← Eesti

1-08-3622/21

Obsah (7)§ 275§ 68§ 69§ 121§75§ 218§ 262

1-08-3622 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. novembril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3622 (07233001102, 09240105588) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistu

§ 275

järgi vangistusega 4 kuud,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 3 kuud 27 päeva,

§ 69

alusel asendati 234 tunni üldkasuliku tööga, täitmise tähtaeg 7 kuud; - 27.09.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 121

, § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,5, § 215 lg 2 p 1, § 266 lg 1 järgi

§ 68

lg 1, § 74 lg 1 aluseltingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud 29 päeva katseajaga 2 aastat. Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg Kriminaalhooldusametnik Jelena Džalalova Kriminaalhooldusalune B.P Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski 08.11.2011.a. RESOLUTSIOON

§ 69

lg 6 alusel pöörata B.P-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2010.a kohtuotsusega nr 1-08-3622 mõistetud karistus, 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, täitmisele. Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu B.P poolt tehtud üldkasulik töö 117 tunni ulatuses, s.o 59 (viiskümmend üheksa) päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 58 (viiskümmend kaheksa) päeva ehk 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Valida B.P-le tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 17.11.2011.a. Mõista B.P-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: kaitsja Vladimir Rogulski 14.10.2011.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti, kaitsja Vladimir Rogulski 08.11.2011.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 35 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-3622 tunnistati B.P süüdi

§ 275

järgi ja karistati vangistusega 4 (neli) kuud,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 3 (kolm) kuud ja 27 päeva.

§69

lg 1 alusel asendati B.P-le mõistetud karistus süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga 234 (kakssada kolmkümmend neli) tundi ning vastavalt 69 lg 3 määrati selle tegemise tähtajaks 7 (seitse) kuud.

§ 69

lg 4 alusel peab B.P üldkasuliku töö tegemisel järgima

§75

sätestatud kontrollnõudeid, mis on talle seatud käitumiskontrolli ajaks: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2010.a kohtuotsus jõustus 30.11.2010.a. 21.06.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 34308 B.P suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et B.P hoidub üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Ta sooritas 234-st töötunnist 117 tundi. Seega tegemata tunde on

  1. Üldkasuliku töö teostamisel on hooldusalusel esinenud rikkumised, mille kohta on koostatud rikkumiste fikseerimise aktid ja tehtud kirjalikud hoiatused vastavalt üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra § 17 lg
  2. 07.02.2011.a tegi kriminaalhooldusametnik Janek 2 B.P-le esimese kirjaliku hoiatuse. 07.02.2011.a tegi kriminaalhooldusametnik B.P-le teise kirjaliku hoiatuse. Oma kirjalikkudes seletustes põhjendas B.P , et ei ole üldkasulikku tööd teinud, kuna oli haige. Samas ametnikule ei ole ühtegi arstitõendit esitanud. Kriminaalhooldusametnik hindab kriminaalhooldusaluse B.P katseaja kulgemist mitterahuldavaks, sest B.P hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti katseaja jooksul oli karistatud väärteoasjades arestiga kaks korda. B.P on määratud kriminaalhooldusele alates 22.11.2010.a. Esmakohtumine toimus hooldusalusega 29.12.2010.a, mil tutvustati hooldusalusele tema õiguseid, kohustusi ning üldkasuliku töö tegemise korda ja aega. Üldkasuliku töö tegemise kohaks sai AS M Sillamäe. B.P alustas tundide sooritamist ja kuna ametlikku töökohta ta ei omanud oli piisavalt aega tundide tegemiseks. AS-is M Sillamäe sooritas hooldusalune kokku 32 tundi. Edasi juhendajad ei soovinud enam B.P-ga tegeleda kuna aset leidnud negatiivsed intsidendid. Seejärel sai hooldusalune broneeritud töötunde tegema KÜ G, seejärel KÜ N ja viimaseks töökohaks sai KÜ M . Kuna B.P ei ole tähtajaks sooritanud talle määratud 234 töötundi, siis tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku tegemata tundide ulatuses pöörata karistus täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palub kriminaalhooldusametnik pöörata B.P-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Tegemata on 117 tundi ÜKT-d. Katseaja jooksul on fikseeritud kaks rikkumist. Kriminaalhooldusalune B.P ei ole nõus sellega, et pöörata karistus täitmisele. Ta seletas, et ei saa teha ÜKT tunde, kuna viibis arestimajas. Samuti tal olid tervisega probleemid. Ei saanud pöörduda arsti poole, kuna ei ole arvel Tööturuametis. Lubab sooritada 117 tundi ÜKT-d. Praegu töötab katseajal. Tema ülalpidamisel on alaealine laps. Kaitsja palub jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek B.P suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 69

lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune B.P ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täies ulatuses. Ta täitis 117 ÜKT tundi, on jäänud täitmata 117 ÜKT tundi. Samuti rikkus ta mitu korda ÜKT täitmise korda ja tingimusi. Üldkasuliku töö mittetäitmise põhjuseid ei pea kohus põhjendatuks. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. 3 Karistusregistri andmetel on B.P karistatud kahel korral väärtegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2011.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-11-753 on B.P tunnistatud süüdi

§ 218lg 1, AS § 70 järgi ja karistatud arestiga 15 päeva.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.05.2011.a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-11-2069 on B.P karistatud

§ 262järgi arestiga 10 päeva.

Kohtuotsused on jõustunud. Samuti Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.09.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-1095 on B.P tunnistatud süüdi

§ 121

, § 201 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,5, § 215 lg 2 p 1, § 266 lg 1 järgi ning karistatud tingimisi vangistusega 1 aasta 11 kuud 29 päeva katseajaga 2 aastat. Kohtuotsus jõustus 13.10.2011.a. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, B.P seletusi ja seisukohta, on kohus veendunud, et B.P hoidub üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasi teostamine B.P suhtes ei ole otstarbekas. Seega

§ 69

lg 6 alusel tuleb pöörata B.P-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2010.a kohtuotsusega nr 1-08-3622 mõistetud karistus, 3 kuud ja 27 päeva vangistust, täitmisele. Kui B.P on jäänud täitmata 117 ÜKT tunde ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 58 päeva ehk 1 kuu 28 päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. Galina Jasnjuk Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.