Väärteoasi nr. 4-11-2151 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-2151 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Tõlk Valeri Helmar Kohtuasi V.F (ik: xxx) väärteokaebus nr 4-112151 Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 11010214 Asja läbivaatamise kuupäev 03.10.2011.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja V.F kaebuse esitaja kaitsja Dmitri Školjar kohtuvälise menetleja, Tallinna Munitsipaalpolitsei liiklusmenetlustalituse esindaja Indrek Kukk RESOLUTSIOON Jätta V.F-i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.05.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 11010214 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 21.10.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti taksokontrolli osakonna peainspektor A. Afanasjev koostas 08.04.2011.a. väärteoprotokolli nr 11010214 V.F-ile selle eest, et tema 08.04.2011.a. kella 22.31 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 44 juures, kasutas sõidukil (Mazda 5 reg nr xxx) mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o. taksoplafooniga sarnast plafooni. Nimetatud tegevusega rikkus V.F majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 141 § 15 lg 7 ja § 7’1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav ÜTS § 542 lg 1 järgi. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koolivalve ja parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor Irena Vandrecht karistas V.F-i 2 väärteoasjas nr. 11010214 tehtud üldmenetluse otsusega ÜTS § 54 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, summas 200 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes palub kaebuse esitaja V.F tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes nimetatud ei ole. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsuses seganud taksotunnuse ja taksotunnust matkiva tunnuse mõisted, kui viitab, et taksotunnuseks plafoon, millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Lisaks on kaebuses leitud, et kohtuvälise menetleja seisukoht nagu käsitleks Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-1-1-8110 plafooni, on ekslik. Kaebuse kohaselt saab eeltoodu põhjal järeldada, et kohtuväline menetleja arvab, et seadusega on ettenähtud dokumendid, mis lubavad paigaldada sõidukile plafooni, millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Kaebuses on osundatud, et kohtuväline menetleja on subjektiivse koosseisu analüüsimisel märkinud nagu oleks kaebuse esitaja sõidukil esinenud „taksotunnust matkivad tunnused“ (mitmuses), kuid tõendid selle kohta puuduvad. Kaebuse esitaja on leidnud, et tema süü pole tõendatud ning on palunud tühistada kohtuvälise menetleja otsus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. 03.10.2011.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta selgitas, et sõitis tanklasse, kus munitsipaalpolitsei märkas tema reklaamplafooni ja koostas talle protokolli. Ta lisas, et taksoplafoon ja reklaamplafoon on erinevad. Tema puhul on tegu juhiga autorendiga, tal on ka kaubik mööbli veoks, mida ta plafooniga reklaamib. Kaebuse esitaja sõnul teavitab ta kliente, et teostab vedusid, ta ei pea selle reklaami eest maksma, kuna sel pole telefoninumbrit. Kaebuse esitaja kaitsja palus kaevatav otsus tühistada, kuivõrd puudub väärteokoosseis. Kaitsja viitas, et plafooni mõõdud ja vorm erinevad taksoplafooni omadest. Kaitsja viitas, et sõidukis polnud ka nimekirja, kliendiks on tarbija. Seega ei peaks kaitsja arvates seda segi ajada taksotunnustega ning tegu polnud taksoteenuse osutamisega. Kaitsja hinnangul käsiteleb kohtuvälise menetleja poolt viidatud Riigikohtu lahend paragrahvi vastutuse aspektist, kes on autojuht ja kes taksoteenust osutav isik. Kaitsja hinnangul puudusid V.F-i sõidukil taksotunnused. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et puudub alus väärteootsuse tühistamiseks ning palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuivõrd eksisteerivad seaduslikud alused isikule karistuse määramiseks.. Ta lisas, et samalaadsete kaebuste osas on palju kohtupraktikat ning viitas Riigikohtu poolt V. Božko asjas tehtud lahendile. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 18-19, väärteotoimik tl 1-2), mille kohaselt 08.04.2011.a. kella 22:32 ajal on sõiduauto Mazda 5 reg nr xxx katuse keskosal valget värvi plafoon, mille mõlemal küljel on kirje „JUHIGA AUTORENT“ ja sõiduauto kujutis. Protokolli kohaselt asub sõidukis juhiistme juures raadiojaam koos mikrofoniga. - tunnistaja Aleksei Omelin’i ülekuulamise protokolli (tl 20-21, väärteotoimik tl 3-4), mille kohaselt 08.04.2011.a. teostas ta koos Artur Afanasjevi ja Juri Gavriltšenkoga patrulli, kell 22:31 2 kontrolliti Paldiski mnt 44 juures parkivat mootorsõidukit Mazda 5, reg nr xxx. Sõiduki katuse keskosale oli paigaldatud taksonduses kasutatava plafooniga sarnane valget värvi plafoon, mille mõlemal küljel oli trükitähtedes kirje „JUHIGA AUTORENT“ ja sõiduauto kujutis. Sõiduki juhiistme juures oli raadiojaam koos mikrofoniga. A. Afanasjev kontrollis taksoregistri ja majandustegevuse registri kaudu sõidukikaardi olemasolu, nende kohaselt ei olnud sõidukile 08.04.
- seisuga sõidukikaarti taksoveoks. Sõiduki juhiks olnud isik tuvastati politsei abiga, selleks osutus V.F sünd. xxx Afanasjev selgitas isikule, et tema sõidukile paigaldatud taksotunnust matkiva tunnuse tõttu alustatakse rikkumise kohta väärteomenetlust. - majandustegevuse registri väljatrükki (tl 22, väärteotoimik tl 5), mille kohaselt 08.04.2011 sõidukiga reg nr xxx seonduv päring tulemusi ei andnud; - taksoregistri väljatrükki (tl 23, väärteotoimik tl 6), mille kohaselt 08.04.2011 sõidukiga reg nr xxx seonduv päring tulemusi ei andnud; - väärteoprotokolli (tl 24, väärteotoimik tl 7), mille kohaselt 08.04.2011.a. kella 22.31 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 44 juures, kasutas V.F sõidukil (Mazda 5 reg nr xxx), mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o. taksoplafooniga sarnast plafooni. Nimetatud tegevusega rikkus V.F majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 141 § 15 lg 7 ja § 7’1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav ÜTS § 542 lg 1 järgi. Protokolli kohaselt on V.F keeldunud ütluste andmisest. Isik on protokolli koostaja märke kohaselt keeldunud ka protokolli allkirjastamast. Juures viibinud isikuks on märgitud A. Omelin ja J. Gavriltšenko. - allkirja (tl 26, väärteotoimik tl 8), selle kohta, et V.F on kätte saanud väärteomaterjalid; - kohtuvälise menetleja otsust (tl 27-28, väärteotoimik tl 9-10), mille kohaselt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koolivalve ja parkimiskontrolli osakonna vaneminspektor Irena Vandrecht karistas V.F-i väärteoasjas nr. 11010214 tehtud üldmenetluse otsusega ÜTS § 54’2 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, summas 200 eurot. Otsuses on leitud, et isik kasutas sõidukil, mil puudus sõidukikaart taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o. taksoplafooniga sarnast plafooni. Otsuses on tuginedes Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-1-1-8110 järeldatud isikutel, kellele ei ole väljastatud sõidukile sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid matkivat tunnust. Otsuse kohaselt on teo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, päringuga Tallinna taksoregistrist ja tunnistaja A. Omelini ütlustega. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Otsuses viidati, et väärteona on karistatav nii tahtlik, kui ettevaatamatu tegu. Otsuse kohaselt, kuivõrd V.F-i sõidukil oli taksotunnust matkivad tunnused ning tal puudus sõidukikaart taksoveoks, pidanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral teadma, et teostab süüteokooseisule vastavat asjaolu, s.o. kasutab taksotunnust matkivat tunnust omamata selleks ettenähtud dokumente. Seega järeldati, et V.F pani süüteo toime vähemalt hooletusest. Süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. - karistusregistri väljavõtet (tl 50-52), mille kohaselt on 29.09.2011.a. seisuga V.F-i karistatud kriminaalkorras 1-l korral, väärteokorras 8-l korral sealhulgas 3-l korral ÜTS § 542 lg 1 alusel (03.11.2008.a. otsustega rahatrahviga 1500 krooni; 19.01.2010.a. rahatrahviga 420 krooni). Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasja tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. 3 Vastavalt 08.04.2010.a. kehtinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ (edaspidi Eeskiri) § 15 lg-le 7, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks. Sama määruse § 15 lg 7’1 kohaselt on määruse tähenduses taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks olukorrad, kui: 1) sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, või 2) sõidukisse on paigaldatud taksomeeter või 3) nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid. Vastavalt ÜTS § 54 2 lg-le 1 karistatakse „Bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kaebuse esitaja väitis kohtus, et taksovedu ta sõidukiga ei teostanud, tegemist on juhiga rendi pakkumisega, plafoon oli tema sõidukile kinnitatud seoses sellega, et ta soovis sellega reklaamida tema poolt kaubikuga mööbliveoteenuse pakkumist. Kohtu hinnangul on nimetatud väited ebausutavad, kuivõrd väärteoasja materjalide hulgas sisalduvatest fotodest (tl 19) nähtuvalt on sõiduki katusele paigaldatud plafoon, mis on sisevalgustusega (sellese suundub kaabel), sellel on kiri „juhiga autorent“ ning sel on kujutatud sõiduautot. Plafoonil puudub telefoninumber, mille märkimine mööbliveo transporditeenuse reklaamimiseks oleks vajalik juhul, kui isik tõepoolest sellist teenust reklaamiks ja potentsiaalseid kliente otsiks. Põhjendatud on ka eeldada, et mööblivedu puudutav reklaam viitaks selgesõnaliselt reklaamitava teenuse sisule, mitte poleks tähistatud mööbliveo reklaamimise jaoks ebamäärase mõistega „juhiga autorent“ ning seejuures kasutades sõiduauto kujutist, nagu see käesoleval juhul sõidukile paigutatud plafooni kujutavatelt fotodelt nähtub. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et antud plafoon on taksotunnust matkiv, kuna sellega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus sellest, et tegu on taksoga. Kohtu hinnangul viitab sõiduauto kujutist ja kirja „juhiga autorent“ kandva sisevalgustusega plafooni sõiduautole paigutamine, selgelt sellele, et tegu on sõidukiga, millega teostatakse inimeste vedu, st sõidukit juhib isik (juht), kes saab selle eest ka tasu (autorent). Kohus märgib, et lisaks plafooni kasutamisele, nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 18) ning tunnistaja A. Omelini poolt antud ütlustest (tl 20-21), et sõidukis asetses ka raadiosaatja. Üldteada on asjaolu, et raadiosaatja kasutamine on iseloomulik muuhulgas ka taksoteenust osutavatele sõidukijuhtidele. Saab järeldada, et kõnealusel juhul osutatakse sõitjateveo teenust, tehes seda sõiduautoga, tasu eest ning sõidukiga, millele on paigaldatud plafoon ja milles asub raadiosaatja s.o. taksodele iseloomulikul moel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebuse esitaja viidanud kohtuistungil väidetud asjaolule plafooniga mööbliveo reklaamimise osas. Olukorras, kus isik leiab, et tema õigusi on rikutud ja seetõttu vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et kohtule esitatavas kaebuses ta ka sel hetkel olulised asjaolud välja toob. Kohtule esitatud kaebuses on aga väärteootsust vaidlustatud valdavalt lingvistilistest seisukohtadest lähtuvalt, viited plafooniga esitatavale reklaamile puuduvad. Nimetatud asjaolu süvendab kohtu veendumust selles, et isiku poolt kohtuistungil reklaami kohta väidetu, ei vasta tõele ning selliste väitega kaitsepositsioonile asus ta alles pärast kohtule kaebuse esitamist. Kuivõrd kaebuse esitaja kaitsja viitas, et isiku sõidukil puudusid taksotunnused, märgib kohus, et Eeskirja § 15 lg 7 koosseis on täidetud mitte ainult taksotunnusega (nt § 15 lg 6 p 1 nõuetekohane plafoon), vaid ka taksotunnust matkiva tunnusega, milline leidis tuvastamist eespool. 4 Kuivõrd sõidukile reg nr xxx pole sõidukikaarti taksoveoks väljastatud (tl 22, 23) ning eelpool leidis tuvastamist asjaolu, et sellele oli paigaldatud sisevalgustusega plafoon, millega loodi sõitjale ebaõige ettekujutus sellest, et tegu on taksoga, on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud see, et rikkumine vastab Eeskirja § 15 lg-s 7 toodud koosseisule. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et väärteona on karistatav nii tahtlik, kui ettevaatamatu tegu. Kaevatava otsuse kohaselt on tuvastatud ettevaatamatus hooletuse vormis. Kohus leiab, et antud juhul on tegu siiski tahtliku teoga, see on toimepandud otsese 2 tahtlusega. V.F pidi, isikuna keda on korduvalt ÜTS § 54 lg 1 alusel karistatud, olema teadlik ÜTS-s ja Eeskirjas sisalduvatest nõuetest, sealhulgas sellest, et taksotunnust matkiva plafooni kasutamine ei ole lubatud. Seega, sellise plafooni kasutamist ja auto katusele paigutamist tuleb käsitleda tegevusena, millega isik soovis sõidukil, mil puudus taksoveoks nõutav sõidukikaart, kasutada taksotunnust matkivat plafooni. Kuivõrd kohtuvälise menetleja otsuses on tuvastatud teo subjektiivne külg nõutavas vormis (ettevaatamatus), puudub kohtul vajadus otsuse ümberhindamiseks. Lähtudes käsitlusest, et rikkumine pandi toime tahtlikult, raskendaks see kohtu hinnangul ka menetlusaluse isiku olukorda. 2 Kohus leiab, et V.F-i poolt ÜTS § 54 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on otsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest, arvesse on võetud süüdlase isikut, kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud, samuti ei leidnud need tuvastamist kohtus. Süüd välistavaid asjaolusid V.F-i puhul ei esine. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv (50 trahviühikut) on sanktsiooni keskmisest (100 trahviühikut) määrast tunduvalt madalam. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul sellises määras karistuse määramine põhjendatud. Isikut on karistatuse õiendist (tl 50-52) nähtuvalt varem kolmel korral ÜTS § 54 2 lg 1 alusel karistatud. Seega tuleb järeldada, et varasemad kergemad karistused ei ole isikut mõjutanud hoiduma uute samalaadsete rikkumiste toimepanemisest. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-
- Merle Parts Kohtunik 5