1-07-7899/62

Kriminaalasi nr.1-07-7899 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-7899 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 07.11.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu G.V, isikukood xxx Kaitsja Advokaat Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta G.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina Gromtsevi taotlus G.V-le riigi õigusabi osutamise kulude katteks 38,35 eurot. Välja mõista G.V-lt kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. G.V tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „G.V 1-07-7899 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Määruse ärakiri edastada G.V-le ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.10.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava G.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.12.2007 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,9, § 214 lg 2 p 1,4 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Viru Maakohtu 31.05.2010 kohtumäärusega vabastati G.V ülalmainitud karistuse (1 aasta 6 kuud 18 päeva) kandmisest tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 30.09.2010 kohtumäärusega pöörati G.V-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Karistuse kandmise algus 30.09.2010 ja lõpp 17.04.
3. Kinnipidamisasutuses G.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 4 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel läheb elama õepoja RxxxIxxxi poolt üüritud korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on
4. klassi haridust. Eriala puudub. Enne vangistust tegi juhutöid. Viru Vanglas töötas köögitöölisena ja koristajana. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust esines probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Vangistuses osales sotsiaalprogrammides Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Viru Vangla toetab G.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.V käitumist vabaduses võivad mõjutada alkoholi liigtarvitamine, kindla elu- ja töökoha puudumine ning varasem kuritegelik käitumine. Varem oli isik vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid karistus taas pöörati täitmisele seoses kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisega. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. G.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et G.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. G.V on vangistuse jooksul 4 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovimata muuta oma käitumist paranemise suunas. G.V on 8 korda kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasemastele karistustele paranemise teele ei asunud ja jätkuvalt pani toime uued kuriteod sh esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskemaks muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Asjaolu, et olles vabastatud tingimisi enne tähtaega jätkas ta süütegude toimepanemist (oli karistatud väärteo eest) ning ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele kontrollnõuete ja 2 kohustuste rikkumise eest, näitab, et ta ei suutnud tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab vanglakaristust ka röövimise eest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub G.V garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et varem toimepandud kuriteod olid varavastased ning tal on tasumata nõudeid. Seega võib järeldada, et G.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat, käitumist kriminaalhoolduse ajal, ei ole kohtu hinnangul G.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu G.V vabastamata temale Viru Maakohtu 19.12.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3