Silja Seeder Prokuröri abi Süüdistatav F.K elukoht: xxx, isikukood: xxx, kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus, töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 09.09.1999 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 - § 15 lg 2 alusel mõisteti rahatrahv 4760 EEK (304.22 EUR). 17.02.2003 Tallinna Linnakohtu KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vangistus 5a, KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vangistus 2a, KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vangistus 1a, lõplik karistus
12.04.2005 vabanes tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 01.11.2006.a. 21.06.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1a 2k. Vabanes Tallinna vanglast pärast karistuse kandmist 31.12.2010.a. 13.08.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4k,
lg 1 alusel mõisteti vangistus 3k ja 27 päeva,
(Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud kriminaalhooldaja Katrin Rebase poolt koostatud erakorraline ettekanne ja teade, et F.K ei ole asunud talle kohtu poolt määratud ÜKT-d tegema. /tl88-91/) Väärteokorras karistatud korduvalt, s.h NPALS § 15´1 alusel 3 korda ja
Tõkend Kaitsja Kahtlustatavana kinnipidamine alates 04.10.2011.a. Sergei Narusberg RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.K
lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 13.08.2011.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 04.10.2011.a. Tõkendina kohaldada F.K suhtes vahistamine. Vahistada F.K kohtusaalis. 5 Välja mõista F.K ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „F.K , 1-11-10885 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: CD-plaat, mis asub toimiku materjali juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel toimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa F.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem Harju Maakohtu poolt 13.08.2011 karistatud
lg 2 p 9 alusel vangistusega, vangistus asendati üldkasuliku tööga ning olles määratud kohtu poolt katseajale, uuesti 04.10.2011 kella 10:45 ajal, viibides Tallinnas aadressil Aia 7 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, 2 hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis 1 paki juustu „Aurichietto“ maksumusega 3,99 eurot, 2 pakki juustu „Parmigiano“ maksumusega 9,80 eurot, kogumaksumusega 19,60 eurot, 2 pakki vorsti salaami „Elpozo fuetec“ maksumusega 2,68 eurot, kogumaksumusega 5,36 eurot, 2 pakki täissuitsuvorsti juustumantlis maksumusega 3,57 eurot, kogumaksumusega 7,14 eurot kõik kokku summas 36,09 eurot, pani kauba endale põue, kassas lunastas taaratšeki, jättes juustude ja vorstide eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kauplusest väljumisel kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega F.K , vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asunud vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Karistuse liik ja määr:
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 234 (mõistetud 234 tundi, millest käesolevaks hetkeks ei ole tehtud ühtegi tundi) tunni üldkasuliku töö, so 117 päeva vangistuse (3 kuud ja 27 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Vastavalt
Kokkuleppest nähtuvalt nõustus F.K ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava F.K poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab F.K süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab F.K süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvad asjaolusid, mis lubavad järeldada, et F.K ´il esinevad takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks ning nende kulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu. Arvestades F.K varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. F.K ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 124 eurot 65 senti. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.