Obsah (5)

§ 189§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-11-8195 (kohtueelses menetlu

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 80 päevamäära, s. o 520 eurot; KarS § 66 lg 1 alusel määrata K.K-le mõistetud rahaline karistus 520 eurot tasumisele ositi mitte vähem kui 44 eurot kuus; Tartu Maakohtu 16.03.2010 otsusega K.K-le mõistetud karistus vangistus 2 kuud 27 päeva 18 kuulise katseajaga jätta iseseisvale täitmisele; tühistada K.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista K.K-lt sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,26 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a detsembri kuust igakuise menetluskulu osa 39,78 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 19,18 eurot maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomele. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-11-8195“); 3.3 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-8195“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on K.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära, so 520 eurot (keskmise päevasissetuleku suurus 6.50 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 44 eurot kuni karistuse täieliku tasumiseni. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.03.2010 otsusega mõistetud karistus, so tingimisi vangistus 2 kuud ja 27 päeva katseaeg 18 kuud jätta iseseisvale täitmisele. K.K on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 04.06.2011 kella 01.50 paiku Viljandi linnas Lossi tn 19 hoovis lõi ametikohuseid täitvat Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ülemkonstaabel Ü.S t peaga vastu nägu, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse-huule ja suuõõne pindmise vigastuse. K.K tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisena seoses tema ametikohustuste täitmisega.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

2

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud o . Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,35 eurot. K.K kaitsja Pille Toom on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 38,35 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,18 eurot tuleb arvestada advokaat Pille Toomile.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb K.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, õigusabi tasu 57,53 (38,35+19,18) eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kohtunik 3