Obsah (6)

§ 323§ 384§ 344§ 387§ 318§ 339

1-12-2435 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2435 (11240105341) Kohtukoosseis Mati Kartau Kriminaal

§ 323

lg 2 p 2 ringkonnakohus määras: jätta süüdistatavate L.J-i ja V.G apellatsioonid Viru Maakohtu 15. märtsi 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-2435 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib

§ 384lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse esitamise õigus on

§ 344

lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Määruskaebus esitatakse

§ 387

lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu 15.03.2012 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati L.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 arvestades loeti kandmisele kuuluvaks 7 kuud 27 päeva vangistust alates 19.10.

1. Sama otsusega tunnistati V.G süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 7, 9 ja 120 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11-12.10.2011, so 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks loeti 6 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamine alates 02.11.
2. Kohtuotsuse kohaselt süüdistatavad L.J ja V.G said kokkuleppest aru ja nõustusid sellega. Kokkulepe käsitles ka neile mõistetava karistuse liiki ja määra, samuti karistuse kandmise aja alguse kuupäeva. Maakohus leidis, et kokkulepet sõlmides väljendasid nad oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni L.J, kes ei ole nõus talle mõistetud karistusega ja palub ülejäänud karistuse KarS § 69 alusel asendada üldkasuliku tööga. Samuti esitas apellatsiooni V.G , kes palub karistuse kandmise aja alguseks lugeda mitte 02.11, vaid 01.11.
3. Ta väidab, et teda peeti kinni 01.11.2011, kuid ta ei olnud alkoholijoobes ja seetõttu tuleks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäevaks lugeda 01.11.
4. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonid tuleb

§ 323

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. L.J on vaidlustanud karistuse mõistmist ja V.G karistuse kandmise aja algust, kuid mitte kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete või

§ 339lõige 1 rikkumist.

Antud kriminaalasjas on 13.03.2012 V.G ja L.J andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja on sõlmitud vastavad kokkulepped (II kd lk 58-60 ja 63-65), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus V.G ja L.J ning nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, 2 tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Nimetatud kokkuleppes on välja toodud karistuse liik ja määr, samuti karistuse kandmise aja algus. Seega V.G-le ja L.J-ile olid karistuse mõistmisega seotud asjaolud teada ja nad on sellega nõustunud. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (II kd lk 76) kohus selgitas V.G-le ja L.J-ile nende õigused, mis olid neile arusaadavad, seejärel avaldati kokkulepped. Peale seda V.G ja L.J vastasid kohtule, et neile on kokkuleppe sisu arusaadav, nad on kokkuleppega nõus ja jäävad selle juurde. Prokurör jäi kokkulepete juurde. Seejärel kohus lahkus nõu pidama, hiljem luges ette kohtuotsuse, selgitas selle sisu ja edasikaebe korda, mis oli süüdistatavatele arusaadav. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et 13.03.2012 kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Ringkonnakohus märgib, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale ei saa apellatsiooni esitada karistusega mittenõustumise põhjendustel. V.G ja L.J ei ole kokkuleppe sõlmimisel ega kohtuistungil kordagi avaldanud, et sellise kokkuleppe sõlmimisel oleks neile survet avaldatud ning nad ei soovinud sellist kokkulepet sõlmida. Kohtuistungi protokolli kohaselt nad sõnaselgelt vastasid kohtule, et neile on kokkuleppe sisu arusaadav, nad on kokkuleppega nõus ja jäävad selle juurde. Ka apellatsioonides nad ei väida, et neile oleks survet avaldatud sellise kokkuleppe sõlmimiseks. L.J leiab, et talle võinuks kohaldada KarS § 69 sätteid ja V.G pole nõus karistuse kandmise aja alguse kuupäevaga. Ringkonnakohus märgib puutuvalt V.G karistuse kandmise aja alguse kuupäeva, et kohtute infosüsteemi andmetel tulenevalt tema 04.11.2011 vahistamismäärusest peeti ta kahtlustatavana kinni 02.11.
3. V.G vaidlustas vahistamismääruse ja muuhulgas tõi ka määruskaebuses välja, et tegelikult peeti ta kinni 01.11.
4. Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2011 määrusega jäeti tema määruskaebus rahuldamata ja 04.11.2011 vahistamismäärus muutmata. Seega on tegemist seadusjõus vahistamismäärusega, millest nähtuvalt V.G peeti kahtlustatavana kinni 02.11.
5. Sellest on lähtutud ka apelleeritavas kohtuotsuses. Ringkonnakohus leiab, et V.G ja L.J-i puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonides toodud väiteid karistusega mittenõustumise põhjuste kohta, sest apellatsiooni on esitanud isikud, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Mati Kartau Kohtunik 3