lg 3 alusel mitte vabastada A.L-i talle 24.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 5 kuu 8 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu A.L-ile. Peale tõlke valmimist edastada A.L-ile määruse venekeelne tõlge vanglasse allkirja vastu. 2 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD A.L-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral: • 27.04.1995.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2, KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi liitkaristusega 1 aasta 4 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; • 15.01.1996.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 1,3, KrK § 141 lg 2 p 1,2,3, KrK § 185 lg 2, KrK § 197 lg 3, KrK § 124-3 lg 1 järgi KrK § 40 lg 3 alusel 6 aasta vabadusekaotusega, mille kandmiselt vabanes 16.11.2000 pärast karistuse kandmist; • 22.11.2001.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega
-5 lg 1 järgi 39 päeva arestiga, mille kandmiselt vabanes 22.11.2001.a kohtusaalis; • 13.03.2003.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3, KrK § 140 lg 2 p 2,3,4, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 203 lg 1 järgi
lg 1 alusel 4 aasta vangistusega; mille kandmiselt vabanes 19.09.2005.a tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 31.01.2006.a, karistuse ärakandmata osa 4 kuud 2 päeva; • 29.10.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 1,
lg 2 p 4,5,7,8,
lg 2 p 1,4,
lg 2 p 4,
järgi
MS § 238 lg 2 alusel 5 aasta 6 kuu vangistusega;
lg 2 alusel liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 31.01.2007.a; • 24.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
järgi 3 kuu vangistusega,
lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 24.09.2010.a. A.L on üle poole karistusest kantud. 07.10.2011.a andis A.L kirjaliku nõusoleku enda suhtes eletroonilise valve kohaldamiseks (II,103). Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on elukoht – XXXX elekroonilise valve kohaldamiseks ja selle korteri omanik L.K. on andnud nõusoleku A.L-i peale vangistusest vabanemist sellesse eluruumi elama asumiseks ja sellesse korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja isik nõustub tema suhtes teostatava elektroonilise valve kohaldamisega. 29.12.2011.a kohtuistungil kinnitas A.L soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, 2 3 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri arvamusega ning kuulanud kohtuistungil ära A.L-i , on seisukohal, et A.L-i ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. A.L on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Kuritegude toimepanemise põhjused seonduvad alkoholitarbimisega ja narkosõltuvusega. A.L kannab karistust I ja II astme kuritegude eest ja seda sisuliselt 3-e viimase süüdimõistva kohtuotsuse alusel
Ühe korra on varasemalt A.L-i vabastatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt – vabanes vanglast 19.09.2005.a talle 13.03.2003.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3, KrK § 140 lg 2 p 2,3,4, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 203 lg 1 järgi
lg 1 alusel karistuseks mõistetud 4 aasta vangistuse kandmiselt, karistuse ärakandmata osa 4 kuud 2 päeva. Olles vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal, pani A.L toime uued kuriteod, milliste eest teda karistati 29.10.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 1,
lg 2 p 4,5,7,8,
lg 2 p 1,4,
lg 2 p 4,
järgi
MS § 238 lg 2 alusel 5 aasta 6 kuu vangistusega;
lg 2 alusel liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 31.01.2007.a. 29.10.2007.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmise ajal pani A.L toime uue kuriteo – tarvitas 02.07.2010.a Tallinna Vanglas fentanüüli, mille eest teda karistati 24.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega
järgi 3 kuu vangistusega,
lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 24.09.2010.a. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada isikut, kellel on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster ja kes vangistusest tingimisi ennetähtagselt vabastatuna katseajal olles pani toime hulgaliselt uusi kuritegusid (
lg 2 p 1,
lg 2 p 4,5,7,8,
lg 2 p 1,4,
lg 2 p 4,
) ja kes alates 31.01.2007.a kannab vangistuses karistust, kuid 02.07.2010.a paneb vanglas toime uue kuriteo (
). Kohtu hinnangul ei ole A.L tema faktilisest käitumisest nähtuvalt teinud järeldust enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks. Ka kriminaalhooldusametniku hinnangul oleks A.L-i ennetähtaegne vabastamine hetkel ennatlik, kuna puudub kindlus A.L-i seaduskuulekaks käitumiseks (vt kriminaalhooldaja arvamust - II,107). Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt osales A.L vangistuse ajal 2009.a sotsiaalprogrammis Eluviisitreening (II,110,105). Kuna aga A.L pani 02.07.2010.a vangistuses toime uue kuriteo (
), siis ei ole selles programmis osalemine A.L-ile positiivset mõju avaldanud ja A.L-i seaduskuulekale käitumisele motiveerinud. 2010.aastal osales A.L Convictus tugigrupi töös, kuid see jäi pooleli seoses Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega (II,105), et tagada kinnipeetava üle 3 4 tõhusam valve ja vangla julgeolek. Tallinna Vanglast paigutati Tartu Vanglasse, kuna Tallinna Vanglas suutis A.L endale vanglasse organiseerida keelatud aineid (narkootikumid; II,56). 2010.a kasutati A.L-i süülisest käitumisest tingituna tema suhtes kahel korral täiendavaid julgeolekuabinõusid, et tagada julgeolek ja kord vanglas (II,4445,65-66). Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt osaleb A.L alates 19.09.2011.a sotsiaalprogrammis 12-sammu: Igapäevane valik. 29.12.2011.a kohtuistungil avaldas A.L, et käesolevaks ajaks on ta selle prorammi läbinud. Kinnipeetav A.L-i kohta on veel teada, et 2008.a töötas ta väga lühiajaliselt vanglas majandusabitöölisena ja 2009.a osales ka riigikeelekursustel, kuid ei läbinud neid, kuna lootis ilma kursusi läbimata riigikeeleeksami ära teha (II,105). Majandusabitööle ei lubatud A.L-i põhjusel, et pani toime raske distsiplinaarsüüteo (karistuseks 7 ööpäeva kartserit – II,28; kirjaga kahtlane pulber ja keeldus neid valvurile andmast). Eeltoodud asjaoludel kogumis on A.L-ist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt liiga kõrge selleks, et teada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.