S §
S §
S §
S §
Vabanes karistuse ärakandmiselt 20.04.2011a. Väärteo korras karistatud kokku 92 korda KarS § 218 lg 1 ja § 262, Alkoholiseaduse § 70, NPALS § 151, KOKS § 66 2 lg 1 ja Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel, trahvid on tasumata Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. U.O süüdi tunnistada KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.O-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.05.2011 kuni 09.05.2011 so. 2 päeva, lugedes mõistetud ärakandmata karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva. U.O-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates U.O vangistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. U.O suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. U.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.O, 1-11-7415, kaitsjatasu“. Jätta U.O-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks 2 9. kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: CD-plaat salvestusega, mis asub toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: U.O süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud vähemalt kaks vargust, s.o 1) 20.06.2010a, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 21.06.2010 kohtuotsusega nr 1-10-8261, 2) 10.11.2010a, mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 12.11.2010 kohtuotsusega nr 1-10-14934, , uuesti viibides 08.05.2011a kella 17:19 ajal Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Prisma kaupluses, võttis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli õlut „Saku Mõdu“ 4% maksumusega 1.45 eurot, pani kauba pükste värvli vahele ning möödus kaupluse kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Seega U.O, olles isikuks, kes on varem toime pannud süstemaatilise varguse, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS §
Kohtuistungil süüdistatav U.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 08.05.2011 koostatud AS-i Prisma Peremarket avaldusest nähtuvalt 08.05.2011 kell 17:19 peeti Kristiine Prisma kaupluses aadressil Endla 45, Tallinn, kinni isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat maksmata kaupa (Saku Mõdu 4%) 1,45 euro väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 2) • 08.05.2011 koostatud õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 08.05.2011 kell 17:19 Kristiine Prisma kaupluses aadressil Endla 45, Tallinn, meesterahvas läbis kassarivi jättes tasumata võetud kauba (Saku Mõdu 4%) eest 1,45 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 3) • 08.05.2011 koostatud tunnistaja I R’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles 08.05.2011 oma tööpostil Kristiine Prismas aadressil Endla 45, Tallinn, sai kell 17:19 juhtimiskeskuselt teate, et kinni tuleb pidada siniste teksapükste ja halli jopega meesterahvas. Tunnistaja pidas nimetatud isiku kinni peale kassade läbimist ning tema püksirihma vahelt 3 avastati Prisma kauplusele kuuluv ja tasumata jäetud õlu „Mõdu“ maksumusega 1,45 eurot. Kaup oli korras ja on tagastati kauplusele. (t/l 4) • 08.05.2011 koostatud tunnistaja S K’i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, olles 08.05.2011 oma tööpostil Kristiine Prismas aadressil Endla 45, Tallinn, nägi kella 17:15 paiku kaameratest halli jope ja siniste teksadega meesterahvast, kes võttis letilt kaks pudelit õlut, millest ühe pudeli pani endale pükste sisse. Jälgides nimetatud meesterahvast nägi tunnistaja, kuidas isik läbis kassad võetud kauba eest tasumata. Isik peeti peale kassade läbimist kinni. (t/l 5) • 08.05.2011 koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt U.O peeti kinni 08.05.2011 kell 17:19 kinni aadressil Endla 45, Tallinn, kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. (t/l 8-11) • 09.05.2010 koostatud kahtlustatava U.O ülekuulamisprotokolli kohaselt ta end süüdi ei tunnista ning selgitab, et 08.05.2011 kohtas linnas üht tuttavat ja umbes kella 17.00 paiku läksid kauplusse Kristiine Prisma asukohaga Endla 45 õlut ostma. U.O oli joonud. Kaupluse müügisaalis võttis pudeli õlut ja suundus kassasse, kus tasuski pudeli õlle eest. Pärast seda taipasid, et ühest pudelist on neile vähe, ning otsustasid osta veel ühe pudeli õlut ja läks uuesti samasse kauplusse. Seal võttis ühe pudeli õlut ja läks kassasse, kus ostiski jälle pudeli õlut. Pärast kassa läbimist pidasid turvatöötajad ta kinni ja ütlesid, et ta on varastanud pudeli õlut - selle, mis oli tal jope all põues. Kinnitas neile, et selle pudeli oli ostnud mõni minut tagasi samast kauplusest. Lihtsalt ei jõudnud seda seljakotti panna, vaid pistis harjumuspäraselt jope alla. Nädal tagasi sai tööd firmas , kus koristab ehitusmaterjali. (t/l 1215) • 18.05.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli salvestus CD-plaadil, mis oli saadud kauplusele Kristiine Prisma kuuluvatest videokaameratest ja kuhu oli jäädvustatud 08.05.2011 ajavahemikul kell 17.1217.19 toimunud sündmused. Salvestustelt nähtus, kuidas kell 17:13:23 meesterahvas sinistes teksapükstes, hallis jopes ja musta-halli mütsiga olles alkoholi osakonnas võttis kaks alkoholi pudelit ja väljus alkoholi osakonnast hoides käes kahte alkoholi pudelit (foto nr 1). Kell 17:15:57 möödudes kauba riiulitest meesterahvas olles seljaga kaamerate poole hoides käes kahte pudelit alkoholi, peitis paremas käes oleva alkoholi pudeli endale pükste värvli vahele (foto nr 2-3). Kell 17:16:48 meesterahvas liikus kassade poole hoides käes ainult ühte alkoholipudelit (foto nr 4-5). Kell 17:17:18 meesterahvas maksis kassas ainult ühe alkoholi pudeli eest ( foto 6). Kell 17:18:20 meesterahvas möödus kassadest ning ta peeti kinni (foto 78). (t/l 19-24) • Väljatrükk Harju Maakohtu 21.06.2010 kohtuotsusest nr 1-10-8261, millest nähtuvalt U.O-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p9-25 lg 2, KrMS § 238 lg 2 järgi vangistus 4k 20p (kriminaalasi nr 10230110244). (t/l 58) • Väljatrükk 21.06.2010 koostatud süüdistusaktist kriminaalasjas nr 10230110244 U.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi. (t/l 59) • Väljatrükk Harju Maakohtu 12.11.2010 kohtuotsusest nr 1-10-14934, millest nähtuvalt U.O-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva. (kriminaalasi nr 10230119796). (t/l 51-52) • Väljatrükk süüdistusaktist kriminaalasjas nr 10230119796 U.O süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi. (t/l 56-57) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 26) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava U.O süüd eitavaid ütlusi, AS-i Prisma Peremarket avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti, tunnistajate I R’i ja S K’i ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, väljatrükke Harju Maakohtu 21.06.2010 ja 12.11.2010 otsustest, väljatrükke süüdistusaktidest kriminaalasjades nr 10230110244 ja nr 10230119796, asub seisukohale, et süüdistatava süü 4 temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava U.O käitumine kvalifitseeritud KarS §
25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli U.O Harju Maakohtu 12.11.2010 otsusega süüdi tunnistatud KarS §
25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Seejuures karistati teda kahe varguse toimepanemise eest, millele eelnevalt oli teda karistatud Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega ja mille ärakandmiselt vabanes süüdistatav 09.11.2010. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevat uut vargust teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaalasja kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav selgitanud kohtueelsel menetlusel, et ta ei ole vargust toime pannud ning tema juurest leiti alkoholipudel, mille ta oli eelnevalt ostnud ja seejärel koos ostetud pudeliga oli ta tulnud tagasi kauplusesse. Ometigi on tunnistaja S.K oma ütlustes märkinud, et süüdistatav võttis kaks pudelit alkoholi, millest ühe peitis riietesse ja teise pudeliga läbis kassarivi, jättes riietesse peidetud pudeli eest tasumata. Sellised ütlused riimuvad ka turvakaamera videosalvestusest tehtud fotodega, millest on näha kahe pudeli võtmine ja seejärel ühe pudeli käes hoidmine kuni kassadeni. Arvestades selliseid tõendeid leiab kohus, et süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks, kuivõrd need on ümber lükatud teiste kogutud ja omavahel riimuvate materjalidega. Kohtu arvates annab tunnistaja ütlustele kinnitust ka asjaolu, et tunnistaja I.R sai korralduse kinni pidada just see isik, kuivõrd see isik on kauba riietesse peitnud ning süüdistatava kinnipidamisel võetigi pudel alkoholi ära. Seega S.K ei oleks saanud anda I.R informatsiooni isiku kinnipidamise kohta kui ta poleks näinud kauba võtmist ja peitmist, poleks ta ka informatsiooni I.R edastanud, sest kui süüdistatav ei oleks kaupa peitnud, ei oleks olnud ka alust tema kinnipidamiseks. Kuivõrd süüdistatavalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale KarS §
25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel oli süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal olemas töökoht ning väidetavalt töötab süüdistatav käesoleval ajal teises töökohas. Ometigi ei takistanud see asjaolu teda toime panemast uut vargust. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, senini tasumata trahve, milliste summad ulatuvad tuhandetesse eurodesse ja millede tasumiseks süüdistatav arvestas kuluvat aastaid, samuti süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo laadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, sest tal puuduvad lähiaastatel rahalised vahendid selle tasumiseks ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 17 korda ja väärteokorras 92 korda. Käesolevas asjas on U.O-le esitatud süüdistus 1 varguse katse episoodis, mis on toime pandud vähem kui kuu aega peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist ning eelmise kriminaalmenetluse menetlusesemeks oleva süüteo pani ta toime kolm päeva pärast karistuse ärakandmiselt vabanemist. Taolised andmed varavastaste kuritegude kohta ning regulaarsed väärteokaristused viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Süüdistatav selgitas, et aeg-ajalt tuleb töötada ka nädalavahetustel, mis kohtu arvates välistab ka võimaluse asendada vangistuse üldkasuliku tööga, sest süüdistataval ei ole nii palju tööst vaba aega, mis seda võimaldaks. Seejuures ilmnes kohtuistungil, et ajal, mil 5 kriminaalasi on olnud kohtu menetluses, so vähem kui kolme kuu jooksul, on süüdistatavale esitatud juba kolmel korral kahtlustusi samalaadsete süütegude toimepanemises. Seetõttu asub kohus seisukohale, et mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, samuti sellest, et kuritegu jäi katse staadiumisse ning varalist kahju ei tekkinud. Süüdistuse kohaselt oli süüdistatava rünne suunatud 1,45 € maksnud lahja alkoholi vargusele, milline tegu jäi lõpule viimata. Seetõttu leiab kohus, et varguse objektiks olnud võõra vallasasja väärtust arvestades, millist vallasasja ei õnnestunud süüdistataval omastada, ei ole süüdistatava süü suur ning kohus peab süü vähest suurust aluseks võttes võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.