmeaastast vangistust ning välja mõistetud menetluskulud on suured, mistõttu on menetluskulude tasumine oluliselt raskendatud. Vastavalt

-i §-le 180 lg 3 jätab kohus N.T menetluskulud kaitsjatasu osas 200 euro suuruses summas riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud võib N.T tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Anne Rebane Kohtunik 7