) § 121, § 257 järgi lühimenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav A.J isikukood: XXX; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; põhiharidus; ametlikult ei tööta; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 29.01.1998 Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat; - 11.02.1998 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat; - 14.08.1998 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vangistusega 3 aastat; - 22.12.1998 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vangistusega 1 aasta; - 12.06.2007 Harju Maakohtu poolt
kuulise vangistusega
2. Süüdi mõista A.J
3.
lg 1 järgi lugeda A.J-ile mõistetud kergem karistus kantuks talle mõistetud raskema karistusega ja mõista A.J-ile liitkaristus – 2 (kahe) aasta pikkune vangistus. 4. Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. A.J tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 5.
lg 1 järgi lugeda A.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva karistuse hulka. A.J tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 3 (kolme) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus. 6.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et A.J-ile mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 1 (ühe) kuu pikkune vangistus. 1 (ühe) aasta, 2 (kahe) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus jätta täitmisele pööramata 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui A.J ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all järgmisi
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 6.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: Xxx; 6.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 6.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.6 ei tarvita alkoholi.
järgi kvalifitseeritava kuriteo A.J-i süüdistatakse selles, et 05.12.2011 kella 22.20 ajal, viibides Tallinnas XXXasuvas korteris, lõi ta IK ühel korral noaga kaela piirkonda, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse – lahtise kaelahaava lähtuvalt 05.12.2011 kannatanule väljastatud patsiendikaardist XXX /tlk 27/. Seega A.J teise isiku löömisega pani toime
Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil: A.J-i kaitsja Eva Tibar-Šuvalova asus kohtus seisukohale, et tema kaitsealusele esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendatud, samuti on A.J ennast süüdi tunnistanud. Kaitsja palus isiku karistust kergendava asjaoluna arvestada kahetsust ja leidis, et A.J-i näol on tegemist isikuga, kelle puhul puudub vajadus tema ühiskonnast 4 isoleerimiseks. Kaitsja palus menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda ning ajatada kulude tasumine pikema aja peale. Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et A.J-ile esitatud süüdistus on täielikult tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokurör palus A.J süüdi mõista
järgi ja taotles isiku karistamist vangistusega 1 aasta; A.J süüdi mõista
järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.
MS § 238 lg 2 järgi maha arvata 1/3, kandmisele kuuluva karistusaja hulka arvestada
Prokuröri hinnangul võib isikule lõplikult mõistetav karistuse – 1 aasta, 3 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse - jätta täielikult täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseaja jooksul
lg 1 järgi, kohustades A.J-i täitma
Täiendava kohustusena palus prokurör määrata süüdistatavale kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Süüdistatav A.J selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistab end täielikult süüdi. Süüdistatav jäi esitatud lühimenetluse taotluse juurde ning ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Tõendid: Kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: 05.12.2011 episood (
järgi esitatud süüdistus) sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 4-13), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 16), A.J-i kahtlustatavana kinni pidamise protokoll (tl 20-23), kannatanu I. K ütlused (tl 24-26, 28, 30-33), I. K patsiendikaart nr XXX (tl 27), tunnistaja V. P ütlused (tl 35-39), tunnistaja T. P ütlused (tl 41-46), tunnistaja L. B ütlused (tl 54-58), tunnistaja N. S ütlused (tl 48-53), tunnistaja A. K ütlused (tl 6065), A.J-i kahtlustatavana antud ütlused (tl 66-70, 72-76), asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 82-84). 30.05.2010 episood (
järgi esitatud süüdistus) sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 92-96), asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (tl 98-100), kannatanu V. P ütlused (tl 101-105), isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (106-112), kannatanu V. M ütlused (tl 113-116), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 127), A.J-i kahtlustatavana kinni pidamise protokoll (tl 128 - 131), A.J-i kahtlustatavana antud ütlused (tl 132-139, 140-144, 181-183), V. T ütlused (tl 165-171). Kohtule esitatud tõendid on lubatavad ja asjakohased ning esitatud tõendeid saab kasutada asja lahendamisel. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et A.J-i süü on täielikult tõendatud ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud
05.12.2011 episood (
05.12.2011 Patsiendikaardi nr XXX kohaselt hospitaliseeris 05.12.2011 kell 22:36 kiirabi Ravi 18 asuvasse Erakorralise meditsiini osakonda I. K . Isikul tuvastati paremal pool kaelal ristisuunas ca 10 cm pikkune lõikehaav. Isik oli saanud kakluses vigastada, arvatavasti sai löögi noaga. 5 05.12.2011 sündmuse kohta andsid ütlusi kannatanu I. K , tunnistajad V. P , T. P , N. S ja A. K . Süüdistatav A.J andis eeluurimisel ütlusi, et ta oli alkoholijoobes ja ei suuda sündmust meenutada; indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab A.J-i sõnu joobe osas: protokollist nähtuvalt tuvastati A.J 05.12.2011 kell 22:30 alkoholijoove 1,59 promilli. Kannatanu I. K ütlustest nähtuvalt ei mäleta ta konflikti, kuid teab, et 05.12.2011 viibis ta oma kodus ja tarvitas L. B ja viimase pojaga alkoholi; kannatanu ei mäleta traumapunktis käimist ja ärkas politseis. 05.12.2011 kell 22:36 patsiendikaardil toodud andmete kohaselt oli I. K EMO-sse jõudes alkoholijoobes. Tunnistajad V. P ja N. S andsid toimunu kohta riimuvaid ütlusi selles, et 05.12.2011 õhtul tarvitasid nad koos süüdistatava ja ja kannatanuga viimase kodus, XXX, Tallinnas, alkoholi. A.J-i ja I. K vahel tekkis konflikt, mille käigus sai vigastusi I. K . Mõlemad tunnistajad on andnud ütlusi, et konflikt oli verise iseloomuga, kuid nuga tunnistajad A.J-i käes ei näinud; tunnistaja N. S nägi, et kannatanu kaelast tuleb verd; tunnistaja V. P nägi, et A.J-i käsi on üleni verine. Tunnistaja L. B näol ei ole tegemist sündmuse vahetu tunnistajaga – ta oli küll samuti kannatanul külas, kuid lahkus enne konflikti; samas selgitab tunnistaja L. B , et nägi samal õhtul A.J-i käes nuga ning märgib, et A.J kannab joobes olles alati nuga kaasas. Tunnistaja T. P andis ütlusi selle kohta, et kuulis 05.12.2011 oma abikaasa N. S i appihüüdeid, ta oli sel hetkel koos tunnistaja A. K ga. Tunnistajad sisenesid kannatanu korterisse ja nägid I. K kaelal umbes 10cm pikkust haava; tunnistaja T. P selgitas, et nägi A.J-i käes nuga. 05.12.2011 vaadeldi XXX asuvat sündmuskohta, vaatluse käigus tuvastati köögi eesmisest, vasakpoolsest kraanikausist ja elutoas voodi eest punased, verekahtlased määrdumised. Sündmuskohal võeti verekahtlastest määrdumistest DNA proovid, samuti võeti sündmuskohalt kaasa musta värvi kööginuga (pesumasina pealt aluselt). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 28.12.2011 sündmuskohalt kaasa võetud kööginuga. Kohtu hinnangul on A.J-ile esitatud süüdistus tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kuigi löömise hetke ei näinud vahetult pealt ükski tunnistaja ning süüdistatav ja kannatanu oma joobeseisundi tõttu sündmuse detaile ei mäleta, on kogutud tõendite pinnalt siiski kohane järeldada, et A.J oli isikuks, kes lõi 05.12.2011 I. K t noaga, tekitades viimasele ca 10 cm pikkuse lõikehaava, mis ei olnud eluohtlik. Korteris viibinud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus verine konflikt. Tunnistaja L. B selgitas, et nägi A.J-i käes enne sündmust nuga; tunnistaja T. P nägi nuga süüdistatava käes vahetult peale sündmust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust eeldada, et kannatanut lõi keegi teine samal ajal korteris viibinud. Sündmuskohal olnud tunnistajad ja korterisse appihüüete peale sisenenud tunnistajad viitavad kõik kaudselt võimalusele, et teo pani toime A.J . Kohtu hinnangul pani A.J kuriteo toime tahtlikult. 30.05.2010 episood (
P ja V. M ütlustega on tõendatud, et 30.05.2010 kella 18:00 ajal olid nad koos Pallasti 33-6 asuvas üürikorteris, kui uksele koputati ja tuppa sisenes kaks noormeest. Üks noormeestest tutvustas end Andreina ja selgitas, et nad on üürileandja J. M võlgu ning peavad võla – 1000,00 EEK – tasuma järgmise päeva hommikuks. Üks noormeestest hakkas V. M jalgupidi voodist välja tõmbama ja lõi kahel korral vastu nägu; ennast Andreiks nimetanud noormees võttis laualt kööginoa ja surus V. P voodile pikali, hakates kööginoaga vastu pead lööma. V. P õnnestus haarata noa terast, tera lõikas käelabadesse ja ta tundis valu; arsti juurde ei pöördunud, sest haavad ei olnud sügavad. V. M õnnestus toast põgeneda ja ta jooksis politseid kutsuma. V. P tunnistas, et võlgnes üürileandjale 800,00 EEK. 6 30.05.2010 isiku läbivaatuse protokolliga on tõendatud, et kannatanu V. P tuvastati 30.05.2011 politseijaoskonnas peas, vasakul pool suur muhk, vasakul põsel sinikas, laubal mitu väiksemat marrastust; parema käe peopesal pöidla ja nimetissõrme vahel ca 1 cm lõikehaav, vasaku käe pöidlal 1 cm pikkune lõikehaav, vasaku käe nimetissõrmel 1 cm pikkune lõikehaav. 30.05.2010 peeti V. P elukohas kahtlustatavana kinni A.J, kellel tuvastati alkoholijoove 0,9 mg/l. A.J rääkis ülekuulamisel, et kannatanu üürileandja kurtis talle, et andis toa üürile, kuid elanikud ei täida üüri maksmise kohustust. Seetõttu otsustas A.J minna ja nõuda võla tasumist J. M , kui ta oleks üürnikelt raha saanud, oleks ta summa kindlasti edastanud J. M . A.J tunnistas end süüdi ja kahetses. V. T kuulati kahtlustatavana üle – isik kinnitas, et nad läksid 30.05.2010 kella 18:00 Pallasti 33-6 asuvasse korterisse koos A.J-iga , mingil hetkel nägi ta A.J-i käes nuga. A.J-ile heidetakse ette oma oletatava õiguse teostamist ebaseaduslikus korras, mis oli teostatud vägivallaga. A.J-i ütlustest esindas ta J. M üürivõla väljanõudmisel, samuti andis isik ütlusi selle kohta, et oleks raha kindlasti andnud J. M . Kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid vastupidist. Seega tuleb eeldada, et A.J oli seisukohal, mille kohaselt oli tal J. Maksimovi nimel õigus nõuda üürivõla tasumist. Kannatanute ütlustega ja V. P läbivaatuse protokolliga on tõendatud, et A.J kasutas 30.05.2010 vägivalda. Kohtu hinnangul pani A.J talle süüksarvatava teo toime tahtlikult. A.J pani seega toime õigusvastased teod, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on A.J-i näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Tsiviilhagi: Käesolevas kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Karistus: Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 1 aasta pikkune vangistus.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 5 aasta pikkune vangistus. Karistust kergendava asjaoluna võib arvestada A.J-i asjaolud puuduvad. kahetsust, karistust raskendavad Karistuse määramisel võtab kohus arvesse asjaolu, et A.J käesoleval hetkel ei tööta. Seega ei ole põhjendatud ja mõeldav tema karistamine rahalise karistusega, kuivõrd selle täitmine on A.J iseseisva, ametliku sissetuleku puudumise tõttu võimatu. Samuti leiab kohus, et A.J-i karistuse juures tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik kasutas nii
järgi kui ka
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel terariista – nuga; mõlemad teod pani A.J toime tahtlikult. Seega välistab ka isiku süü suurus tema karistamise rahalise karistusega. 7 A.J-i karistati viimati 12.06.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel
järgi tingimisi 4 kuu pikkuse vangistusega, katseaja pikkuseks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Katseajal A.J uusi kuritegusid toime ei pannud ja seega läbis isik katseaja rahuldavalt. Küll aga ei mõjutanud tingimuslik vangistus A.J-i hoiduma uute kuritegude toimepanemise eest ning 30.05.2010 ja 05.12.2012 pani ta toime uued, vägivallaga seotud kuriteod. Mõlema kuriteo osas tuleb nentida, et A.J-i puhul võib vägivaldust vallandavaks faktoriks olla alkohol –
järgi kvalifitseeritavas episoodis selgitas üks tunnistajatest, et kui A.J on purjus, kannab ta endaga kaasas nuga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A.J peaks talle mõistetavast karistusest osa reaalselt ära kandma, kohtu hinnangul piisab lühiajalisest šokivangistusest, meenutamaks isikule, et kuriteole ei pruugi järgneda vaid tingimuslik karistus. A.J tuleb allutada kontrollnõuetele ning katseajaks on mõistlik panna isikule kohustus mitte tarvitada alkoholi; kriminaalhooldaja saab isiku suunata samuti osalema erinevates sotsiaalprogrammides. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et A.J tuleb süüdi mõista
järgi ja karistada vangistusega 1 aasta; A.J tuleb süüdi mõista
järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.
lg 1 järgi lugeda A.J-ile mõistetud üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista isikule liitkaristus – 2 aasta pikkune vangistus. Kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi liitkaristusest maha arvata 1/3. A.J tuleb ära kanda 1 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. A.J oli kahtlustatavana kinni peetud 4 päeva, mis tuleb
Lõplikult kuulub kandmisele 1 aasta, 3 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus.
lg 1, 3 järgi määrata, et A.J kannab talle mõistetud karistusest koheselt ära 1 kuu pikkuse vangistuse; 1 aasta, 2 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseaja jooksul. Kohustada A.J-i katseajal täitma
sätestatud kontrollnõudeid ja panna isikule täiendav kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb A.J-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta tõkendiks vahistamine. Isik tuleb vahistada kohtusaalis. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 435 EUR. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiakulu. A.J-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 115,65 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Koopiakulu on 0,45 EUR. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul ei ole alust menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. A.J on täisealine, töövõimeline isik, kelle 8 puhul kohus ei täheldanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistaks isikul tööle asuda ning elatist teenida. A.J-i ajutise töötuse tõttu on põhjendatud menetluskulude tasumise ajatamine. A.J-ilt tuleb välja mõista sundraha 435 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem kui 43,50 EUR; A.J-ilt tuleb välja mõista menetluskulu (riigi õigusabi tasu ja koopiakulu) 115,65 EUR, mis tuleb tasuda 10 kuu jooksul, igakuise maksega mitte vähem, kui 11,56 EUR. Kriminaalasja juurde võetud asitõendid tuleb otsuse jõustumisel hävitada. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.