; 121 ja 266 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.10.2011.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava O.G kaitsja adv Leelo Viil Prokurör Algis Sepp Süüdistatav O.G isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, töötab xxxxxxxxx, varem kaheksal korral kohtu poolt karistatud, viimati 27.09.2010.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 5 kuu ja 10 päevase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga, viibis eelvangistuses 17-18.08.2011.a. Kaitsja Adv Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 11. oktoobri 2011.a otsus O.G-le
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises ja teha selles osas uus otsus:
lg 2 alusel suurendada O.G-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.09.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu ja 1 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 1 päev vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 11.10.2011.a otsusega tunnistati O.G süüdi
järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega,
järgi 4-kuulise vangistusega,
lg 2 p 3 järgi 2-kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra lühendatu ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (5 kuud ja 10 päeva) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Eelvangistuse viibitud 2 päeva (1718.08.2011.a.) arvati karistusaja hulka.
lg 1 alusel võeti O.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.
järgi tunnistati O.G süüdi selles, et ta 17.08.2011.a juhtis Tallinnas Raadiku 8/2 maja juures sõiduautot joobeseisundis (alkoholisisaldus 1 l väljahingatavas õhus 0,85 mg).
lg 2 p 3 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 11.07.2011.a tungis koos tuvastamata isikuga ebaseaduslikult Pikk 34-4 korterisse.
järgi tunnistati ta süüdi selles, et tunginud 11.07.2011.a xxx korterisse, lõi koos uurimisel tuvastamata isikuga tugitoolis istuvale A E mitu korda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades füüsilist valu ning A. E süles istuvale I L mitu korda pea ja parema jala piirkonda, tekitades füüsilist valu. APELLATSIOONI SISU Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja taotleb mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja märgib, et O.G on ennast süüdi tunnistanud, tema süü
järgi hinnatud kuriteos pole suur, kuivõrd O.G ei olnud raskes joobes ja kahju kellelegi ei tekitanud. Teistes kuritegudes tuleb arvestada, et O.G tegutses oma pereliikmete kaitsmiseks. Süü suurusest lähtudes ongi kohus põhjendamatult leidnud, et karistuseks tuleb mõista reaalne vangistus. Arvestada tuleb, et O.G töötab, suurema osa katseajast on olnud seadusekuulekas. Vangistuse kandmine tooks kaasa töökoha kaotuse. Süüdistatav peab ülal perekonda. Kaitsja on veendunud, et O.G senine käitumine võimaldab eeldada, et ta 2 täidab kontrollnõudeid ja teeb nõuetekohaselt üldkasulikku tööd.
kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad kaasa aidata alkoholi kuritarvitamisest hoidumisele. Kohus leidis, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega on põhjendamatult arvestamata jäetud puhtsüdamlik kahetsus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Kaitsja on seisukohal, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohtu otsusest ei nähtu veenvaid põhjendusi O.G-le mõistetud karistuse osas. Kaitsja ei nõustu, et karistuse eesmärgid on O.G puhul saavutatavad üksnes reaalse vangistusega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid jätkuvalt, et süüdistatavale mõistetud vangistus asendataks üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon ei anna otsuse tühistamiseks alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon põhjendatud ei ole, kuid maakohtu otsus tuleb tühistada O.G-le
Kohtukolleegium on seisukohal, et O.G-le mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Tuleb rõhutada, et üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu, st, et
kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist kuidagi väita, et O.G puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel
Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku kohaldamise formaalsed eeldused (talle on maakohtu poolt mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb aga alati arvestada. O.G on varem kaheksal korral kohtu poolt karistatud (maakohtu otsuse sissejuhatavas osas on märgitud üksnes tema kolm viimast karistust). Tema suhtes on kohaldatud rahalist karistust, teda on korduvalt tingimisi vangistusest vabastatud, korduvalt on ta kandnud karistusena ka reaalset vangistust. Need karistusmeetmed pole suunanud O.G seaduskuulekusele. Siinjuures tuleb veel märkida, et väärteokorras on O.G karistatud palju kordi, sealhulgas korduvalt
Viimati karistati O.G Harju Maakohtu 27.09.2010.a otsusega
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi 5 kuu ja 10 päevase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Ca 10 kuud pärast katseaja algust pani O.G toime uued kuriteod. Eelnevast järeldub üheselt, et O.G puhul ei saa kuidagi kujuneda veendumust, et ta suudab edaspidi õiguskuulekalt 3 elada. Seega puuduvad O.G puhul
kohaldamiseks vajalikud materiaalsed eeldused, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on välistatud süüdistatava isikuandmetest lähtudes. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks osundada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-40-04 antud selgitustele, mille kohaselt on
§-st 56 lg-st 1 tulenevalt karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks tõepoolest üksnes isiku süü, kuid sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut. Mis puudutab apellandi väidet, nagu oleks maakohus põhjendamatult O.G poolt avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse kergendava asjaoluna arvestamata jätnud, siis kohtukolleegium apellandiga ei nõustu. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole O.G kahetsust avaldanud /tl 84-86/. Apellatsioonist väljudes peab kohtukolleegium aga vajalikuks märkida järgmist.
lg 2 alusel liitkaristust mõistes tuleb see moodustada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osast ja uue otsusega mõistetud karistusest. 27.09.2010.a Harju Maakohtu otsuse kohaselt on O.G karistusest kandmata 5 kuud ja 1 päev /tl 64/. O.G-le mõisteti küll karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust, kuid et ta viibis 1213.03.2010; 13.03.2010; 04-05.04.2010; 26-28.05.2010 ja 14-15.06.2010.a s.o kokku 9 päeva eelvangistuses, siis arvati see aeg
Seega tuleb suurendada käesolevas asjas O.G-le mõistetud karistust (4 kuud vangistust) eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (5 kuud ja 1 päev) vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 1 päev vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva käesoleva kriminaalasja menetluse kestel on maakohus vastavalt
§-le 68 lg 1 karistuse hulka arvanud. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.10.2011.a otsuse O.G-le
Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 4 Sten Lind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.