4-12-1827/6

Väärteoasi nr. 4-12-1827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.06.2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-1827 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Kohtuistungi sekretär Moonika Rubizova Kohtuasi N.N (ik: xxx) 2302,12,003563 Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 03.04.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,003563 Asja läbivaatamise kuupäev 06.06.2012.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja N.N kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu väärteoasjas nr RESOLUTSIOON Juhindudes V™S ^132 p 1, § 144-135, kohus otsustas Jätta N.N-i kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 03.04.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,12,003563 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 22.06.2012.a. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanem väärteomenetleja vanemkonstaabel Enel Reegat 03.04.2012.a. väärteoasjas 2302,12,003563 tehtud otsusega tuvastati, et N.N juhtis 11.03.2012.a. kell 19:31 Kõue vald, Harju maakond, Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa mnt

1. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 33 km /h võrra, sõites kiirusega 127+/-4 km/h. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja N.N-ile LS § 227 lg 2 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt ta tunnistab, et pani toime kiiruse ületamise, kuna tahtis möödasõitu teha. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoprotokoll on koostatud õieti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Isik juhtis algaja juhina mootorsõidukit 127+/-4 km/h ning sooritas samaaegselt möödasõidumanöövrit, suurendas menetlusalune isik võimaliku ohu tekkimise riski. Menetlusalune isik on ajavahemikul 01.06.2007.a. – 27.12.2011.a. liiklusalaste süütegude toimepanemise eest karistatud 25-l korral ning rikkumiste eest määratud karistused on kehtivad. Isikule on lisaks rahatrahvidele eelnevatel kordadel ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist (5 korral). Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistustest eelnevate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, kuid sellest hoolimata pani ta tahtlikult toime uue ohtliku süüteo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku saabuvasse tagajärge. Karistuse määramisel jättis menetleja karistust kergendavate asjaoludena arvestamata isiku süütunnistuse ja kahetsuse, kuivõrd arvestades isiku varasemata liikluskäitumist ja tema poolt toime pandud õigusrikkumiste süstemaatilisust, on menetleja seisukohal, et isiku kahetsus on paljasõnaline ega ole siiras. KAEBUSE SISU N.N esitas 25.04.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kergenda talle määratud karistust. Kaebaja leidis kaebuses, et talle määratud karistus ei vasta tema poolt toime pandud teole ja selle raskusele. Ta tunnistab, et sõitis lubatust suurema kiirusega, kuid leiab, et karistust kergendava asjaoluna saab siiski arvestada kiiruse ületamise asjaoludega. Ta pidas ohutuse huvides õigemaks sooritada möödasõit kiirelt, et mitte jääda kauaks vastassuunavööndisse ja möödasõidetava auto kõrvale. Möödasõitu lõpetades võttis ta hoo maha, kuid ilmselt enne, kui ta jõudis lubatu piiresse, fikseeris sõiduki kiiruse politsei. Ta tunnistab, et kiiruse ületamine oli tahtlik, kuid tahtlus siiski oli suunatud möödasõidumanöövri kiirele lõpetamisele ohutuse huvides. Kiiruse ületamine kestis väga lühikest aega ja lühikesel teepikkusel. Seega leiab kaebuse esitaja, et sellise kestusega kiiruse ületamise eest juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks on liiga karm karistus. Kaebaja soovib määratud karistuse kergendamist juhtimisõiguse piiramise tähtaja vähendades. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja täielikult kaebuse juurde ja selgitas, et 11.03.2012.a. hakkas ta sõitma Tartu mnt Tallinna poole ning tahtis bussist ja autost möödasõitu teha. Ta hakkas bussist ja autost mööda sõitma aga siis otsustas auto ka möödasõitu teha ja keeras tema autole ette. Ta 2 nägi pikalt ette, et teisi sõidukeid ei ole. Varasemalt on teda karistatud mitmeid kordi, 16-l korral on teda karistatud kiiruse ületamise eest. Oma rikkumist kaebuse esitaja tunnistab. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata ning märkis, et väärteootsus on tehtud seaduslikult ja vastab kõikidele nõuetel. Kaebuse esitaja varasemad trahvid on kohtutäituri juures tasumisel maksegraafiku alusel. Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,12,003563 muutmata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,12,003563 (VT toimik lk 6) kohaselt N.N 11.03.2012.a kell 19:31 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
2. km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 127+/-4 km/h. Lubatud 90 km/h ja ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Menetlusalune isik on rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõuded. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis on karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 23.09.2011.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT toimik lk 3) kohaselt liikluspolitseinik Neeme Toming mõõtis 11.03.2012.a kell 19:31 N.N-i poolt juhitud sõiduauto Mazda 6 (reg märgiga xxx) liikus kiirusega 127+/-4 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet Ultra Lyte UX018488 (Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-12/00032) ja seade oli töökorras 11.03.2012.a kell 19:31 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 11.03.2012.a kell 15:00 ning seade oli töökorras. Seega on täidetud Mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgmist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks N.N käitumises LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. 3 Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse järgimata jätmine on väärtegu ning N.N poolt on see toime pandud tahtlikult. Kaebaja ei järginud liikluspiirangut ning suurendas sellega liiklusõnnetuse toimumise riski tunduvalt. Tähelepanu väärib, et N.N on ise samuti tunnistanud, et ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Seega tunnistab väärteo toimepanemist. Nähtuvalt karistusregistri registriteates (VT toimik tl 7 – 9) on kaebuse esitaja liiklusalaseid süütegusid toime pannud 25-l korral. Kohus leiab, et N.N-ile koostatud Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 03.04.2012.a. üldmenetluse otsus 2302,12,003563 tema karistamise kohta LS § 227 lg 2 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud üldmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud kiirmenetluse otsus muutmata. Margot Mikler Kohtunik 4